31. augustil toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, millel anti ülevaade Euroopa Liidu kliimat ja energiat käsitlevate õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ põllumajandust puudutavatest ettepanekutest.
Euroopa Komisjon avaldas 14. juulil uue Euroopa Liidu kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ (ehk „Fit For 55“), mille eesmärk on vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid seni plaanitud 40% asemel 55% võrra ning saavutada liidus süsinikuneutraalsus 2050. aastaks.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tehakse kliimapaketiga mitu muudatusettepanekut, mis puudutavad otseselt või kaudselt ka põllumajandust. Samas rõhutas minister, et tegu on siiski alles Euroopa Komisjoni välja töötatud kavanditega ja ettepanekutega läbirääkimisteks. Eesti seisukohad, mis kujundatakse ministeeriumite ja huvigruppide koostöös, on kavas kinnitada Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus selle aasta oktoobris-novembris.
„Meie vaatevinklist lähtudes ei tule katsumused lihtsad,“ tõdes Urmas Kuuse nõukogu kohtumisel, viidates muu hulgas sellele, et kliimaeesmärkide mõõtmisel põllumajanduse heitkoguste hindamiseks kasutatav referentsaasta pole Eesti puhul mõistlik ega õiglane.
Põllumajanduskoja sõnul palju on veel palju selgusetut
„Euroopa Liidu 2050.a kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel on põllumajandussektorile seatud suured ootused. Suurendada soovitakse sektori süsiniku sidumise potentsiaali ning tagada, et meie toidulaual oleks piisavalt täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Maruštšaki sõnul tõstatus PMAN istungil toimunud kliimapaketi arutelul mitmeid küsimusi ja ka murekohti. „Kliimaeesmärkide osas on murettekitav Eesti põllumajanduse jaoks äärmiselt ebasobiv referentsaasta 2005, millega võrreldes tuleb heidet vähendada. Täna pole veel ka selge, millised mõjud kaasnevad väetistele süsiniku piirimehhanismi (SPIM) rakendamisega,“ sõnas ta.
„ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) poolt äsja avaldatud mõjuhinnang „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiate rakendamise kohta toob välja, et ELi tootmisvõimsus väheneb ning on suur oht, et keskkonnakahjud viiakse üle kolmandatesse riikidesse. Eesseisavad ootusärevad ajad, läbirääkimiste käigus võivad ettepanekud muutuda nii leebemaks kui rangemaks. Siinkohal on äärmiselt oluline, et toimiks koostöö riigi ja sektori vahel,“ rõhutas Riina Maruštšak.
Põllumajanduskoja hinnangul on Eesti seisukohalt positiivne, et meie maakasutus on pigem väheintensiivne ja kuulume mitmete keskkonnanäitajatega ELi paremate sekka. Meil on hea võimalus ära kasutada rohepöördega kaasnevaid võimalusi, selle aluseks on terviklik lähenemine ja soodsad tingimused rohepööret toetavate investeeringute tegemiseks.
Põllumajandusele avaldavad mõju mitmed kohustused
Keskkonnaministeeriumi nõunik Ivo Krustok tutvustas kohtumisel paketis „Eesmärk 55“ sisalduvaid põllumajandust puudutavaid valdkondlikke ettepanekuid. Põllumajandusele võivad mõju avaldada jagatud kohustuse määruse, maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCFi määruse, energiatõhususe direktiivi, energia maksustamise direktiivi ning süsiniku piirimeetme määruse muudatusettepanekud.
Krustoki sõnul tuleb Euroopa Komisjoni tehtud ettepaneku kohaselt suurendada maakasutussektoris süsiniku sidumist 2030. aastaks 310 mln tonni CO2 ekvivalendini. Liikmesriigipõhiselt vaadates on Eesti vastav eesmärk -2,5 mln tonni CO2. Aastaks 2031 plaanib Euroopa Komisjon siduda põllumajandus- ja LULUCF-sektori üheks ning liikuda süsinikuneutraalsuse poole sektoris tervikuna.
Rahandusministeeriumi esindajad Velda Buldas ja Mari Lahtmets tutvustasid istungil osalejatele muudatusi, mis tulenevad nõukogu energiatoodete ja elektri maksustamise raamistiku restruktureerimise kohta käiva direktiivi muudatusettepanekust ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi loomise kohta käiva määruse muudatusettepanekust.
Energia maksustamise direktiivi muudatusettepaneku eesmärk on viia energiatoodete ja elektri aktsiisiga maksustamine vastavusse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Üldiselt tähendab see maksubaasi laiendamist ja maksukoormuse suurenemist, teisalt puhtamate kütuste kasutamise soodustamist.
Süsinikdioksiidi piirkohandusmehhanismi (eestikeelne lühend SPiM, ingliskeelne lühend CBAM) eesmärk on rahaliselt koormata osa toodete importi Euroopa Liidu turule selleks, et liidus rakendatavad kliimameetmed ei põhjustaks nn süsinikuleket ehk süsinikdioksiidiheite kandumist kolmandatesse riikidesse ning et liidu ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime oleks piisavalt tagatud liiduväliste ettevõtetega võrreldes.
