Põllumajanduses ei ole digilahendused ammu enam uudis. Digilahendused aitavad ettevõtetes planeerida tööülesandeid ja jälgida nende täitmist, optimeerida täppislahenduste kaudu tootmissisendite kasutust ja anda pideva ülevaate tootmisest.
Tehnoloogia areng võimaldab asendada osa suurt tööjõudu nõudvaid tegevusi masintööga. Sellega lahendatakse ettevõtetes tööjõuga seotud kitsaskohti, luuakse eeldused palgatõusuks, kiirendatakse arengut, luuakse uusi ametikohti, sh noortele, ning suurendatakse lisandväärtust.
Tänapäeval tekib ettevõtete eri töölõikudes väga palju andmeid, kuid neist on kasutusele võetud vaid osa. Digilahendustel on potentsiaali ka põllumajandussaaduste ja toidu tarneahelas või süsteemis, kuid selles on ka arenguruum suhteliselt suurem, sest enamasti andmed ettevõtetest välja ei liigu. Ja kui andmed ei liigu, ei saa need ka täiendavat väärtust luua.
Digis taimekasvatus esirinnas, järgmine samm veisekasvatuses
Eestis on põllumajanduse digitaliseerimisel kaugemale jõutud taimekasvatuses. E-PRIA-s on olnud võimalik pindalatoetusi taotleda juba kümme aastat. PRIA ja KappaZeta OÜ koostöös on välja arendatud kaugseirelahendused. Paljud põllumajandustootjad kasutavad täppisviljeluse võimalusi, samuti eAgronomi, Terakese, Cropio ja AgriConi teenuseid. Põllumajandusuuringute Keskus on arendanud ja kättesaadavaks teinud mitu kaardirakendust. 2019. aastal valminud põllumajanduse (taimekasvatuse) suurandmete kasutamise teostatavusuuring käsitles infotehnoloogilist, teaduslikku, õiguslikku ja majanduslikku vaadet põllumajandusse puutuvatele andmetele ja võimalikele lahendustele nende kasutamiseks suurandmete süsteemis. Samuti defineeriti teenused, mida analüüsitud andmete põhjal on võimalik realiseerida.
Piimaklaster ja maaülikool on võtnud sihiks digitaliseerimise arendamise ka veisekasvatuses. Piimaklaster MTÜ viib ellu nelja-aastast digitaliseerimise tegevuskava, mille tegevused jagunevad kaheks suureks teemaks:
- veiste terviseandmete automaatse kogumise lahenduse loomine ja selle tõhususe hindamine;
- mitmepoolse andmevahetuse kasutuslugude kaardistamine ja andmete ühendamine.
Digitaliseerimise tegevuskava üks eeldus on see, et mitmepoolne andmevahetus võimaldab tarneahela ühes lülis (näiteks farmis) saadud või loodud andmeid edastada tarneahela järgnevatele lülidele ning see info omab ahela järgnevate lülide ja lõpuks nii kodu- kui ka eksporditurgude tarbijate jaoks sellist väärtust, et selle infoga varustatud toodete eest ollakse valmis maksma kõrgemat hinda.
Oleme ka Eestis omaks võtnud, et näiteks mahetoodang on kõrgema hinnaga ja mahetoote juurde käib mahedust tõendav märk (informatsioon).
Teistest riikidest leiame aga näiteid ka selle kohta, et kõrgema hinnaga võib olla ka antibiootikumivabalt toodetud veiseliha või piim, mille tootmiseks ei ole kasutatud GMO-söötasid. Selles osas on Eestis arenguruumi ja digitaliseeritud andmevahetus tarneahelas saaks aidata seda potentsiaali ära kasutada.
Maaülikool ja piimaklaster käivitasid tänavu koostöös partneritega Oulu ülikoolist Soomes, Halmstadi ülikooliga Rootsist ja Müncheni tehnikaülikooliga Saksamaalt ERA-Net ICT-Agri-Food võrgustikuprojekti SustainIT (IKT potentsiaali vallapäästmine kestlikeks piima ja veiseliha väärtusahelateks, vaata https://sustainit.ee).
Ka see projekt on võtnud eelduseks, et andmete abil on võimalik lisandväärtust suurendada kogu väärtusahelas. SustainIT projekti fookuses on veiste tervist ja heaolu puudutavad andmed, nende andmete loomine, kasutamine, andmevahetus ja sellest tekkivad võimalused tarbijate ootustele reageerimiseks, uuteks ärimudeliteks ja innovatsiooniks.
Alustame algusest, aga mitte nullist
Põllumajanduse digitaliseerimine on loosung, mida kohates võib ainult oletada, mida selle all mõeldakse. Soovime oma projektidega ettevõtjate, riigi, sh ametnike, teenusepakkujate ning haridus- ja teadusasutuste jaoks aidata selgitada tegelikku olukorda, andmekasutust, programme, ning neid kõigile osalistele tutvustada.
Omapoolsete lahenduste pakkumine ja osapoolte koostöö kasvatamine aitab laiendada ka erinevate rakenduste ja lahenduste praktilist kasutamist, sest ilma andmete suuremahulise kasutuselevõtuta ei saa teha rohepööret ega lahendada tööjõupuuduse probleeme.
Mõlema projekti puhul oleme alustanud algusest ehk ülevaate loomisest digilahenduste kasutamisest, andmevahetusest ning veiste tervise- ja heaoluandmeid koondavatest andmebaasidest. Nii piimatootjad kui ka lihaveisekasvatajad tegelevad enamasti ka taimekasvatusega, tootes sööta enda karja loomadele ning sageli ka teravilja, kaunvilja ja õlikultuure müügiks. Seega kasutatakse ka eespool nimetatud põllundusega seotud rakendusi ja lahendusi.
Andmete kasutamine aitab ratsionaalselt majandada
Loomakasvatuses on mitu töölõiku, mis kasutavad ja toodavad andmeid iga päev, mõnel juhul lausa 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas.
Veiste söötmine põhineb söödaratsioonidel, mis koostatakse põhisöötade toitefaktorite sisalduse analüüsitulemuste, erineva toodangutasemega loomade söötmisgruppide info ja erinevate söötade hinnainfo põhjal. Täisratsiooniline segasööt valmistatakse söödamikseris ja oluline on teada, mitme päeva varu on erinevate söötade puhul veel ettevõttes olemas.
Selles töölõigus liiguvad söödalabori, söötmisnõustaja, loomakasvatusjuhi ja söödamikseri operaatori vahel väga olulised andmed, kuna sööt on veisekasvatuses suurim kuluartikkel ning sööda kvaliteedist ja söötmise tõhususest sõltuvad ettevõtte tootmis- ja majandustulemused.
Meie esialgne kaardistus näitas, et ettevõtetes on söötade ja söötmise alane andmevahetus söötmisprogrammi ja söödamikseri vahel sageli olemas, kuid väliste osalistega (söödalabor ja söötmisnõustaja) käib andmete vahetus PDF-faili abil, kust sisestatakse andmed vastavatesse programmidesse.
Karjahaldustarkvara on enamasti seotud lüpsiplatsiga ning see on üsna hästi ühendatav ka söötmisprogrammi ja loomade aktiivsuse jälgimise lahendustega. Karjahaldustarkvara võimaldab lisaks seemenduste ja poegimiste andmete haldamisele ka loomade raviandmete salvestamist ning ravimilao pidamist.
Nii nagu projekti SustainIT partnerriikideski on ka Eestis kaks keskset veiste ja veiste terviseandmeid sisaldavat andmekogu.
PRIA loomade registri põhieesmärk on taudivabaduse tagamine ning sinna kantakse loomade sündimise, liikumise ja surmaga seotud andmed.
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EPJ) andmekogu on pikema ajalooga. Toodangu (jõudluse) ja põlvnemisandmete kõrval võimaldab EPJ-i Vissukese rakendus sisestada ja kokku võtta ka haiguste, ravi ning ravimite kasutamise andmed. EPJ-i andmebaasist on võimalik poegimise ja karjast väljaviimise andmeid edastada ka PRIA loomade registrisse. Seega andmevahetus nende andmebaaside vahel teatud ulatuses toimib. Samuti on võimalik ettevõtete karjahaldustarkvarast teatud andmeid edastada EPJ-i andmebaasi. Ka vastupidine andmevahetus on võimalik.
Millised on vajadused ja lahendused?
See, et andmevahetus eri masinate, seadmete, tarkvarade ja andmebaaside vahel on võimalik, ei tähenda, et seda ettevõtetele alati baaslahendusena pakutakse, et see alati toimib ja et kõik ettevõtted neid võimalusi kasutavad. Meie üks eesmärk on ka andmevahetust ja integreeritust takistavate tegurite ja lünkade leidmine. Kui soovime andmeid väärtusahelas liikuma panna, siis tuleb lahendusi otsida kõiki osapooli kaasates.
Eluslaboreid korraldatakse neljas riigis
Projekti SustainIT raames alustasime nii Eestis, Soomes, Rootsis kui ka Saksamaal eluslaborite korraldamisega, kus tarneahela kõik osapooled, teenuste ja tehnoloogia pakkujad, aga ka avaliku sektori ja teadlaste esindajad saavad koos läbi arutada veisekasvatuses ulatuslikku digitaliseerimist takistavad tegurid ja pakkuda lahendusi.
Eesti eluslabori esimesel kohtumisel selgus üsna kiiresti, et vajadus on sõravärkimise ja -ravi andmete parema kajastamise järele karjahaldustarkvaras ja EPJ-i Vissukese rakenduses.
Samuti leidis kinnitust, et tarbija ootused ja nõudlikkus, seda eriti eksporditurgudel, on kasvamas ning lisaks süsiniku jalajäljele võidakse tulevikus huvi tunda ka selle vastu, kui palju kasutatakse Eesti loomakasvatuses antibiootikume või kui palju on loomadel võimalik karjamaal käia.
Seega on lähiaja vajaduste hulgas sektori süsiniku jalajälje arvutamiseks vajalike andmete kogumine ja selle teema laiem tutvustamine. Suur osa nendest andmetest on meie ettevõtjail juba olemas.
Selliste andmete kogumine, süsiniku jalajälje arvutamine iga toodetava toote kilogrammi kohta ja edastamine kaubanduspartneritele on piimatööstustes juba käivitunud ja saab suure tõenäosusega lähema viie aasta jooksul normiks.
Eesti loomakasvatus digihüppe ootel
Digitaliseerimine võib tulevikus muuta ka seda, mille eest ja kuidas toetusi makstakse. Põllumajanduses rakendatakse laialdaselt mitmesuguseid toetusmeetmeid. Nende puhul on väga suures mahus täpselt ette teada toetuse saaja ja andja tegevused. Neid tegevusi saab automatiseerida sedasi, et ettevõtja teeb oma tööd ja vajalikud andmed saadetakse ettevõtja loal automaatselt.
Sellega liigume inimtööjõuvaba aruandluse suunas, mis aitab kokku hoida ettevõtja aega ja tõhustada ka riigisektori korraldust. See oleks killuke e-Eesti edulukku ja teisalt ka võimalus e-Eesti edulugu põllumajanduses kasulikult rakendada.
Piimaklaster MTÜ digitaliseerimise tegevuskava raames on kavas lootustandvamaid andmevahetuse näidisjuhtumeid ka katsetada ja andmed ühendada just nii laialt, kui on tarvis uue (lisa)väärtuse saamiseks tarneahelas andmete abil.
Ka SustainIT eluslaboris osalejad tegutsevad oma ettevõtmistes selle nimel, et Eesti loomakasvatuse digihüpe saaks teoks.
Piimaklaster MTÜ tegevust toetab Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meede 16.0. ICT-AGRI-FOOD projekt
SustainIT viiakse ellu maaeluministeeriumi rakendusuuringute programmi ja Eesti Teadusagentuuri grandi nr 862665 toel.
