Eestis tegutseb ligikaudu 600 loomaarsti, kes igapäevaselt töötavad selle nimel, et loomad oleksid terved ja hoolitsetud. Paljud neist seisavad täna silmitsi sigade Aafrika katku (SAKi) kriisiga, mis on ühiskonnas tekitanud vastakaid arvamusi ning seadnud ebaõiglaselt kahtluse alla väljaõppinud spetsialistide teadmised ja oskused.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ja ägedalt kulgev kodu- ja metssigade viirushaigus. Inimestele see ohtu ei kujuta, kuid majanduslik ja psühholoogiline mõju on laastav. Haiguse leviku tõkestamiseks tuleb hukata kõik farmi sead, sest teisiti pole võimalik viiruse levikut kontrolli alla saada. Haiguse kliinilised tunnused on väga tõsised ja põhjustavad sigadele suuri kannatusi, lõppedes alati surmaga.
See ei ole ainult loomakasvatuslik probleem, vaid ühiskondlik kriis, mis puudutab nii toiduga varustatust, loomade heaolu kui ka inimeste vaimset tervist.
Loomaarstid kriisi keskmes
Loomaarstid, olgu farmides, laborites või Põllumajandus- ja Toiduametis, seisavad kriisi tuumikus. Nende kutsumus on ravida ja kaitsta loomi, ent katkupuhangute ajal peavad nad sageli juhtima loomade massilist hukkamist – see on eetiliselt ja emotsionaalselt äärmiselt raske ülesanne.
Paljud loomaarstid kogevad töö käigus sügavat sisemist konflikti, mis sarnaneb traumajärgse stressiga. Nad kannavad avalikkuse ja farmerite ootuste ning süüdistuste raskust, olles ühiskonna silmis korraga nii päästjad kui ka karmide otsuste täideviijad.
.jpg "heworitz")
Me ei tohi unustada, et loomaarstide töö ei piirdu ainult loomade raviga – just nemad tagavad, et meie toidulaud oleks ohutu, haigused ei leviks ja loomade heaolu oleks kaitstud.
Uuringud Kanadast, Euroopast ja Filipiinidelt kinnitavad, et nii farmerid kui ka veterinaarid vajavad kriisides süsteemset psühhosotsiaalset tuge (Alo Tänavots, ERR Novaator 05.08.25). Eestis on see vajadus seni jäänud tagaplaanile. Kui ootame loomaarstidelt valmisolekut tegutseda igas kriisis, peab ühiskond pakkuma neile ka vaimse ja emotsionaalse toimetuleku tuge.
Pöördume Eesti meedia ja ühiskonna poole järgmiste üleskutsetega:
- Tagada tasakaalustatud kommunikatsioon meedias ja ametkondades, vältimaks süüdlaste otsimist ja valeinfo levikut.
- Tunnustada loomaarstide rolli toiduohutuse ja loomade heaolu tagamisel ning väärtustada nende panust avalikult.
- Luua süsteemne tugi veterinaaridele ja farmeritele, sealhulgas vaimse tervise teenused, kriisinõustamine ja kogukondlik abi.
- Tugevdada ühiskondlikku solidaarsust, meenutades, et SAKi kriis mõjutab sügavalt meie loomakasvatajaid ja loomaarste, kelle töö tagab igapäevase kodumaise toidu.
- Sigade Aafrika katk ei ole ainult loomade haigus, vaid kogu ühiskonna katsumus. Kui tahame, et Eesti loomakasvatus ja toidutootmine püsiksid elujõulisena, peame seisma üheskoos nende inimeste kõrval, kes iga päev hoolitsevad loomade ja meie toidulaua eest.
Toetame Eesti loomaarste, sest nende töö on lahutamatu osa meie toiduohutusest, toidujulgeolekust ja loomade heaolust.
- Eesti Loomaarstide Koda
- Eesti Tõusigade Aretusühistu
- Eesti Jahimeeste Selts
- Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
- Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktor Toomas Tiirats
- Eesti Loomaarstide Koja president Valdeko Paavel
