Põlluraamatut peab pidama iga põllumajandustootja, kuid raamatu vorm on seni veel igaühe vaba valik. See võib olla kaustik, Exceli tabel või hoopis digipõlluraamat.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu liikme Olavy Sülla sõnul kasutavad paljud väikesed põllupidajad endiselt kaustikut. „Digipõlluraamatu pidamine on päris kallis, eriti väikeettevõtjale. Tal on lihtsam kasutada ühte hästi vana põllumajandusministeeriumi Wordi dokumendina välja töötatud põlluraamatu vormi. Seda kasutavad seni paljud väikeettevõtjad. Suurematel tootjatel on kasutusel programmid, sest muidu ei jõua töödel ja maadel järge pidada,“ selgitab Sülla.
Seda, mida põlluraamat peab sisaldama, sätestab veeseadus. „Kuidas seadust täita, otsustab põllumees ise. Loomulikult on PRIA-ga lihtsam suhelda, kui sul on andmed programmis. Samas kui tuleb kontroll, kuid kodus juhtub olema elektrikatkestus ja põlluraamatut pole väljaprinditud kujul, siis võib olla kuri karjas,“ räägib Sülla.
Tema sõnul on e-põlluraamatute arendajad pigem keskendunud suurematele klientidele, sest raha küsitakse nn pinna pealt. Enamik põllumehi on aga väikesed. Pindalatoetuste taotlejaid on Eestis 15 000, kuid neist vaid kolmandik on suuremad ettevõtjad, ülejäänud aga pisikesed. Loomulikult on suurus väga suhteline mõiste – näiteks Kihnu saarel on kolme hektari omanik suurtootja, kuid kui tal on selle maa peal kümme erinevat põldu, tähendab see kohe, et põlluraamatutega on väga palju tegemist.
Põlvkonnavahetus toob digilahendused
Olavy Sülla sõnul ei ole noorema põlvkonna põllumeestel digilahenduste kasutamisega probleemi. Küll aga on vanematel veidi keerulisem jätta harjumuspärane paberil süsteem ja pöörduda digitaalse asjaajamise poole.
„Eks arvutioskuste taha jääb palju. Loomulikult on ka hinnaküsimus – programmi eest peab iga kuu maksma ja põllumehed loevad väga raha,“ sõnab ta. „Samas ma leian, et selline valikuvõimalus on hea – igaüks valib, kuidas ta asju kajastab. Oluline vaid, et kõik teaksid, milliseid andmeid peab kajastama.“
Cropio Eesti on üks ettevõtetest, kes pakub digitaalset põlluhaldusteenust ja seda ka väiksematele tootjatele. Ettevõtte tegevjuht Martin Paukson ütleb, et põllumehed on eelkõige pragmaatilised kliendid – nad tahavad täita seadust ja nõudeid, kuid samas pelgavad veidi olukorda, kus põldude haldamine ja info põlluraamatusse tekiks täiesti automaatselt.
„Nad tahavad kogutavat infot ise kontrollida ja kontrolli käest ei anna. Sarnane soov tuleneb mõnevõrra ka kartlikkusest. Näiteks kui suur ja paljude põldudega ettevõte eksib väetisenormidega, siis trahvid on suured,“ selgitab Paukson. „Seega ei ole põhiküsimus mitte selles, et tootjad innovatsiooni kardaksid, vaid nad on lihtsalt ettevaatlikud. Tehnoloogia abil saab päris palju töid põllumajanduses automatiseerida, kuid agronoomile jääb endiselt viimane sõna ja kontroll.“
Pauksoni sõnul on julgemad digilahendused kasutusel enamasti neis ettevõtetes, kus on toimunud põlvkonnavahetus. „Vanem generatsioon on traditsioonilisem ja harjunud märkmeid kasutama, samas näiteks maaülikoolis koolitatakse põllumehi e-lahenduste osas järjepidevalt. Üldiselt on turu harimine ka meie jaoks alles algusjärgus, kuid need, kes kord digilahendustega alustanud, jäävad neid ka kasutama olenemata teenusepakkujast,“ räägib Paukson.
Iga samm digilahenduste kasutuselevõtul on suur samm edasi, sest suureneb kasutatavate andmete hulk, liidetakse väliseid infoallikaid ja operatiivsed otsused on kvaliteetsemad.
Pidevalt silm peal sellel, mis toimub põllul
Kõik praegu Eestis pakutavad e-põlluraamatud lähtuvad kohustuslikest andmetest, mida põllumees peab talletama. Cropio digitaalses farmihalduse süsteemis saab põlluraamatus fikseeritavad tööd ja tegemised ühildada traktorite GPS-seadmetest tulevate andmetega. Seeläbi on kogu aeg silm peal sellel, mis toimub põldudel – nii reaalajas lauaarvutites kui ka telefonides ja tahvelarvutites.
Ajasääst ja mugavus tekib Martin Pauksoni sõnul näiteks sellest, et ära jääb palju mittevajalikku suhtlemist. „Kui seadmete vahel infovahetust ei toimu, siis peab töötaja käest pidevalt küsima, kuidas tal põllul tööd läksid, kas oli probleeme jne. Kui aga põllul toimuv on programmis reaalajas kogu aeg jälgitav, siis jääb üksjagu suhtlemist ära ja fookus põldudel töötamisel on maksimaalne. Sa ei pea õhtul meeskonda kokku kutsuma, vaid sul on suur osa vastuseid juba olemas. Info on maksimaalselt asjakohane ja kommunikatsioon toimub ainult punktides, kus on küsitavusi.“
Kaugseire vahendeid kasutades ja GPS-kontrolli rakendades tuvastatakse kiiremini ka kõrvalekalded tööprotsessis. Varem kasutasid Cropio platvormi reeglina suuremad tootjad, kuid praegu näeb Paukson, et ka paljud väikesed, kuid enam kui 50 hektarit omavad põllumehed on selle kasutusse võtnud.
„Meie teenus on nagu suur tööriistakast, millest kasutad ainult neid asju, mida vaja. On põllumehi, kes võtavad meilt programmi vaid kaugseireks, aga on ka neid, kes kasutavad ainult digitaalset põlluraamatut,“ lisab ta. Kõige väiksematele tootjatele algab hind 1,8 eurost hektari kohta aastas. Näiteks 100-hektarilise tootja jaoks on see 180 eurot aastas ehk umbes poole paagitäie traktorikütuse maksumus.
Terake Workfields programmi arendava Tehnoloogia Rakenduskeskuse OÜ asutaja ja juht Karel Kuningas ütleb, et põllumehed on väga agarad arvutikasutajad ja jutud nende konservatiivsusest on pigem müüt. „Meie kliendid, kes on varem asju ajanud nn kaustikusüsteemis, ütlevad pärast mõnda aega Terakese programmi kasutamist, et nad ei taha enam iialgi paberil töölehte täita.“
Terake Workfields programmi abil saab kiirelt ja lihtsalt tööaega mõõta ning tarkvara sisaldab ka e-põlluraamatut. Kuninga sõnul on programmi kasutajaks üldiselt ettevõtted, kus on töötajaid vähemalt kümme. Tegemist on terviklahendusega põllumajandusettevõtetele, mis hõlmab kõiki ettevõttes tehtavaid töid ka eri ametite lõikes. „Peamine, mida ta annab, on mugavus, ajasääst ja ka mõlemapoolne distsipliin nii töötajale kui ka tööandjale,“ selgitab Kuningas.
Ta lisab, et programmi abil näeb tööandja väga täpselt, mida töötaja teeb ja kuidas tal läheb. Teiselt poolt võimaldab see ka töötajal tööandjale näidata, mida ta teeb. „Ära jäävad olukorrad, kus tehakse nägu töötegemisest. Töötajal on väga lihtne näidata oma tööprotsessi, näiteks seda, kui palju lagunevad masinad, millised rikked neil on, kui palju parandamine aega võtab jne. Mõlemasuunaline töödistsipliin tekib justkui ise.“
Programmis saab kasutada ka ainult e-põlluraamatut. Maksta tuleb ainult aktiivse kasutuse eest ja keskmiselt on hind 6,90 eurot kuus ühe töötaja kohta. Mida rohkem on töötajaid, seda madalamaks läheb hind töötaja kohta. Kasutades vaid e-põlluraamatut, on hind 99 eurot aastas olenemata haritavate hektarite arvust.
Kümme Excelit või üks programm
eAgronomil on Eestis sadu kliente ja nende hulgas on nii väikesi kui ka suuri tegijaid, kel haritavat maad alates mõneteistkümnest kuni mitme tuhande hektarini. „eAgronomi eelis teiste programmide ees on see, et me oleme loodud põllumajandusettevõtte haldamiseks,“ sõnab eAgronom Balti tegevjuht Ella Käi-Edo. Ta lisab, et aastate jooksul tehtud arendused põhinevad põllumeeste tagasisidel.
eAgronomi põllumajandusettevõtte haldustarkvara saab lihtsalt kasutusele võtta ning seal on kõik andmed ehk põllud, kultuurid ja tööd ühel interaktiivsel kaardil. Tarkvara saab juhtida ka mobiilirakendusest, paberimajandus ja aruandlus on automatiseeritud ning igapäevastest tegevustest saab lihtsalt ülevaate.
„Varem tehti kogu planeerimine ja analüüs kümnes Exceli tabelis. eAgronomis on kõik ühes kohas, täpne ja kiire,“ märgib mahetootja Rubert Saluoks eAgronomi kodulehel tagasisideks.
Ella Käi-Edo ütleb, et e-lahenduse kasutamiseks ei pea olema väga innovaatiline, sest e-lahendused on lihtsalt abimehed seal, kus oma jõud enam peale ei hakka või pole aega andmetega käsitsi nikerdada. „Põllumees tunneb kindlat vajadust tööriista järele, mis tema elu lihtsamaks või tootmise paremaks teeb. Selleks võib olla uus haakeriist või ettevõtte tegevuse haldamise programm,“ sõnab ta.
„Väiksemad tootjad saavad enamasti Exceliga hakkama lihtsalt sellepärast, et paari põllu haldamine ja nendest ülevaate saamine ei tekita probleeme. Üldiselt on väikestes tootmistes töökoormust jagamas vaid üks-kaks inimest ning pole tarvis juurutada või parandada omavahelist kommunikatsiooni.“
Hea teada
Arendamisel on riiklik digipõlluraamat
PRIA-s on käimas projekt, mille tulemusena peaks järgmise aasta lõpuks valmis saama ePõlluraamat. Selle tulemusena tekib põllumajandustootjatel võimalus esitada ja hoida oma andmeid riiklikus ühtses põlluraamatus.
„Säilib ka võimalus pidada põlluraamatut endale harjumuspärases elektroonilises põlluraamatus, kuid luuakse võimalus andmete esitamiseks kesksesse riiklikku andmebaasi,“ öeldi PRIA-st. Paralleelselt hakatakse tegelema ka seadusandluse täiendamisega. Kas riikliku ePõlluraamatu kasutamine saab kohustuslikuks, on veel vara öelda.
