Kuigi kulude kiire kasv on mureks kogu põllumajandus- ja toidusektoris, siis eriti teravalt puudutab see seakasvatust ning mitmed kohalikud olulised seakasvatajad ongi kriisis paraku juba lõpetanud.
„Sealiha moodustab üle poole Eesti inimeste söödud lihast. Kuigi Eesti tarbijate toidulauale jõuab üha rohkem imporditud sealiha, siis julgustan valima kodumaist toitu, sest see on valminud lähedal, tootmise ja transpordi jalajälg on väiksem. Pealegi kinnitavad Euroopa Liidu toiduohutuse seiretulemused meie sealiha kõrget kvaliteeti ja puhtust,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Kohalik tootja väärib tema sõnul praeguses ülikeerulises olukorras erilist tuge ja tähelepanu. „Tarbijatena saame kodumaise seakasvatuse olukorra leevendamiseks oma panuse anda kodumaist ja värsket sealiha eelistades, kuigi elukalliduse pöörase kasvu juures on suur ahvatlus haarata anonüümse ja odavama importliha järele,“ märkis Sõrmus. „Kulude kiire kasv on mureks kogu põllumajandus- ja toidusektoris. Energiaturu kriis on tähelepanu keskpunkti tõusnud viimastel kuudel, kuid juba möödunud aastal kasvasid energia ja kütuse kulud põllumajandussektoris võrreldes 2020. aastaga koguni 30%. Söödakulud loomakasvatuses on aastaga tõusnud 22%. See on loonud pinnase ka kodumaiste toiduainete hindade kasvuks, mis aga paneb tarbijad otsima soodsamaid alternatiive imporditud toidu hulgast.“
2020. aasta andmete kohaselt suutsime kodumaise sealihaga katta vaid umbes 85% siseriiklikust tarbimisest, möödunud aastal halvenes see näitaja ilmselt veelgi.
Maaeluministeeriumis toimus maaeluminister Urmas Kruuse juhtimisel seakasvatuse ümarlaud, kus analüüsiti Eesti seakasvatuse hetkeolukorda ja väljavaateid. Põllumeeste hinnangul tuleb erinevaid meetmeid kasutades pingutada, et kodumaine seakasvatus jääks praeguses sügavas kriisis jalule.
Seakasvatussektor on tootmiskulude kiire kasvu tõttu erakordselt ebasoodsas seisus. Kuigi söödavilja hinnad on tõusnud kõrgustesse, siis sealiha nn vabaturu kokkuostuhind on juba viimase poole aasta vältel olnud umbes kolmandiku madalam tegelikest tootmiskuludest. See ongi kodumaise tootmise tõsise löögi alla pannud. Sigade arv oli 2021. aasta lõpus 308 100, vähenedes 3% võrreldes möödunud aastaga. Sealihatootmine on lihatootmise suurimaks valdkonnaks ja moodustas 55% eelmisel aastal toodetud lihast. Aastaga on Eesti sealihatoodang vähenenud 2%.
Eestimaine sealiha on kvaliteetne
Meie seakasvatajate hinda kujundab Saksamaa börs, kust pole kahjuks tulnud häid uudiseid. Sealiha kokkuostuhind püsis ka viimasel nädalal väga madalal tasemel ehk 1,20 eurot/kg. Selline hinnatase on turul olnud juba möödunud aasta augustist.
Statistikaameti andmetel imporditi 2021. aasta 11 kuu jooksul Eestisse kokku 21 123 tonni värsket, jahutatud ja külmutatud sealiha, mida on 4,6% rohkem kui möödunud aastal samal ajal (20 186 tonni). Kõige rohkem sealiha veeti sisse Saksamaalt (34%), Poolast (13%), Taanist (7%) ja Hispaaniast (5%).
Euroopa Toiduohutusameti aruanne 2019. aasta seireandmete kohta veterinaarravimite jääkide ja teatud saasteainete esinemise kohta elusloomades ja loomsetes toodetes kinnitab Eesti sealiha puhtust. Kokku tuvastati 2019. aastal Euroopa Liidus võetud 368 594 loomse toodangu sihtproovist nõuetele mittevastavaid proove 1191 ehk 0,32%.
Sigade ja sealiha seire käigus leiti nõuetele mittevastavaid proove Euroopa Liidu 16 liikmesriigi toodangust kokku 262 korral. Samal ajal Eesti sealihast nõuetele mittevastavaid proove ei leitud.
Kuigi üldiselt saab väita, et Euroopa Liidus toodetud toit on ohutu, siis sealiha puhul leiti nõuetele mittevastavaid proove mitmete nende riikide sealihast, kust pärineb tihti ka Eestisse imporditud liha. Aruande kohaselt leiti keelatud aineid näiteks Saksamaa, Hispaania, Poola sealihast, mida Eestisse kõige enam imporditakse.
Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides viiakse riiklik saasteainete seireprogramm läbi iga-aastaselt, et kindlustada loomset päritolu toidu ohutus nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu õigusaktide järgi. Eesti kohta on Põllumajandus- ja Toiduamet avaldanud ka juba 2020. aasta seire tulemused. Kokku võeti sigadelt ja sealihast 516 proovi, millest mitte ükski ei ületanud seatud piirnorme.
Eesti valitsus otsustas meie seakasvatust erakorraliselt toetada 2,4 miljoni euroga, mis maksti seakasvatajatele välja jaanuari lõpus. See tõi kindlasti leevendust, kuid praeguses olukorras vajab seakasvatus hädasti tarbijate toetust, et tootmine saaks jätkusuutlik olla. Mõned seakasvatajad on juba kriisile alla vandunud. Nii tuli teade, et seakasvatusega teeb lõpparve tuntud seakasvataja Haameri talu Põlvamaal.
Euroopa Toiduohutusameti aruanne on leitav siit: https://efsa.onlinelibrary.wiley.com/doi/epdf/10.2903/sp.efsa.2021.EN-1997
Lisainfo
Roomet Sõrmus, EPKK juhatuse esimees, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee
