Riigikogu maaelukomisjon kohtus tänasel istungil Eesti põllumeeste ja talupidajate esindajatega, et arutada Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõjusid põllumajandusele, ning rõhutas, et tuleb tagada põllumajanduse jätkusuutlikkus ja toidujulgeolek.
Istungil osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ning Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Komisjoni esimees Tarmo Tamm ütles, et põllumajandus on koroona- ja energiakriisi ning Ukraina-vastase agressiooni tõttu väga keerulises olukorras. „Tuleb mõelda probleemide peale, mis võivad ees oodata, et neid ennetada ja ettevaatavalt lahendused leida,“ sõnas Tamm. „Põllumeeste jaoks on sisendihinnad hüppeliselt tõusnud ja olulised tarneahelad katkenud. Väga oluline on leida lahendus, kuidas tarneid tulevikus tagada. See on väga vastutusrikas periood ka Eestile – peame olema kindlad, et põllumajandus on jätkusuutlik ja toidujulgeolek tagatud, ning vaatama, mida saab selle eesmärgi nimel teha riik.“
Komisjoni liige Ivari Padar lausus, et usutavasti on kriisi tõttu tarvis põllumajanduses ümberkorraldusi teha ja oma sõltumatust suurendada. „Tasa ja targu tuleb hakata ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava ümber vaatama,“ lausus Padar. Ta lisas, et toidujulgeoleku küsimus on vaja tõsta ka ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni tasemel, kuna kriisiolukorra tõttu on tähtis arutada ka globaalset toidujulgeolekut.
Istungil toodi välja, et paljude toodete hinnad tõusid juba enne sõda ja agressioon Ukrainas on põhjustanud veelgi kiiremat hinnatõusu. Enim on mõjutatud väetise ja sööda hind. Märgiti, et arvestades praegust väetiste kõrget hinda ja kättesaadavuse probleeme, on oodata väetiste kasutamise vähenemist. Osutati, et katkenud tarneahelatele tuleb leida uued alternatiivid, mis tähendab tõenäoliselt veelgi kõrgemaid hindu.
Liitude juhid pöörasid tähelepanu sisendhindade tõusule
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus tõi välja, et Eesti suudab praegu ennast piisavas mahus varustada teravilja, rapsi ja piimaga, kuid liha, munade ja aiasaadustega paraku isevarustatuse tase tagatud pole. “Praeguses olukorra leevendamiseks tuleks üle vaadata tootmisele seatud piirangud, sh ühisepõllumajanduspoliitika rohestamise nõuded ja metsamajandusele seatud piirangud. Tootmiskulude kiire hinnatõusu leevendamiseks tuleks langetada kütuse aktsiisi ja vajadusel anda raskustesse sattuvatele sektoritele kriisiabi,” ütles koja juht.
Sõrmuse sõnul tuleb praeguses olukorras, mil tootmissisendite hinnad on kiiresti kasvanud ja osaliselt muutunud lausa mitmekordseks, anda põllumajandustootjatele ligipääs soodsatele käibekapitalilaenudele, mille abil oleks võimalik kevadtöid finantseerida.
Keskmises ja pikemas perspektiivis tuleks tema sõnul suurendada investeeringuid kodumaiste bioressursside tootmisesse ja väärindamisse. “Investeeringud jätkusuutlikesse ja keskkonnasäästlikesse tehnoloogiatesse on kallid ja pikaajalised. Praeguseks on veelgi olulisemaks muutunud maaelupoliitika riigipoolse kaasrahastamise suurendamine, et ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavas oleks piisavalt vahendeid põllumajanduse rohepöörde toetamiseks. Välissõltuvuse vähendamiseks tuleks kaaluda ka investeeringutoetuste ennaktempos kasutamist. 2023. aastast rakenduva uue kava eelarves on hetkeseisuga aga keskkonnainvesteeringute eelarve praeguse perioodiga võrreldes pea poole võrra vähenenud,“ rõhutas Sõrmus.
