Põllumajandustootjaid ja toidutööstusi koondava Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles, et uuele võimuliidule on kojal vähemalt kolm kiireloomulist ettepanekut, milleta on keeruline turvaliselt sellele sügisele ja järgmisele aastale vastu minna.
Nendeks ettepanekuteks on gaasitarnete kindlustamine toidutööstustele, energiakulude ohjamine ja põllumajanduskütuse aktsiisi langetamine 2023. aastal ning ausa konkurentsikeskkonna tagamine kodumaisele põllumajandus- ja toidutootmisele.
„Võimukõnelustel keskendutakse tugevalt laste ja perede toetamisele, kuid vähemalt samavõrd kriitiline teema on, kas ja millise hinnaga toitu suudavad kodumaised tootjad pakkuda tarbijatele sellel sügisel ja lähiaastatel. Toiduainete kiire hinnatõusu leevendamiseks ja kodumaise toidutootmise hoidmiseks tuleb astuda samme juba täna,“ rõhutas koja esimees Roomet Sõrmus.
Üheks põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimet puudutavaks otsustuskohaks on kütuseaktsiisi langetamine järgmisel aastal, kuna praegused hinnad on valusalt löömas sektori toimimist. Põllumehed on ka varasemalt öelnud, et madalama kütuseaktsiisiga jätkamine 2023. aastal on vältimatult vajalik, et veidigi leevendada põllumajandussektoris sisendhindhindade tohutut tõusu.
„Kui hoida põllumajanduskütuse aktsiis ka järgmisel aastal praegusel tasemel, siis saavad madalama kütuseaktsiisi arvelt põllumajandusettevõtted rahalist leevendust umbes üheksa miljonit eurot aastas, mis sektori kogukulusid arvestades pole küll väga suur summa, kuid aitab meie põllumajandussaadustel imporditud toidutoormega paremini konkureerida,“ selgitas Sõrmus.
Teise punktina, mida toidutootjate eestkõnelejad vahendavad, on toiduainetööstuste gaasiga varustatus olukorras, kus sügisel toimuvat ei oska keegi ette näha. „Selge on see, et juba täna peavad toiduainetööstused saama kindluse, kas ja kuidas on neile tagatud gaasiga varustamine. Toidutööstusele kui ühele suuremale gaasitarbijale tarnete tagamine pole oluline mitte ainult toidutootmise töös hoidmiseks ja toiduga varustatuse tagamiseks, sellest sõltub kogu põllumajandussaaduste tarneahel kuni loomade heaolu küsimusteni välja,“ tõi Sõrmus esile seni lahendamata olulise murekoha.
Hinnasurvele lisandub ka rohepööre
Sõrmuse sõnul lähevad põllumajandus- ja toidutootjad järgmisele aastale vastu teadmises, et lisaks tootmiskulude paratamatule suurenemisele ning pingelisele olukorrale energia- ja väetiseturul toob 2023. aasta endaga kaasa ka uue ühise põllumajanduspoliitika koos keskkonnanõuete karmistumise ja põllumajandustoetuste vähenemisega suure osa põllumajandussektori ettevõtete jaoks, kes tagavad meie igapäevase toidujulgeoleku. „Keerulise aja üleelamiseks jääb vaid loota, et Euroopa Komisjon korrigeerib rohepöörde plaane üha uute nõuete kehtestamisel ning meie oma valitsus annab hingamisruumi juba otsustatud keskkonnanõuete rakendamisel ja pidurdab kavasid keskkonnamaksude tõstmisel,“ lisas koja juht.
„Põllumajanduses ja toidutööstuses töötavad inimesed teevad oma igapäevast pühendunud tööd selle nimel, et toiduga varustatus oleks Eestis ka eeloleval sügisel ja järgmisel aastal hea. Seetõttu on järgmise aasta eelarvet silmas pidades äärmiselt tähtis, et uus valitsusliit astuks lähikuudel samme toidutootmise siseriiklikuks toetamiseks. Ausa konkurentsikeskkonna tagamine kodumaisele põllumajandus- ja toidutootmisele on eeltingimuseks, et ettevõtjad suudaksid energiakriisis ja söödahindade suure kallinemise olukorras vastu pidada. Me räägime ju eestimaise puhta toidu nimel, et see oleks endiselt kättesaadav kõigile ühiskonnagruppidele mõistliku hinnaga,“ toonitas Sõrmus.
