Euroopa põllumeeste kongress sõnastas ELi põllumajanduse tuleviku kolm sammast: toiduga kindlustatus, jätkusuutlikkus ja innovatsioon. Oluliseks faktoriks on toetusmeetmed, et innovatsiooni arendada ja olla jätkusuutlik ka majanduskriiside turbulentsis.
Eelmisel nädala toimunud Euroopa põllumeeste kongress Šibenikis Horvaatias tõi kokku üle Euroopa põllumajandussektori arvamusliidrid ja otsustajad. „Konverentsil esinenud poliitikud tõdesid, et kuigi Euroopa põllumajandus on olnud väga vastupidav, ei saa ega tohi seda kunagi võtta iseenesestmõistetavana. Peame arvestama, et varasemate murekohtade kõrval on sama oluliseks tõusnud nii kliimamuutuste kui ka bioloogilise mitmekesisuse vähenemise küsimused,“ vahendas Roomet Sõrmus sündmust. „Kõlama jäi mõte, et põllumajandussektor on üks väheseid majandussektoreid, mis saab oma tegevuse kaudu pakkuda mõlemas küsimuses konkreetseid lahendusi. Näiteks Tšehhi põllumajandusminister Nekula keskendus oma kõnes kahele konkreetsele teemale: süsiniku sidumisele ja uutele aretustehnikatele,“ osutas Sõrmus.
Kongressi rohkem kui 400 osalejat tõdesid, et toiduainetega kindlustatus ja jätkusuutlikkus peavad olema esmatähtsad eesmärgid ning innovatsioon ja investeeringud ühendavad mõlemat. Veel olid aruteludeks Covid-19 mitmekordsete järellainete, Ukraina sõja ja kliimamuutuste mõjuga seotud mured.
Covidi kriisi tõttu ootasid põllumehed ja Euroopa põllumajandusühistud neli aastat oma kongressi toimumist. Samal ajal on Euroopa põllumajandus pidanud silmitsi seisma kriisidega, mis on järjest järgnenud üha suurema intensiivsusega. Kongressi viimase kahe päeva jooksul toimunud vestlusringides toodi välja, kui palju on põllumajandussektoris lühi- ja pikaajalist ebakindlust. „Nõustun Euroopa põllumeeste liidu Copa presidendi proua Lamberti mõttega, et neid tendentse ei tohiks süvendada Euroopa Komisjoni erinevad nö roheettepanekud, mis on praegu laual või välja kuulutatud. Peame jääma realistlikuks, arvestame praeguse uue julgeolekuolukorraga ja keskenduma lahendustele, mis võiksid tuua põllumeestele selgust ja vastuseid,“ toonitas Sõrmus.
Sõda Ukrainas on muutnud olukorda
Arutelude keskmes oli ka sõda Ukrainas ja selle tagajärjed. Ukraina põllumeeste esindajad on andnud teada selle aasta põllumajanduse vähenemisest ja nad prognoosivad 2023. aasta saagiks varasemaga võrreldes ainult 40%. „Erinevate Euroopa riikide põllumehed tõstsid esile energia- ja väetiste hindade ja kättesaadavuse küsimuse. Lisaks rõhutati koordineeritud Euroopa toetusmeetmete tähtsust, millega saab toetada põllumajandustootjaid,“ selgitas Sõrmus.
„Ka tõdeti kongressil, et põllumajandusühistutel on veelgi olulisem roll, kui kunagi varem, kuna need aitavad põllumajandusettevõtetel praeguste väljakutsetega paremini toime tulla, vähendada tootmiskulusid ja luua oma toodetele rohkem lisandväärtust,“ sõnas koja juht. „Me ei tohi eirata tõsiasja, et põllumajandus on toiduga kindlustatuse, roheülemineku, kliimamuutuste vastase võitluse ja energiasõltuvuse jaoks olulisem kui kunagi varem. Seetõttu vajab põllumajandus rohkem toetust ja tähelepanu, et olla senisest atraktiivsem, konkurentsivõimelisem, vastupidavam ja jätkusuutlikum. See on ainus viis jõuda põllumajanduses uue põlvkonna lahendusteni.“
Copa ja Cogeca korraldatud ja Horvaatia Põllumajanduskoja toetusel 10. korda toimunud Euroopa põllumeeste kongress toimus 12.–14. oktoobrini Šibenikis.
