Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar ütles 12. aprillil toimuva Piimafoorum 2023 valguses, et lehmast on saamas rohemajanduse üks olulisemaid “bioreaktoreid “, kes mitte ei tooda ainult kasvuhoone gaase vaid osaleb metaani ringluses seda vähendades.
„Piimandus on olnud ja ka jääb Eesti üheks olulisemaks põllumajandus valdkonnaks ringmajanduses,“ kinnitas koja piimatoimkonna esinaine Pilleriin Puskar. Ta lisas, et loomakasvatuse ja põllumajandusega on võimalik siduda tänapäeval veel muidki innovatiivseid tehnoloogiaid, näiteks “süsiniku kasvatamine“ – millest ka Piimafoorumil räägitakse.
„Biomajanduse rakendumine, toidu tootmisel seatud eesmärkide saavutamiseks, on Eestis kindlasti väga kiiresti arenev valdkond. Kõik see loob meie piimandussektorile tulevikus olulisi eeliseid nii siseturul, kus täidab olulist rolli toidu julgeoleku ja kohaliku toidu pakkujana kui ka ekspordile,“ avas Alltech Eesti juhataja Puskar tagamaid.
„Kui jätta kõrvale metaani teema, on lehmal võime toota ühte väärtuslikumatest proteiini allikatest, piimatoorainest meie toidutööstustele ja seeläbi katta maailmas kasvavat proteiini vajadust. Tuleb tunnistada, et Eesti piimakari on väga heal tasemel toodangu näitajate ja kvaliteedi poolest, kuid samas on meil ka palju väljakutseid konkurentsis püsimiseks nii sise- kui välisturgudel,“ osutas ta.
Vaja on haritud põllumeest
Puskar tõi ühe murekohana välja põllumajandusliku kutse ja kõrghariduse rahastamise, mis pikaaegse alarahastamise tulemusel hakkab mõjutama töökohtade täituvust sektoris. Sellega seatakse omakorda tugeva küsimärgi alla meie loomade heaolu, näiteks loomaarstide vähesus on jõudnud kriitilise piirini.
„Eelnevad põlvkonnad õppisid ehk kõige enam kogemustest, tänapäeva kiired muutused ja arengud ei võimalda paraku õppida kogemustest vaid ainult kinnitada uuendusi kogemuste baasil,“ tõi Puskar välja suure erinevuse varasemate aegadega. Selleks, et uue aja muutustega kiirelt kohaneda ja toime tulla on meil vaja haritud põllumeest ja toidutootjat ning samas jätkuvat koostööd tootjate, ülikoolide ja ametikoolide vahel. „Kui me ei hari oma järgmist põlvkonda põllumehi ja loomakasvatajaid, siis on mul küsimus: kes harib siis meie maad?,“ viskas ta õhku küsimuse.
Foorumil otsitakse vastuseid paljudele piimandusvaldkonna olulistele probleemkohtadele, et paremini järgnevatel perioodidel toime tulla. „Öeldakse, et kriisidest küll õpitakse aga kriise peame ka üha enam õppima haldama, nendeks valmis olema,“ rõhutas toimkonna esinaine. „Kuid hoolimata erinevatest seisukohtadest jääb lehm ikka lehmaks ja piim oluliseks toiduaineks meie toidulaual. Seda aitab tagada riigi mõistev suhtumine koos vajalike meetmete rakendamisega toidu julgeoleku tagamiseks ning eelkõige haritud põllumees, kes selle meile kättesaadavaks teeb,“ lisas Puskar.
Piimafoorum 2023 toimub Säravere Põllumajanduskoolis 12. aprillil ja foorum on jälgitav ka veebi vahendusel.
