Viiendat korda toimuv Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2023 pakub lisaks B2B messile mitmeid konverentse ja mitmekesist seminariprogrammi.
Toimuvad lihaveisekasvatajate aastakonverents, lamba- ja kitsekasvatajate ning maheturu konverents ja metsandusfoorum. Traditsioonilise koha programmis on leidnud finantsseminar, uus tulija on mesindusseminar.
11. oktoobril toimuval metsandusfoorumil tuleb jutuks Riigimetsa Majandamise Keskuse uus tegevuskava ja kliimapoliitika kokkulepped. Mõlemad valdkonnad mõjutavad erametsaomanikke ja vähetähis pole ka loodushoid, millest foorumil samuti räägitakse.
EPA2023 raames korraldatakse traditsiooniliselt mahetootjatele suunatud konverents „Maheturg“, kus ministeerium annab ülevaate uue perioodi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) rakendamisest ja muudatustest, mis on plaanis esimese aasta õppetundidest lähtuvalt. Lisaks räägitakse, kuidas jõuda suurema mahetoidu osakaaluni koolitoidu pakkumisel. Vestlusringis jagatakse kogemusi, kuidas edendada mahepõllumajandust ja -tootmist.
Aastanäituse uus tulija on mesindusseminar, mis on suunatud maaelu, põllumajanduse ja aianduse esindajatele või huvilistele, aga osalt ka mesinikele. Seminaril räägitakse mesilastest, kimalastest ja teistest putuktolmeldajatest põllumajanduses ning sellest, kuidas nende kasulikule tegevusele kaasa aidata. Antakse ülevaade taimekaitsevahendite mõjust tolmeldajatele ja tutvustatakse usaldusmesinike süsteemi.
Ka sel aastal on seminaride nimekirjas finantsseminar, kus saavad sõna Eesti suurimate pankade esindajad.
Räägitakse põllumajandussektori rohepöörde finantseerimise võimalustest ja pankade hinnangust sektorile, samuti pankade ootustest kliendile ja ettevõtte finantsnäitajatele, pikaajaliste investeeringute planeerimisest ja finantseerimisest. Kindlasti puudutatakse ka euribori tõusu.
EPA2023 teisel päeval toimub lamba- ja kitsekasvatuse konverents „Elu kiskjate maailmas“. Ühelt poolt nähakse lamba- ja kitsekasvatuses tulevikku, sest tegemist on keskkonnahoidliku valdkonnaga, samas suurenevad vajadused investeeringute järele erinevate nõuete täitmiseks, mis vähendavad tootjate sissetulekut. Olukorra teevad keerulisemaks ja suurendavad ebakindlust nii suur- kui ka väikeulukite tekitatud kahjud, mida riik kompenseerib kas vähe või üldse mitte. Lisaks antakse ülevaade sektori arengukava täitmisest ja tulevikuplaanidest.
