• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

    Haljasväetiskultuuride katsepõld Sadala Agros. Haljasväetiskultuuride kasutamine parandab mulla viljakust ja aitab vähendada mineraalväetiste vajadust. Foto: Anti Konsap, METK

    Mida peale hakata biomassiga?

    Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu

    Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • hypoteeklaen
  • hypoteeklaen

Põllumajanduskoja piimafoorumil arutletakse kestliku piimatootmise üle

autor: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
aprill 2024
Kategooria: Piimandus
Piimafoorumil tuleva kokku piimatootmisahela ettevõtjad. Eesti toorpiima kvaliteet ja selle majanduslik mõõde. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

11. aprillil toimuv piimafoorum toob kokku kogu piimatootmise ahela ettevõtjad, et ühiselt arutleda, kuidas muutuva maailma pidevalt muutuvates oludes toime tulla.

„Kui püstitada küsimus, kas põllumajandus ilma veisekasvatuseta suudaks säilitada oma väärtuse, siis vastus oleks „ei“. Seepärast on eriti oluline kord aastas tuua ühele väljale kokku kõik osapooled, et rääkida valdkondlikult oluliste küsimuste üle,“ märkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar.

Eesti on kogu maailma toidu tootmist arvestades väikese osakaaluga. Meie farmides on 85 000 lehma ja meil on veidi üle 45 000 hektari haritavat põllumaad. Taanis on aga 565 000 ja Hollandis koguni 1 570 000 lehma, seejuures põllu- ja karjamaad on neil hektarites enam vähem sama palju kui Eestis. Toidutootmise koguhulka arvestades oleme oma tagasihoidliku panuse tõttu tugevasti mõjutatud välisturgude muutustest ja regulatsioonidest ning maailma poliitilisest olukorrast.

heworitz

„Kriisid on olulised indikaatorid ühiskonna jaoks, mis sunnivad väärtusi kiirelt ümber hindama. Kuna kriisid on meid viimasel ajal pidevalt saatnud, siis on nende tulemusena hakanud poliitikud üha enam väärtustama kodumaise toidutootmise tähtsust ja nägema seda riigi julgeoleku osana,“ tõdes EPKK piimatoimkonna juht Pilleriin Puskar. „Põllumajanduse eesmärgiks ühelt poolt on luua kodanikele turvatunnet läbi teadmise, et meil on piisavalt toitu ja teisalt kujundada väärtuslikku elukeskkonda. Neist kahest eesmärgist lähtuvalt on toidu, seal hulgas piima tootmine oluliselt keerukam potsess kui seda esmapilgul mõistetakse,“ lisas Puskar.

Piimafoorumil teeb maailma ja Euroopa piimatootmise mõjust keskkonnale, piima kokkuostu ja EL-i piimatoodete tootmise ja tarbimise trendidest ning piima hinna muutustest, aga ka nõudluse prognoosidest  ülevaate piimafoorumi üks oodatuim esineja, Euroopa tunnustatuim piimaturu analüütik Christopher Lafougere (GIRA).

heworitz

Esmakordselt piimafoorumil tuleb juttu ka piima alternatiivideks peetavatest taimsetest jookidest, nagu mandlijook, kaerajook ja teised sarnased, mis kätkevad endast toidulaua rikastamise võimaluste kõrval ohu kohti, millele seni ei ole eriti tähelepanu pööratud.

Lisainfo

Foorumi täpsemat päevakava leiad siit.

Sildid: EPKKliitude uudisedsündmus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põllumeeste ja mesinike hea koostöö kannab vilja

Järgmine artikkel

EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss
Euroopa Liit

Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

juuni 2026
Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel
Euroopa Liit

546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

juuni 2026
Stefan Gernert ja Hania Lederking.
Haridus

Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

juuni 2026
Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold
Mets

Parimaks metsamajandajaks pürib tänavu 10 metsaomanikku

juuni 2026
Järgmine artikkel
Tunnustatud Eesti toit, Pääsukesemärk. Foto: EPKK

EPKK ootab kodumaiseid toidutootjaid Pääsukesemärki taotlema

Värske ajakirja diginumber

Põllumehe Teataja juuni 2026

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja aprill 2026

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.