Esmatootmisega tegelevad Eesti põllumajandusettevõtted saavad oma tegevuse kliimamõju ehk süsiniku jalajälje hindamiseks kasutada tänavu veebruaris valminud kalkulaatorit. Kalkulaatori abil saab hinnata nii kogu ettevõtte kui ka üksiktoote süsiniku jalajälge.
Aitab rohetegevusi kavandada „Tööriist aitab põllumajandustootjatel teha rohepöördes esimese sammu – mõista, mis on nende taime- või loomakasvatuse kasvuhoonegaaside heide ja saada ühtlasi aimu, kuidas ettevõtte tasandil süsiniku jalajälje hindamine üldse käib. Sealt edasi on võimalik juba planeerida edasisi tegevusi heite vähendamiseks ning leida viisid, kuidas ettevõtte tasandil kliimaneutraalsuse suunas liikuda,“ selgitas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi biomajanduse asekantsler Madis Pärtel.
Ettevõtte tasandil süsiniku jalajälje hindamiseks on kasutatud GHG protokolli (Greenhouse Gas Protocol) metoodikat, mis on maailmas enimkasutatud metoodika organisatsiooni süsiniku jalajälje hindamiseks.
Luubi all kogu toote elutsükkel
„Toote jalajälje hindamisel on lähtutud ISO standarditega sätestatud olelusringi hindamisest. See võimaldab hinnata keskkonnamõjusid kogu toote elutsükli ulatuses alates toormaterjalide hankimisest, nende töötlemisest kuni kasutusjärgse käitluseni,“ rääkis projekti eestvedaja Sandra Salom regionaal- ja põllumajandusministeeriumist. Süsiniku jalajälje hindamise tööriista esimese versiooni arendas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi tellimusel Sustinere OÜ. Süsiniku jalajälje hindamise tööriista ning täiendava info ja kasutusjuhendi leiab portaalist teabesalv.pikk.ee.
Kellele süsiniku jalajälje hindamise tööriist sobib?
Tööriist sobib nii taimekasvatusega, loomakasvatusega kui ka segapõllumajandusega tegelevale ettevõttele oma süsiniku jalajälje hindamiseks. Tööriist ei sea piiranguid ettevõtte suurusele: seda saavad kasutada nii suured kui ka väikesed tootjad. Tööriist on Exceli-põhine.
- Taimekasvatuses saab hinnata Eesti peamiste õlikultuuride ning tera- ja kaunviljade kasvatamisega seonduvat kasvuhoonegaaside heidet tootepõhiselt (tali- ja suvinisu, tali- ja suvioder, kaer, tritikale, rukis, tali- ja suviraps, tali- ja suvirüps, hernes ja põlduba). Lisaks on taimekasvatuse ettevõttepõhise hindamise juures võimalik arvesse võtta ka haljaskultuuride kasvatamise ning püsirohumaade hooldamisega seonduvaid heiteid.
- Loomakasvatuses saab hinnata piima- ja lihaveiste, sigade, lammaste, broilerite ja munakanade, partide ning kalkunite kasvatamisel tekkivat kasvuhoonegaaside heidet.
- Köögivilja-, marja- või puuviljakasvatusega tegelevate ettevõtete süsiniku jalajälge tööriist paraku kõige paremini hinnata ei võimalda, ehkki neilgi ettevõtetel on selle tööriista abil võimalik katta mitu heitekategooriat.
