Tänavu on üle aastate esimene kord, kui põllumeestele ei maksta rändlindude tekitatud kahjude eest kompensatsiooni. Küll aga on soovitatav keskkonnaametit kahjudest teavitada, sest seeläbi saab infot uue linnukahjude ennetamise ja hüvitamise süsteemi väljatöötamiseks.
Põldudel keha kinnitamas käinud lindude põhjustatud kahju eest oli senini võimalik saada kompensatsiooni maksimaalselt 3200 eurot aastas, kuid tegelik kahju võis põllumehele olla kordades suurem, sest kevadrändel tiivulised on võimelised kogu põllu paljaks sööma. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi nentiski, et halduskulu 3200 euro väljamaksmiseks oli keskkonnaametile ebaproportsionaalselt suur ja ega põllumehedki rahul olnud, sest hüvitis ei katnud sageli kõiki kulusid.
Rõhk läheb kahjude hüvitamiselt ennetusele
„Üle riigi oli hõlmatud kümmekond keskkonnaametnikku, kes põldudel lindude väljaheiteid loendades hindasid hanekahjusid. Väga palju ressurssi kulutas nii töötundide kui autoga läbitud kilomeetrite arv. Tulemus ei rahuldanud ühtegi osapoolt, kuna väljamakstud kahjud olid tekkinud kahjudest oluliselt väiksemad. Samas vähendati ameti loomakahjude eelarvet kärbete korras kolmandiku võrra,“ nentis Tõnu Talvi. Nii püütaksegi raha suunata ennekõike looduskaitseliselt oluliste liikide (suurkiskjad, kotkad) kahjustuste hüvitamisse ja kõikide liikide (sh rändlindude) tekitatud kahjude ennetamiseks tehtud tööde osalisele katmisele. „Seetõttu haneliste tekitatud kahjusid riik sel aastal ei hüvita ja soovib panustada ennetusele. Keskkonnaametit tuleks kahjudest kindlasti teavitada, sest andmete esitamine on eelduseks tulevastel aastatel haneliste ohjamise ning kahjude ennetamise ja hüvitamise otsuste tegemisel,“ rõhutas Talvi.
Keskkonnaameti kodulehel on rändlindude (haned, lagled, sookured, luiged) põhjustatud kahjudest teatamise vorm (Exceli fail), kuhu tuleb lisaks põllu asukohale märkida kultuuri tüüp, põllumassiivi number, kahjustatud ala pindala, kahju tekitanud linnu liik ja tarvitusele võetud ennetusmeetmed ning seejärel saata fail e-kirjaga keskkonnaametisse.
„Ükski põllumees ei ole motiveeritud oma tööaega selle tabeli täitmisele kulutama,“ arvas Rabaveere talu peremees, viljakasvataja Olav Kreen, et linnukahju teatise vormi täitmine on liiga tülikas. „Peaks olema platvorm, kuhu oleks võimalik teha põllust pilt ja see kiiresti üles laadida,“ leidis Kreen.
Ennetuskulude hüvitis suurenes tublisti
Kevadise rände ajal haneliste poolt põldudele tekitatud kahju on põllumeeste sõnul iga aastaga järjest suurem ja toimivate heidutusvõtete leidmine üha keerulisem. Ja muidugi kulub heidutuseks nii aega kui ka raha. Viimase asjus on hea uudis see, et alates sellest aastast on linnukahjude ennetamiseks võimalik saada varasemast kolm korda suuremat hüvitist – kahjude ennetamiseks tarvitusele võetud abinõudele tehtud kulutused hüvitatakse põllumehele kuni poole ulatuses ja mitte rohkem kui 9600 euro eest ühe majandusaasta kohta. Seni oli hüvitise summa kuni 3200 eurot.
Hüvitamisele ei kuulu tööjõule tehtud kulutused ning ennetamise abinõudega kaudselt seotud kulud, nagu kütusekulu, sõidukite ja droonide soetamine ja kasutamine ning jahimoona ostmine. Hüvitatakse näiteks gaasipaugutid, stardipüstolid, laserid, kotkamaketid ja muu taoline, mida põllumehed aastaid lindude peletamiseks kasutanud.
Olav Kreen hindas, et tal kulub Lääne-Virumaal 600 hektaril laiuvatele põldudele kõhtu täitma tulnud lindude peletamiseks umbes 10 000 eurot aastas. Selle summa sisse jääb tööjõukulu, autode kütus ja amortisatsioon, gaasiballoonide soetamine. „Kuna heidutus algab tavaliselt märtsi keskel ja lõpeb 20. maiks, mil on kiire põllutööde aeg, siis on heidutusele kulutatud töötunnid paraku ületunnid, mis tuleb 1,5-kordselt tasustada. Ja põllumehe tasu ei ole miinimumpalk,“ tõi Kreen välja.
Rabaveere talu peremees on proovinud mitmesuguseid heidutusviise, näiteks gaasiga töötavaid pauguteid ja stardipüstoliga paugutegemist, samuti heidutusjahti, mis oli aastail 2020 ja 2021 mitmes maakonnas, sh Lääne-Virumaal lubatud.
Oma ja teistegi põllumeeste kogemusest kinnitas Olav Kreen, et letaalsel heidutusel on olnud hanede peletamisele kõige suurem mõju. „Heidutusel on mitu aspekti, kuid põhiline on see, kui kiiresti linnud põllult ära saame, olgu siis heidutusjahi või muude meetoditega. Heidutusjaht on olnud tõhusaim, sest püssiga jahimehel kulub iga põllu lindudest tühjaks ehmatamise peale vähem aega. Olen jahimehed seni tasuta appi saanud, sest vastutasuks võivad nad minu maadel suurulukitele jahti pidada, kuid ka siis, kui peaksin jahimehe sõidu ja töötunnid kinni maksma, saaksin heidutuse kulu poole väiksemaks, sest ajakulu on väiksem võrreldes teiste heidutusmeetoditega,“ selgitas Olav Kreen, rõhutades, et eesmärk pole ohjeldamatu lindude laskmine, vaid nende võimalikult efektiivne heidutamine.
Põllumehed ja ornitoloogid on heidutusjahi tõhususe asjus siiski eri meelt ning hanede heidutusjahi uuring pole üheselt kinnitanud ega ümber lükanud heidutusjahi suuremat tõhusust võrreldes teiste heidutusmeetoditega.
Heidutusjaht jäi üürikeseks
Keskkonnaamet lubas tänavu 15. märtsist 31. maini haneliste letaalset heidutust kuues maakonnas, kus on viimasel kolmel aastal täheldatud kõige rohkem kevadiste hanekahjustuste esinemist. Eesti ornitoloogiaühing aga vaidlustas jahti lubava otsuse ja taotles kohtult ka esialgset õiguskaitset. 1. aprillil peataski Tallinna halduskohus esialgse õiguskaitse korras hanejahi kuni 30. aprillini.
Heidutusjahi asjus saabub selgus hiljemalt aprilli lõpuks
Kohtust selgitati, et aega on võetud kuni 30. aprillini, et ära kuulata ka teiste menetlusosaliste seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
„Esialgne õiguskaitse on kiire meede, kus kohus otsustab kiirelt olemasoleva info pinnalt, kuid saab hiljem infot juurde koguda,“ selgitas Tallinna haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja Anneli Vilu. Ta lisas, et kohus otsustab esialgse õiguskaitse üle lõplikult peale 15. aprilli, kuid enne 30. aprilli, seega selleks ajaks on selge, kas esialgne õiguskaitse jääb kehtima või muutub.
Keskkonnaamet on esitanud Tallinna halduskohtule taotluse kaasata menetlusse põllupidajad, kellel lubati korralduste alusel kahjustuste vältimise eesmärgil haneliste letaalne heidutamine kuues maakonnas: Harju-, Ida- ja Lääne-Viru-, Jõgeva-, Tartu- ja Põlvamaal. Halduskohus otsustas kaasata menetlusse 129 põllupidajat, tuues ühtlasi välja, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes oleks mõistlik, kui põllupidajatel oleks ühine esindaja.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Ragnar Viikoja kinnitas, et põllumeeste ühine seisukoht kohtule tõepoolest esitatakse. Põllumehed jäävad endale kindlaks: heidutusjaht peab olema lubatud, sest see on efektiivne meede haneliste põhjustatud kahjude ärahoidmiseks.
Viljakasvataja Olav Kreen nentis, et teda frustreerib protsessi venimine. Vahepeal aga jõuavad hanelised põldudel tublisti kurja teha, hoolimata sellest, et põllumehed kasutavad muid, mitteletaalseid heidutusviise. „Praegu, aprilli esimesel poolel, teevad hanelised kõige rohkem kahju taliviljale ja aprilli lõpus juba kevadkülvile. Riigi poolt oleks olnud korrektsem ja põllumehi arvestavam, kui heidutusjahti lubav otsus oleks tehtud varem. Sest kohe, kui otsus oli tehtud, hakkas ornitoloogiaühing tegelema selle vaidlustamisega,“ selgitas Kreen.
Kardetakse ohustatud linnuliikide hukkumist
Ornitoloogiaühing põhjendas heidutusjahi lubamise otsuse vaidlustamist asjaoluga, et lisaks küttida lubatud valgepõsk-lagledele, suurlagledele ja kanada lagledele võivad jahi käigus hukkuda ohustatud liigid ja siiani ei ole kasutusele võetud olulisi rahumeelseid hanekahju vähendada aitavaid meetmeid. Ornitoloogiaühing leiab, et põllumeestele hanekahjude leevendamiseks tuleb leida muid viise kui letaalne heidutamine.
Juhul kui sel kevadel siiski veel heidutusjahi pidamist lubatakse, tasub teada, et selleks tuleb keskkonnaametilt luba taotleda. Amet ootab heidutusjahi loa saanud inimestelt pärast küttimist teavet kütitud isendite arvu, liigi ja küttimiskoha kohta.
Kahjuavalduste rekord jääb 2019. aastasse
*Summad ei jagune kahjusaajate vahel võrdselt, sest väljamaksete suurused kahjusaajatele on erinevad ja sõltuvad kahjude ulatusest. Allikas: keskkonnaamet
