• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • METK Saku labor: pikaajaline kogemus, kindlad tulemused!
  • METK Saku labor: kas sinu muld toidab parimat saaki?
  • METK Saku labor: väeta targalt, hoia loodust!

2023: keeruline ja töörohke aasta

autor: Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja
mai 2024
Kategooria: Ülevaade, Põllumehe Teataja mai 2024
Toetustingimuste kunstlik täitmine – mida see tähendab ja kuidas seda vältida? Kui Statistikaametist helistatakse, palun vastake! Statistikaamet korraldab 15. novembrini kestvat põllumajanduse struktuuriuuringut. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Mullune pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste jagamine oli õppimiskoht kõigile.

Uue programmiperioodi esimene pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotlemise ning jagamise aasta on finišeerumas. On olnud väga eriline ja pidevalt väljakutseid pakkunud aasta, kust on õppetunde kaasa võtta kõigil osapooltel.

Detsembri lõpp, mil pindalatoetuste taotlejad on tavapäraselt oma pangakontol näinud esimesi taotletud toetusrahasid, kujunes sama keeruliseks kui eelnevad kuud.

Väljamaksete tähtaeg on küll taotlusaastale järgneva aasta juunis, aga kuna PRIA eesmärk on olnud toetusrahade väljamaksmine võimalikult vara ning oleme seda viimasel kümnendil teinud detsembris, siis oli klientide ootus ka 2023. aastal sama.

Põhiline osa toetustest sai aasta lõpuks välja makstud, aga sellele eelnes hetk, kus olime sunnitud tõdema, et peame osade toetuste määramise otsuseid edasi lükkama.

PollumeheTeajabanner

Toetuste hilinemisel oli mitu põhjust

Paralleelselt uue programmi­perioodi toetustega jätkus ka osade eelmise perioodi toetuste taotlemine. Samamoodi on see ka tänavu. Kuna eri programmiperioodide toetuste saamisele ja kontrollimisele esitatavad nõuded on erinevad, siis muudab see kogu protsessi varasemast keerukamaks.

Lisaks on täielikult muutunud kontrollisüsteem ehk nüüd tuleb pinnaseirega vaadelda kõiki taotlusaluseid põlde. Varem pidid liikmesriigid toetuste nõuete täitmist kohapeal kontrollima maksimaalselt 5% taotlejate juures, pinnaseire kasutuselevõtuga on aga kontrollitavate põldude pind võrreldes 2022. aastaga suurenenud 78 000 hektarilt 978 000 hektarile.

Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja
Tanel Trell, PRIA otsetoetuste osakonna juhataja

Taotlejate jaoks muutus protsess paindlikumaks, aga märgatavalt suurenes PRIA töökoormus. See tähendab, et kui varem sai taotlust täiendada ainult taotlus­perioodi lõpuni ehk juuni keskpaigani, siis pinnaseire rakendamisega saavad taotlejad nüüd põllu pinda korrigeerida, põllumajanduskultuure muuta ja täiendusi lisada ka hiljem.

Paindlikkuse lisandumine on väga positiivne, sest toetust makstakse tulemuspõhiselt ja nõuetele vastavatele maadele, mis tähendab, et taotlejat ei pea karistama toetuse vähendamisega, kui kevadel tehtud plaanid mingil põhjusel hilisemas etapis ei realiseeru. Kui eelnevatel aastatel olid oktoobri lõpuks juba kõik kohapealsed kontrollid lõpetatud, siis nüüd, kui taotlusi saab muuta kuni 1. novembrini, saab PRIA teatud kontrolle alles novembris alustada.

Samas lõplikud seire tulemused selgusid eelmisel aastal ja selguvad ka sel aastal paljuski sügisel, sest osade nõuete täitmist ongi võimalik seirata alles pärast suviste tegevuste lõppu. Seirele järgneb intensiivne suhtlus taotlejatega ja vajadusel ka kohapeal käimine, et selgitada välja lõplik tulemus.

PollumeheTeajabanner

Kui suhtluse tulemusena taotlust muudetakse, siis tähendab see PRIA-le muudatusega seotud nõuete osas selliste põldude või kogu taotluse uuesti üle vaatamist ja seda palju hilisemas etapis kui eelnevatel aastatel.

Kõik eelnev tähendab seda, et väga suur osa taotluste menetlusest on nüüd koondunud palju lühemale ajale, mis omakorda tähendab, et sama hulk inimesi peab ära tegema palju suurema hulga tööd ja seda lühema aja jooksul kui varasematel aastatel.

Keeruline tingimuslikkuse süsteem

Parendamise kohti on PRIA poolt ka toetuste reeglite selgitustöös. Nagu näitas eelmine aasta, oli taotlejatel keeruline mõista erinevate toetuste nõuete seoseid ja tingimuslikkuse süsteemi reegleid. Ka sel aastal on tingimuslikkuse nõuetes muudatusi ja kindlasti on see koht, mida me peame oma klientidele rohkem selgitama, et neil oleks lihtsam nõuetes orienteeruda.

2023. aasta toetuste taotluste kontrollimise ja määramise protsesse mõjutas oluliselt ka Euroopa Komisjoni juhiste hilinemine. Näiteks lisandus 2023. aastal liikmesriikidele alles septembris täiesti uus töölõik, mille käigus tuli lisaks pinnaseire kvaliteedi hindamisele teha ka ettevõttepõhine kontroll, mis laiendas kvaliteedikontrolli ulatust olulisel määral – sellise kontrolli vajadus ei olnud eelnevalt teada ja sellega ei oldud arvestatud.

Ka 2024. aastal ei saa me välistada, et Euroopa Komisjonilt võib toetuste kontrollimise ja väljamaksmise protsessi mõjutavaid otsuseid lisanduda veel ka protsessi ajal.

Hilinemisi võib tulla ka tänavu

2024. aastasse tuleb meil kõigil võtta kaasa teadmine, et ka tulevikus võivad mitmesugused tähtajad pikeneda.

Ka väljamaksed võivad nihkuda hilisemale ajale, eriti kui silmas pidada, et sel aastal on Euroopa Komisjon algatanud toetuste nõuete lihtsustamise, mille rakendamine on osaliselt planeeritud juba 2024. aastasse.

2023. aasta näitas, et ellu kutsutud nõuete lihtsustamine on igati vajalik. See aga tähendab, et selleks tuleb seadusandlusega muuta ka toetuste tingimusi ja nõudeid, mis toob omakorda kaasa vajaduse muuta toetuste info- ja kontrollisüsteemi.

Kuna need protsessid on PRIA lauale jõudnud väga hilises etapis, mil toetustaotluste süsteemi arendus oleks eelmise perioodi toetuste puhul juba valmis ning süsteemid ootel, et kliendid saaksid taotlusi esitada, siis sel aastal tuli tehtavate muudatuste tõttu pindala- ja maaelu arengu loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõtu perioodi algusaega nihutada tunduvalt hilisemale ajale. Ja nagu sai eelnevalt märgitud, siis võivad erinevad tähtajad seetõttu ka sel aastal pikeneda, aga kindlasti võtsime eelmisest aastast kaasa teadmise, et vastavat infot tuleb klientidele jagada juba hetkest, kui selline risk tekib.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et ka 2024. aastal on piisavalt keerulisi ülesandeid, mis vajavad lahendamist. Sealhulgas jätkub infosüsteemide arendamine ja parendamine, ning tehnoloogiline risk, mis kaasneb uute süsteemide arendamisega, jääb ka edaspidi alles. Samas ei tohi unustada, et töö tuleb teha kvaliteetselt ja vastavalt toetuste jagamise nõuetele. PRIA saab selles olukorras teha kõik endast oleneva, et protsessid saaksid nendes tingimustes tehtud võimalikult kiiresti ja toetusotsused vormistatud esimesel võimalusel.

Sildid: kokkuvõtepindalatoetuspriaülevaade
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Mis on EPA, miks on EPA?

Järgmine artikkel

Tõnis Soopalu harib veebis tuhandeid jälgijaid

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht. Foto: EPKK
Arvamus

Aeg atra seada

oktoober 2025
2026. aasta jaanuaris avaneb PRIA-s maapiirkondadele mõeldud meede , mis toetab ettevõtlushuubide arendamist ning äriühingute majandustegevuseks kasutatavate hooneteväliste tehnovõrkude ja -rajatiste rekonstrueerimist või uute ehitamist.
Toetus

PRIA: Soovid maal arendada moodsat ettevõtluskeskkonda?

september 2025
PRIA investeeringutoetuste menetlustähtajad võivad pikeneda
PRIA

PRIA investeeringutoetuste menetlustähtajad võivad pikeneda

august 2025
Ebasoodsad ilmastikutingimused. Foto: Pixabay
PRIA

Oluline info toetuste taotlejatele seoses ebasoodsate ilmastikuoludega

august 2025
Järgmine artikkel
Farmer Tõnis. Tõnis Soopalu teeb põllul järjekordset sotsiaalmeediaklippi. Foto: Kristina Traks

Tõnis Soopalu harib veebis tuhandeid jälgijaid

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja aprill 2025

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.