Mai esimesel päeval tähistas Eesti koos Küprose, Tšehhi, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveeniaga 20 aastat Euroopa Liidus (EL). Meie väikesele riigile oli liitumine oluline samm kindlama tuleviku suunas. Oluline on see olnud ka Eesti põllumajanduse ja maapiirkondade jaoks, kus on EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames toimunud arvestatav areng.
ÜPP on toetanud meie põllumajandustootjaid, aidates saavutada paremaid tootmistulemusi, suurendada keskkonnasäästlikkust ja parandada toiduohutust. EL-i rahastatud programmid on aidanud kaasa põllumajandussektori moderniseerimisele, konkurentsivõime tõstmisele ning sotsiaalsete ja keskkonnahoiu eesmärkide saavutamisele.
Põllumajanduse eelarve on aastatega vähenenud
Vaadates tulevikku, seisame silmitsi ülesannetega, mis nõuavad Brüsselis meie hääle kuuldavaks tegemist, eriti seoses EL-i tuleviku põllumajanduspoliitika kujundamisega. Julgeolekuküsimused ja kaitsevaldkonna rahastamine on suurendanud survet ÜPP-le, et leida uusi viise põllumajandustootjate ja maapiirkondade toetamiseks, ilma et oleks võimalik loota olulisele eelarve suurendamisele.
Viimase nelja aastakümne jooksul on ÜPP eelarve osakaal EL-i kogurahvatulus järjest vähenenud, peegeldades seeläbi Euroopa Liidu prioriteetide nihkumist. ÜPP eelarve osakaal EL-i eelarves on viimase 40 aasta jooksul vähenenud 65,5%-lt 1980. aastal veidi vähem kui 25%-le 2021. aastal (kohandatud inflatsiooniga). ÜPP eelarvelise kulu suhe EL-i kogurahvatulusse on vähenenud 0,54%-lt 1990. aastal prognoositava 0,32%-ni aastatel 2021–2027. See näitab selgelt, et kuigi põllumajanduspoliitika on jätkuvalt tähtis, peab see muutuma tõhusamaks.
Tulevikus peame keskenduma struktuursetele muudatustele, et tagada õiglane üleminek EL-i põllumajandus- ja toidusüsteemis. On tähtis, et kõik osapooled – alates põllumajandustootjatest kuni tarbijateni – tunneksid, et neid koheldakse õiglaselt. See tähendab kulude ja tulude õiglast jaotumist toidusüsteemi väärtusahelas.
Põllumajandussektor vajab mõistmist, et põllumehed on palju enamat kui lihtsalt toidutootjad; nad on ka keskkonnakaitsjad, maastike kujundajad ja kultuuripärandi hoidjad. Seetõttu on tähtis, et meie poliitikud ja üldsus mõistaksid ja toetaksid põllumajandustootjaid, aidates neil tagada, et kodumaine ja puhas toit jääks ka tulevikus kättesaadavaks.
3. mail korraldasid Eesti Noortalunikud koos Eesti Maanaiste Innovatsiooniseltsiga Eesti maaelu tuleviku foorumi, kus osalesid ka Euroopa Parlamendi kandidaadid. Ma olin üks foorumi moderaatoritest. Debatt oli väga põnev ja käsitles olulisi teemasid. Soovitan kõigil huvilistel seda järele kuulata Maaeluvõrgustiku Youtube’i kanalilt.
Jätkusuutlik toidutootmine on võtmetähtsusega
Kõige olulisem sõnum, mis mulle jäi foorumi debattidest kõlama, oli see, et Eesti peab julgemalt võitlema endale sobivate tingimuste eest. Taluliidu ootus Euroopa Parlamendi liikmetele on selge: me soovime, et nad võitleksid talupidajate õiguste ja jätkusuutliku toidutootmise eest. See hõlmab nii õiglaste tulumudelite kujundamist kui ka põllumajanduspoliitika arendamist, mis toetab väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjaid. Meie eesmärk on tagada talupidajate konkurentsivõime ja kestlik toidutootmine Eestis.
On oluline, et eurosaadikud mõistaksid meie vajadusi ja seisaksid aktiivselt meie eest nii Euroopa tasandil kui ka kodumaal. Järgnevad viis aastat on parlamendis kriitilise tähtsusega, kuna algab tuleviku ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kujundamine. Kokkuvõttes peame olema valmis kaitsma ja edendama poliitikat, mis kohaneb kiiresti muutuva maailma tingimustega, tagades samal ajal, et põllumajandussektor jätkab oma tähtsat rolli toidu tootmisel ja keskkonnahoiu tagamisel. See on põhjus, miks iga põllumajandustootja ja maapiirkonna elanik peab aktiivselt osalema Euroopa Parlamendi valimistel, et mõjutada poliitikat, mis kujundab meie tulevikku.
