Läänemaal, Roosta puhkekülas toimus 4.–5. Septembril Seakasvatuse konverents 2025, mis tõi kokku sektori võtmeisikud, teadlased ja poliitikakujundajad. Kahepäevase konverentsi fookuses oli Eesti seakasvatuse roll toidujulgeolekus, majanduse ja regionaalarengu panus ning sektori tulevikuväljavaated.
Konverentsi avasõnad lausunud Anu Hellenurme, Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse liige ja tegevjuht, rõhutas oma kõnes, et põllumajandus ei ole pelgalt majandusvaldkond, vaid osa Eesti kultuurist ja rahva iseseisvuse alus: „Rahvas, kes suudab end ise toita ja maal elu hoida, on tugevam ja iseseisvam. Ilma kodumaise tootmiseta ei säili ei meie pärandmaastikud ega toidutraditsioonid.“
Oma tervituskõnes ütles ka minister Hendrik Johannes Terras, et taudiennetus algab metsast ning selgeks sihiks Eestis on sigade Aafrika katku vabadus.
Kuigi Euroopa Liit jääb sealiha osas isevarustavaks vähemalt aastani 2035 ning tarbimise prognoos püsib stabiilne, siis tõdeti esimese päeva ettekannetes, et Eesti toidujulgeoleku nurgakiviks oleva seakasvatuse pikaajaliseks kestlikkuseks oleks vaja investeeringuid ja poliitilist tuge. Madis Pärtel rõhutas bioohutuse suurendamise vajadust, tootjate positsiooni tugevdamist tarneahelas ning Eesti sealiha nähtavuse kasvatamist läbi kvaliteedikavade ja turunduse. Ta märkis ka, et riigihangetes peaks kohalikele tootjatele tagama parema ligipääsu, sest see tugevdaks nii sektorit kui ka maapiirkondade elu.
Majanduslikke ja turutrende käsitlenud Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüs tõi esile et toidu hinnad on Eestis nelja aasta jooksul 1,5 korda kallinenud; tarbijate kindlustunne on alates 2023. aastast madalseisus ja 23% perekondadest ei tule oma kulutuste katmisega toime ning väiksema sissetulekuga tarbija on vaesumas. Peeter Raudsepa hinnangul on Eesti toidusektor sattunud „kobarkriisi“ – maksutõusud ja inflatsioon vähendavad tarbijate ostujõudu, tootjate konkurentsivõime langeb ning jaemüügi mahud kahanevad. See omakorda viib koondamisteni ja nõrgestab kohalikke tootjaid. Raudsepa sõnum oli, et majanduspoliitika peab toetama sisetarbimist, sest see on aluseks nii töökohtadele, maksutulule kui ka Eesti toidutootmise püsimajäämisele.
Täistsükliline tootmine farmist töötlemiseni, mida rakendavad näiteks Jaagumäe ja Atria Eesti, suurendab sõltumatust ja kindlust kriisiaegadel.Samas on murekohaks tarbimistrendid, mis näitavad, et pooled tarbijatest peavad küll oluliseks toidu tervislikkust, kuid ainult 30% jälgib toote kodumaisust. See seab väljakutse nii tootjatele kui ka poliitikakujundajatele, kuidas kodumaist liha tarbija jaoks atraktiivsemaks teha. Euroopa vaatest torkab silma Eesti toidutööstuste madal tööviljakus lisandväärtuse alusel.
Andmete ja innovatsiooni teemal rõhutas PRIA, et targem andmete kasutamine võimaldab teha täpsemaid otsuseid ning tõsta sektori efektiivsust. Rahvusvahelist mõõdet lisas Elodie Briefer Kopenhaageni Ülikoolist, kes tutvustas tehisintellekti ja täppisheaolu lahendusi. Oluliseks tõusis ka koolitoit ja avalike hangete roll laste toitumisharjumuste kujundamisel – seda tuleks käsitleda investeeringuna, mitte pelgalt kuluna. Kui avaliku raha eest tellitakse koolidele, lasteaedadele või haiglatele toitu, tuleks eelistus anda Eesti toidule.
Lisaks ettekannetele toimusid sisukad paneelarutelud teemadel „Seakasvatus 2035“ ja „Kuidas hoida Eesti siga meie toidulaual?“, mis tõid fookusesse innovatsiooni, tehnoloogia kasutuse, kohaliku tootmise väärtustamise ja riigi toetusvõimalused. Esile kerkisid isevarustatuse, järelkasvu, tarbija teadlikkuse ja kvaliteedikavade teemad.
Konverentsi teisel päeval tõstis Urmase Lehtsalu loeng kriiside olemusest kõikide teadlikkust sellest, mida me kriisisituatsioonis kogeme, kuidas sellega võimalikult hästi ise toime tulla ning millega saab teistele toeks olla.
Kõlama jäänud tsitaadid:
„Maailmas on ainult üks koht, kus eelistatakse Eesti tooteid – see on Eestimaa.“ (Peeter Raudsepp)
„Eestimaalaste raha eest osta Eestis eestimaist.“ (Jaanus Pulles)
„Kaubanduses on rong alati rööbastel, põllumajanduses tuleb see igal hommikul rööbastele seada – sõltuvalt ilmast.“ (Mart Timmi)
„Siga on nagu akupank, kes oma energiaga on aidanud meid sajandite jooksul tänapäeva välja.“ (Tarmo Timmi)
Peamised järeldused konverentsilt:
- Eesti seakasvatus ja toidutööstus seisavad silmitsi korraga nii globaalsete kriiside (sigade Aafrika katk, majanduse ebakindlus) kui ka sisemiste väljakutsetega (hanked, tootmise kestlikkus, tööjõu ja usalduse küsimused).
- Kodumaine tootmine on vältimatu, et tagada riigi iseseisvus.
- Peamine turg põllumajandustootjale on Eestis – Eestimaine sisetarbimine peab kasvama
- Andmepõhine juhtimine peab muutuma põllumajanduses ja toidutootmises normiks, mis võimaldab teha teadlikumaid otsuseid.
- Eesti miinimumprogramm peab olema kiiresti taastada sigade arv 300 000.
- Innovatsioon, tehnoloogia ja hariduslikud valikud aitavad hoida sealiha olulise osana Eesti toidutraditsioonist ja majandusest.
- Kriis võib osutuda pöördepunktiks, millest sünnib uus ja tugevam eluviis.
Lisainfo:
Anu Hellenurme
Juhatuse liige – tegevjuht
Eesti Tõusigade Aretusühistu (ANNO 1923)
+372 501 0842
anu@estpig.ee
www.estpig.ee
