Uudisteportaalist hakkavad silma pealkirjad: finantsvabadus, kaugtöö, paindlik tööaeg, neljapäevane töönädal, ärkamis- ja magamistubadega kontorid.
Väga soovin, et oleks hoopis sellised pealkirjad: põllumajandus ja loomakasvatus tagab pikaajalise püsiva töö, töö loomadega annab õnne- ja rahulolutunde, kombainiroolis tunned end kui noor jumal, maaelu tagab rahuliku elukeskkonna.
Tundmatu maaelu
Praegu domineerivate pealkirjade põhjus on urbaniseerumine: inimestel pole kokkupuudet looduse, maaelu, põllumajandusega. Muutunud on harjumused ja elustiil. Kuid meil on vaja, et elu jätkuks ka maal, mis on kasvulava tulevastele põlluharijatele ja loomakasvatajatele, sest see tagab meie jätkusuutlikkuse.
Kas Metstaguse Agro on jätkusuutlik? Jään vastuse võlgu. Selgitamiseks tuleb alustada algusest. 36 aastat Järvamaal tegutsenud Metstaguse Agros on 770 lüpsilehma ja teist samapalju noorloomi.
2003. aastal valmis lüpsiplats koos vabapidamislaudaga 400 lüpsilehmale, 2018. aastal valmis teine 200 kohaga juurdeehitus lüpsiloomadele. Seda lauta ehitades pöörasime väga palju tähelepanu loomade heaolule ja mugavusele. Laut on kaherealine (igale loomale söömiskoht ja magamisase), loomadel on pehmed ja laiemad lamamisasemed.
Samal ajal renoveerisime kaks kolhoosiaegset lauta poolsügavallapanuga vabapidamislautadeks – üks neist poegimislaudaks ja teine noorloomalaudaks. Alles 2023. aasta sügisel lõpetasime küüni laiendamise tiinetele noorloomadele, et tagada neilegi mugav elukeskkond.
Meil on 29 töötajat, neist 17 farmis ja 10 põllul. Kasutame ka võõrtööjõudu. Inimlikku hoolimist loomadest tähtsustame oma farmis väga. Minu kõige tähtsam sõnum inimestele on: loomad esmajärjekorras ja siis inimesed.
Oleme Metstaguse Agros teinud uue lüpsikoja rajamiseks investeeringuplaane ja projekte umbes viimase viie aasta jooksul, kuid majanduskeskkond pole soosinud meie ettevõtmisi. Piima toodame päevas 23–24 tonni. Piima kvaliteet on meie jaoks väga oluline, kuna piima hind on otseselt kvaliteediga seotud. Meie toodame juustupiima ja kogu piima varub E-Piim, oleme E-Piima ühistu liikmed selle ühistu loomise algusest. Miks? Sest usume põllumeeste ühistulisse tegevusse.
Tootmisprotsess jääb ajale jalgu
Praegu lüpsame loomi 2 x 10 DeLavali kalasaba lüpsiplatsil, mis on väga amortiseerunud nii füüsiliselt kui ka tehnoloogiliselt. Lüpsame loomi kaks korda päevas, üks lüps kestab 9–9,5 tundi. Plats on ebaefektiivne nii tööjõukasutuse kui ka loomade heaolu aspektist. Uus lüpsiplatsi projekt on meil valmis, plaanisime teha investeeringu nn bach milking süsteemi, mis koosneb esialgu 12 lüpsirobotist. Saime positiivse vastuse ka PRIA investeeringutoetuse taotlemisel.
Kuid praegu oleme sunnitud ehitamise edasi lükkama ja toetusest loobuma, sest ei suuda määratud tähtaja jooksul PRIA-le tõestada omafinantseeringu olemasolu.
Jätkusuutlikkus mõjutab kõiki toidutootmise valdkondi, sealhulgas piimatootmist. Me saame keskenduda ökoloogilise jalajälje vähendamisele, muutes tööprotsesse energiatõhusamaks, vähendades jäätmeid ja veetarbimist, optimeerides tootmisahelat ja võttes kasutusele bioringmajanduse. Samuti on võimalik suurendada mahepõllumajanduslikke ja looduslähedasi tootmisviise.
Kuid see kõik nõuab investeeringuid. Me võime hüüda ilusaid loosungeid rohestamisest ja kliimaneutraalsusest ning seda kõike jätkusuutlikkuse egiidi all, kuid minu arvates määrab jätkusuutlikkuse järelkasv ja tulu teenimise võimalus. Nagu öeldud – jään vastuse võlgu, kas Metstaguse Agro on jätkusuutlik.
Küll aga on meie lähiaja plaan ellu jääda, jätkata väga kvaliteetse piima tootmist ja kujundada tootmist vastavalt võimalustele. Kuid praegu me suuri investeeringuplaane teha ei saa.
Piima hind on ebaõiglane
Suur probleem on see, et meie piima hind pole normaalne ja õiglane. Saame aru, et meie ei suuda mõjutada maailmaturu piimahinda, kuid Euroopa Liidu keskmist piimahinda väärime kindlasti. Alla selle sõlmitud lepingud pole Eesti piimatootjate suhtes ausad, sest konkureerime Euroopas ühtsel avatud turul ja see paneb meid väga ebavõrdsesse olukorda.
Energiakandjate, sööda ja väetiste hinnatõus mõjutab otseselt piimatootmise kulusid. Suured tootmiskulud koos ebakindla piimahinnaga piiravad kasumlikkust ja seavad ohtu tootjate jätkusuutlikkuse.
Eesti piimatootjate töö väärtustamine õiglase piimahinnaga laseks elada. Eestis ei tule endiselt hästi välja koostöö. Ikka tahab keegi midagi saada kellestki kiiremini, rohkem, vähem, parematel tingimustel. Välismaa näiteid on väga palju, kus põllumeeste ühistud on tugevad ning tagavad stabiilsuse ja kindluse, loovad peremehetunde. Meie piimasektor siin Eestis on nii väike, et koos tehes suudaksime rohkem ja ühistuline tegevus loob suurema eelduse piima kokkuostuhinna mõjutamiseks. Veel on oluline toorpiima efektiivne väärindamine lõpptoodanguks, sest praegu veetakse Eestist välja arvestatav kogus väärindamata toorpiima.
Neli aastat loomaarsti otsinguid
Teine suur murelaps on tööjõud. Sektorist lahkuvad noored spetsialistid tekitavad kurbust ja hirmu. Oleme peaaegu neli aastat otsinud loomaarsti ja kaks aastat agronoomi. Väga sageli kuulen, et keegi otsib loomaarsti, seemendajat, farmijuhti, oskustöölisi. Kas riik ei suuda piisavalt spetsialiste koolitada või oleme juba olukorras, kus pole piisavalt noori põllumajandusõppe huvilisi? Kuigi valdkonnas on tellimus ju suur.
Kutsekoolid, ülikoolid, tootjaorganisatsioonid! Teeme koostööd, tutvustame laialdaselt põllumajanduserialasid, võimalusi karjääriks ja tööeluks. Teeme seda koostöös lasteaedade ja põhikoolidega. Näiteks meie suhtleme aktiivselt Eesti Maaülikooliga, tehes koostööd nii üliõpilastele praktikavõimaluse pakkumisega kui ka teadusuuringutes osalemisega. Oleme hoidnud uksed avatud praktikantidele, nii ülikoolist kui ka kutseõppeasutustest. Panustanud enda aega, teadmisi ja võimalusi aitamaks koolitada tulevasi spetsialiste. Kuid kuhu nad kaovad? Ahvatlevad on linnalähedased piirkonnad ning Tartu ja Tallinn.
Kuvandiloome on tähtis
Ka ise anname ebapopulaarseid signaale avalike väljaütlemistega, näiteks et laudatöö on orjatöö. Vaidlen väga vastu. Puutun iga päev tihedalt loomadega kokku. Tänapäeva farmitöö pole pelgalt sõnnikuroobiga töötamine, väga paljud töölõigud on mehhaniseeritud, automatiseeritud, digitaliseeritud.
Jah, töö loomadega on kohati väga rutiinne ja ka füüsilist väljakutset pakkuv, kuid pakub rõõmu, sügavat rõõmu. Ta hakkas imema, kõik loomad on terved, ta saigi terveks, ta annab nii palju piima, ta on nii armas, ta sööb maiust, ta on nii isepäine, ta on nii suur sõber jne. Inimestele läheb korda, kui loomadega on kõik hästi. Aga et seda rõõmu tunda, on vaja meie sektorisse hea empaatiavõimega inimesi.
Töö loomadega on imelihtne. Keeruline on viimastel aastatel toime tulla ebastabiilse ja ettearvamatu majanduskeskkonnaga, tööhõivega, muutuvate ilmastikuoludega. Töö muutub raskeks siis, kui inimesed on üleväsinud ja ülekoormatud, ning seda põhjustab suur tööjõupuudus. Me võime investeerida tehnoloogiatesse, kuid ilma empaatilise inimese kaasamiseta ei suuda me pidada loomi ja toota toitu inimväärikal moel!
