• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Taimekasvataja Sander Hiire kinnitab, et parima mullatervise saavutamiseks ei ole eesmärk kogu kasvav biomass loomade abil ära süüa, vaid loomade kaudu ringlema panna – loomad söövad osa ära, osa tallavad maasse ja ka muld saab väetatud. Foto: Mäemõisa Mullaelu

    Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel – miks ja kuidas?

    Innovatsioon põllumajanduses on nagu väetis taimedele – ilma selleta jääb kasv kängu. Foto: Hanna Tamsalu

    Innovatsioon põllul ja laudas

    Veiko Tugedam (esiplaanil) parima metsamajandaja konkursi žüriiga oma metsas ringkäiku tegemas. Foto: Kertu Kekk-Reinhold

    Parim metsamajandaja Veiko Tugedam

    Kodumaine seakasvatus sattus tänavu mitmest suunast lajatanud kriiside keerisesse. Foto: Shutterstock

    Seakasvatus vajab rohkelt raha ja riigi toetust

    Tänavused künnimeistrid. Peakohtunik Taavi Võsa (vasakul) ja Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas (paremal) koos künnimeistrivõistluste võitjatega. Pöördadral oli parim Priit Puuorg (vasakult teine) ja tavaadral Raido Kunila. Foto: Ülle Jukk

    Tänavused künnimeistrid said pärjatud

    Meelis Laande meenutas, et tema jaoks oli kõige hirmsam 30. juuni, kui seakatkuga sai pihta Atria Abja-Paluoja lähedal asuv seafarm. Foto: Andras Kralla, Äripäev / Scanpix Baltics

    Meelis Laande: seakasvatajad on kriisis ühtsed

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • METK Saku labor: pikaajaline kogemus, kindlad tulemused!
  • METK Saku labor: kas sinu muld toidab parimat saaki?
  • METK Saku labor: väeta targalt, hoia loodust!

Põllumajandustootjad pöördusid kohalike omavalitsuste poole

autor: Ants Noot, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees ja KERLI ATS, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht
september 2024
Kategooria: Seadus
Põllumajandustootjad pöördusid kohalike omavalitsuste poole palumaks mõistvat suhtumist maamaksu määrade kehtestamisel põllu- ja metsamaale. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos Eestimaa Talupidajate Keskliiduga saatis täna Eesti Linnade ja Valdade Liidule pöördumise. Selles paluti mõistvat suhtumist, vastutustundlikkust ja hoolivust maamaksu määrade kehtestamisel põllumajandus- ja metsamaale.

Põllumehed ja metsaomanikud pingutavad igapäevaselt selle nimel, et eestimaalaste toidulaual on meie oma maa pealt saadud puhas, kõrge kvaliteediga, värske ja maitsev toit ning meie keskkond ja loodus on hoitud ja mitmekesine.

Käesoleval aastal jõustunud maamaksuseaduse muudatuste kohaselt on kohalikel omavalitsustel võimalus tõsta maamaksumäärasid võttes arvesse 2022. aastal läbi viidud maa korralisel hindamisel saadud maa maksustamishindu. Selle tulemusena on maa maksustamise aluseks olev põllumajandusmaa hind tõusnud kohati kuni 20 korda, keskmiselt 8,4 korda. Võttes aluseks, et kohalike omavalitsuste volikogudel on seaduse kohaselt võimalik kehtestada maatulundusmaa maksumääraks 0,1-0,5% maa maksustamishinnast, võib maamaks põllumajandusmaale olenevalt piirkonnast tõusta mitmekümne euro võrra hektari kohta. See oleks põllumajandustootjatele väga arvestatavaks lisakuluks.

Viimasel ajal on muutunud toidutootjate olukord üha ebakindlamaks ja muret tekitavamaks. Eelmise aasta ilmastikuoludest ja üldisest majanduskeskkonnast tulenevalt kujunes põllumajandussektori kogukahjumiks esmakordselt erakorralised 134 miljonit eurot. Ka selle aasta saagid jäävad alla tavapärastele. Toidutootmise sisendhinnad on jätkuvalt kõrgemad kui toodetud kaupadest saadav tulu. Sektori võlakoormus on kasvanud märgatavalt ning lisandunud ja suurenenud on mitmed valdkonda mõjutavad maksud ja tasud. Lisaks ei suurenda ettevõtjate kindlustunnet tuleviku suhtes üha karmistuvad keskkonnanõuded, looduskaitselised piirangud ja teadmatus kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatavatest meetmetest.

Uued maksumäärad 01. oktoobriks 2024.

Põllumajandusmaa on toidutootjatele kõige olulisemaks tootmisvahendiks ja selle maksustamine sarnastel alustel teiste maakasutusvaldkondadega ei ole kuidagi põhjendatud. Sama kehtib ka metsamaa kohta, mille puhul maaomanik peab metsamajandamisest saadavat tulu ootama 50 aastat ja rohkemgi, pääsemata siiski vajalikest kulutustest metsa hooldamiseks ja hoiuks. Kohalike omavalitsuste volikogudel tuleb seaduse kohaselt uued maamaksumäärad kehtestada 1. oktoobriks.

PollumeheTeajabanner
Sildid: EPKKliitude uudisedmaamaamakspõllumajandusmaataluliit
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Sündis Eesti esimene katseklaasivarss

Järgmine artikkel

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 124 noortalunikku

Seotud artiklid

Ants-Hannes Viira Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht. Foto: EPKK
Arvamus

Aeg atra seada

oktoober 2025
Silotootmise infopäev. Kliimamuutused ja järjest suuremad ootused silo kvaliteedile panevad teadlasi katsetama uusi lahendusi.
Sündmus

Jahe suvi tõi fookusesse maisi- ja rohumaa katsed silo kvaliteedi parandamiseks

september 2025
Eesti seakasvatajad vajavad riigilt tuge.
Seakasvatus

Eesti seakasvatajad vajavad riigilt tuge tootmise taastamiseks pärast SAK-puhanguid

september 2025
Notsu. Foto: Pixabay
Seakasvatus

Eestlased soovivad edaspidigi kasvatada kodu-, mitte metssigu

september 2025
Järgmine artikkel
Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 124 noortalunikku. Foto: Shutterstock

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust taotleb 124 noortalunikku

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja august 2025

Põllumehe Teataja aprill 2025

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.