Paljud põllumajandustootjad on sattunud kimpu kõikvõimalike ametnike kontrollkülastuste ja aruandluskohustusega, mis nõuavad ettevõtjailt lisaressurssi nii ajakulu, rohke paberimajanduse kui ka täiendava tööjõu palkamise vajaduse tõttu.
Iseäranis palju bürokraatiat kaasneb ettevõtjate jaoks kontrollreididega, mis on paratamatud, kui ettevõtja soovib mingisugust toetust saada. Selliseid kontrolle teeb ennekõike Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Lisaks võivad PRIA kaudu makstavate toetuste tõttu vajalikke kontrolle teha näiteks Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Keskkonnaamet ja Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Kontrollide loetelu sellega ei piirdu, sest ettevõtja võib sattuda ka Tööinspektsiooni või Maksu- ja Tolliameti huviorbiiti, rääkimata Statistikaametist, kes küll midagi kontrollimas ei käi, kuid kelle statistikaaruannete täitmine võtab üksjagu aega.
Tiia Tamm-Suik PRIA teabeosakonnast kinnitab, et erinevad asutused ühe ja sama toetuse nõude täitmise asjus topeltkontrolle ei tee. St ühe ja sama toetuse nõude täitmist ei kontrolli mitu ametit, vaid kontrollide andmeid kasutatakse omavahel. Samas kinnitavad ettevõtjad, et lõpuks koguneb kontrollimisi nii palju, et see hakkab igapäevatööd segama.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar nendibki, et kahjuks teevad ka sama asutuse eri valdkondade ametnikud ühes ja samas ettevõttes kontrolle. „Nii oli alles hiljuti tavapärane, et PTA-st käis esmalt keegi kontrollimas mahenõudeid, siis läks natuke aega mööda ja järgmine ametnik tuli kontrollima toiduhügieeni nõuete täitmist. Veidi hiljem vaatas järgmine ametnik loomade heaolunõuete korrektsust.“
Iga tegevusaastat saadavad kontrollreidid
Eriti karmiks võib minna olukord siis, kui põllumajandusettevõtte toodangust moodustab mingi osa alkohol. Nii tõdeb veinitootja Katrin Kull, et pärast seda, kui ta sai 2019. aastal veiniköögi loa, pole möödunud ühtegi aastat, kui tema Aru Mõisa kaubamärki kandvat veinitootmisettevõtet ei oleks külastanud mõne riigiameti kontroll. Paras kadalipp tuli läbida enne tegevusloa saamist, mil ettevõtte vaatasid üle näiteks Maksu- ja Tolliamet, Terviseamet ja PTA. Pärast seda on peamine „külaline” olnud aga just PTA.
„Kõikide kontrollkäikude ajal olen pidanud esitama kõik sertifikaadid anumate kohta,” iseloomustab Katrin Kull reidide üht sagedasemat eesmärki. „Eriti huvitavad ametnikke sinised toidutoodete hoidmiseks sobivad plastiktünnid, mida saab Eestis soetada vaid ühest-kahest firmast. Samas võrreldes esmase registreerimisega seadmeid juurde pole soetatud, ka tootmiskoht on sama,” nendib Kull. Ta lisab, et viie aasta jooksul on tuvastatud üks marginaalne puudus, mis aga ei ohusta tarbija tervist ega potentsiaalset rahulolu tootega.
Veel räägib Kull, kuidas kolmel korral on olnud kontrollijaks uus inimene, mistõttu peab jälle kogu tootmisprotsessi algusest lõpuni uuesti ära seletama. Nõnda jääb Katrin Kullile arusaamatuks, miks ei tutvuta eelnevate protokollidega. Ja kui tutvutakse, siis miks on üldse vaja kohapeal käia.
Riskianalüüsil põhinev kontroll tegelikult ei toimi
„Reaalsetest tegevustest nähtub, et PTA järelevalve riskihinnang on valesti koostatud. Mind huvitaks kontrollitud ettevõtete skooripunktide summa või kas seda üldse on. Sest kui ka teiste sama suurusega ettevõtete puhul avaneb sama pilt, siis on ametnike ajakulu kontrolliks ebaproportsionaalne võrreldes saavutatavate tulemustega,” arutleb Katrin Kull ja lisab, et tema hinnangul on mikroettevõtjale kontrolliga kaasnev kulu – nii rahaline kui ka ajaline – liiga suur.
„Praegu on signaal tootjale selline, et ta võiks oma toodet toota ka viletsamates hügieenitingimustes ja teha rohkem vigu, kuna kontroll käib tema käitumisest hoolimata nagunii ja parema käitumise korral ta sellest ei pääse, milleks siis pingutada.”
Ta teeb ettepaneku, et protsesside ja tootmispaiga kontrolle tehtaks vastavalt avastatud puudustele kauplustes ja toidukohtades (amet soetab ise kontrollitavad tooted) või tarbijate kaebuste põhjal. Või hoopis sättida kontrollisagedust ja -põhjalikkust vastavalt toodangu hulgale.
„Esimesel kolmel kuni viiel aastal puudub mikrotootmises igasugune vajadus kohapealseks kontrollimiseks, eriti kui toodetud kogus on marginaalne. Toodetud koguse ülevaate saab MTA süsteemist,” kirjeldab Kull. „Lisaks võiks peatada eksperimentaalselt kontrollkäigud kaheks aastaks kõigis veini väiketootmistes. Ja seejärel hinnata tulemusi.”
Meeli Lindsaar ütleb samuti, et PTA järelevalve peaks riskianalüüsi põhjal kontrolle tegema, aga tegelikult see ei toimi. „EPKK-s oli alkoholitootjatega ümarlaud, PTA oli ka kutsutud ja palusime ülevaadet numbrite kohta, kui palju on kontrollitud ja mis on aluseks kontrolli sattumisel. Neid andmeid me siiski ei saanud.”
Bürokraatia vohamise üle kurdavad ka teised põllumajandus- ja toidutootjad. Näiteks enam kui poole sajandi pikkuse põllumehekogemusega Mart Timmi, kes on üles ehitanud Võrumaal tegutseva Jaagumäe talumajapidamise, ütleb kõhklemata, et tema oma elu ajal nii suurt kohustuslikus korras põllumeestel lasuvat paberimajandust ei mäleta. Nüüd, kui sellele lisandub nn rohepöörde maania, leiab Timmi, et samamoodi jätkates laseme eurobürokraatia hammasrataste vahel puruks hekseldada mitte ainult põllu- ja maamajanduse, vaid kogu riigi takkapihta.
„Vaevalt omab riik oma inimestest nii täpset ülevaadet kui loomadest, kes farmides paiknevad, sest aruandlus nende üle käib iga päev,” nendib Timmi. „Näiteks meie seakasvatust ja tapamaja inspekteerib aastas seitse eriharidusega inspektorit, kes sõidavad selleks kohale Eesti eri paikadest.”
Bürokraatiat püütakse piirata, aga see edeneb visalt
PTA peadirektori asetäitja Katrin Reili märgib, et amet teeb järelevalvet üle saja õigusakti nõuete asjus, mis on seotud kõigega, mis jõuab põllult meie taldrikule. Katrin Reili sõnul kehtivad üldjuhul ühesugused nõuded nii väikestele kui ka suurtele tootjatele. Üldine ja esmane nõue on, et ettevõte peab tagama, et toodang oleks nõuetekohane ja ohutu. Just selleks, et tagada toiduohutus, on reeglid selles valdkonnas ranged.
Reili selgituse kohaselt tehakse kontrollitoiminguid sõltuvalt põllumajandustootja tegevusvaldkonnast, võttes arvesse riskihinnangut, sh varasemat ajalugu, samuti ettevõtte kohta esitatud pöördumisi. Teatud valdkonna kontrollimisel on aga seatud ajaline välp. Näiteks mahetootmine, loomatervis jmt, kus nõuete täitmise kontrollimine käib teatud regulaarsusega, näiteks üks kord aastas, kord viie aasta jooksul jne.
Kontrollitoimingute eest võetakse järelevalvetasu või tasutakse riigilõiv, mis samuti on õigusaktiga kehtestatud.
Kõiki kontrolle pole siiski võimalik ühildada
„Olenevalt tegevusvaldkonnast võib olla kehtestatud suur hulk erinevaid nõudeid ning nende kontrolli läbiviimiseks ja hinnangute andmiseks on vaja erioskuseid, mistõttu võib olla, et kontrolle teostavad erinevad ametnikud,” kirjeldab Reili kontrollimise põhimõtteid.
„Mõistame, et see on tekitanud kontrollitavatele ebamugavust. PTA on juba ühtlustanud või ühtlustamas kontrolle, et kõik vajalikud kontrollid saaksid teostatud ühe reidi raames ning sellega väheneks halduskoormus kontrollitavale aga ka kontrollijale,” kinnitab Reili.
Samas möönab ta, et tulenevalt valdkonna spetsiifilisusest, mis nõuab inspektoritelt erialast teadmist, ei ole võimalik kõiki kontrolle ühildada.
„Näiteks eriti keeruline on see loomapidajatega. Veise- ja lambakasvatajate ning kanapidajate puhul on oluline ka see, et tagada tuleb loomade heaolu ja tervis. See kõik on oluline selleks, et toidulauale jõuaks liha, mis on kontrollitud ja ohutu ning igas etapis jälgitav,” selgitab Katrin Reili. „Lisaks tuleb jälgida, et järgitakse looma heaolu ning bioturvalisusnõuded oleksid tagatud, et ei tekiks loomataude ja nende laialdast levikut, mis võib lisaks kõigele muule tekitada ka suurt majanduslikku kahju.”
Hea teada: ettevõtjad maksavad kontrollijate töö kinni
Põllumajanduskoja toiduvaldkonna juht Meeli Lindsaar sedastab, et toidutootjad pole rahul, et peavad PTA kontrollid ise kinni maksma. „Nõue küsida toidujärelevalve tasu tuleneb Euroopa Liidu nõuetest. Samas järelevalvetasude määra otsustab Eesti riik. Tasude määra kehtestamine on aasta-aastalt olnud n-ö viimase minuti küsimus. Määruse eelnõu saadetakse üldjuhul detsembris, aga kuidas hinnad kujunevad, pole täpselt arusaadav. Kehtima hakkavad hinnad juba 1. jaanuarist,“ nendib Lindsaar, lisades, et ka tänavu pole nad septembri lõpu seisuga veel vastavasisulise määruse eelnõu näinud.
Veinitootja Katrin Kull leiab, et seni, kuni järelevalve eest võetakse tootjalt järelevalvetasu, viib see olukorrani, mil järelevalve ei vähene hoolimata selleteemalisest jutust. „Saadav tasu on ju eelarvetesse sisse planeeritud ja ei ole teada, et kellelegi rakenduks mingi lisastiimul, kui kontrolle vähemaks jääb. Näiteks sel aastal kontrollis PTA meie veinitootmist n-ö kaugmeetodil (telefonivestlused, saatsin fotosid ja sertifikaate), aga tasu oli ikka sama,“ imestab Kull.
Kui soovid toetust, pead arvestama mitmete kontrollidega
Tiia Tamm-Suik PRIA teabeosakonnast märgib, et PRIA ei saa toetuste puhul kontrolle tegemata jätta, sest see on ametkonna kohustus. Ikka selleks, et tagada toetuste jõudmine taotlejatele, kellel on toetuse saamiseks õigus. PRIA peab veenduma, et toetatud tegevus on ka reaalselt ellu viidud.
„Küll aga kasutame selleks võimalusel järjest rohkem automatiseerimist ja tehnilisi lahendusi, mis aitavad kokku hoida nii klientide kui ka PRIA aega ja ressursse,” kinnitab ta. „PRIA kontrollitegevused on küll halduskoormus nii kliendile kui ka PRIA-le, aga otsest rahalist väljaminekut see kliendile kaasa ei too,” lisab Tiia Tamm-Suik.
Erinevad toetused toovad kaasa erinevad kontrollid
Põllumajandustootjad ja -töötlejad peavad toetust taotledes arvestama erinevates etappides tehtavate kontrollidega.
Näiteks toimub toetustaotluse automaatne kontroll taotlust sisestades, otsetoetuste puhul tehakse kontrolle mitmesuguste põllumajandustegevuste, maa kasutusõiguse, loomadega seotud nõuete ja palju muu kohta. Investeeringutoetuste puhul tehakse maksetaotluse kontroll jne.
Nimekiri ei ole täielik, sest erinevatel toetustel on vastavate määrustega kehtestatud nõuded, mille täitmist PRIA peab kontrollima. Loomulikult ei ole PRIA-l õigust toetust maksta, kui nõuded ei ole täidetud.
„Kindlasti liigume järjest rohkem selles suunas, et kontrollid saaksid tehtud võimalikult automaatselt ning võimalikult vähese haldus- ja ajakoormusega kliendile ning PRIA-le,” usub Tiia Tamm-Suik.
