„Külvaja“ kuju võttis presidendilt sel aastal vastu Margo Klaasmägi, kelle põllumajandusühingud annavad Lääne-Virumaal tööd 80-le inimesele.
Tema juhitud ettevõtetes haritakse maad 4200 hektaril, teravilja saagikus ulatub kuue tonnini hektarilt. Tuhandepealisest veisekarjast pooled on lüpsilehmad. Kuna viimased aastad ei ole põllumajandusettevõtjatele kerged olnud, tegutseb Klaasmägi riskide hajutamiseks paralleelselt nii taime- kui loomakasvatuses.
Aasta põllumehe žürii tõi välja, et tänavune konkurss oli äärmiselt tasavägine, kuna tugevaid kandidaate oli seekord erakordselt palju. Žürii esimehe Kaja Piirfeldti sõnul sai võitja eeliseks laiahaardeline tegevus nii põllumajanduses kui ka kogukonna elu edendamisel.
Edu tõi pidev areng
Auhinnatseremooniale eelnenud konverentsil ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, et Eesti edulood on olnud seotud innovatsiooniga, seega võiks see saada ka põllumajandussektori veduriks. Ka president Alar Karis tõstis esile teadmiste väärtust põllumajanduses. «Eesti põllumees on alati hinnanud haridust, hinnanud ja kasutanud meie oma ülikoolide ja teadlaste töid, mis põhinevad Eestis tehtud uuringutel ja arvestavad piirkonna eripäradega,» lausus president.
Klaasmägi ettevõtmised paistavad kahtlemata just sedasorti lähenemisega silma, kuna ettevõtetes järgitakse aktiivselt teadussaavutusi, et ökonoomselt ja keskkonda säästvalt majandada. Näiteks kuna tegutsetakse nitraaditundlikus piirkonnas, kus väetiste kasutamine on piiratud, ei püüdle Klaasmägi teraviljapõldudel väga kõrge saagikuse poole. Mulda rikastatakse vahekultuuridega ning väetamisel kasutatakse uusimat tehnoloogiat koostöös teadlastega. Piimakarja kasvatamisel rakendatakse karjahaldustarkvara ja söötmisprogramme, ning lüpsifarmide ja noorkarjalautade juurde on rajatud kolm päikeseparki. Lisaks osaletakse bioringmajanduses – Ebavere biogaasijaamas toodetakse loomade lägast biogaasi. Ülejäänud digestaat, millele on lisatud kanasõnnikut ja toidutööstuse jäätmeid, kasutatakse Muuga ja Laekvere põldude väetamiseks.
Auhinnatseremooniale eelnes konverents
Konverentsil rääkisid sektori esindajad põllumajanduse olevikust ja tulevikuperspektiivist. Läbivaks teemaks osutus aruandluskohustus. EPKK nõukogu aseesimees Mirjam Pikkmets kutsus ametkondi üles vastutulelikkusele, tuletades meelde, et ilma sektorita ei saa olla ka ametkondi.
Sama mõtet toonitas ka president: „Kui me ei taha, et Eesti põllumajandustoodang muutuks vaid kalliks luksuskaubaks, siis ei saa kes-teab-kust-tulnud uute normide kehtestamisega uisapäisa edasi liikuda, vaid Eesti teadlased ja põllumehed olgu need, kes regulatsioonide rägastikus tee leiavad. Selleks tuleb nende nõuandeid ja kogemusi kuulata,” ütles Karis. „Ärme lämmata meie põllumeest ülemäärse reguleerimisega. Meie ettevõtted, ka põllumajanduses, on konkurentsis edukad siis, kui me ise ei lisa Euroopa Liidu reeglitele mõtlematult nõudeid oma poolt juurde.”
Piret Hartman tõi välja, et esmatootja on haavatavas olukorras ning tema positsiooni ja sissetuleku tõstmine peaks olema ühise põllumajanduspoliitika esimene küsimus. Ka aasta põllumees Margo Klaasmägi sõnas, et mühinal kasvav aruandlus on murettekitav. «Meid riivab, et palju räägitakse toetustest, aga Eesti ja teiste Balti riikide põllumehed on Euroopa Liidu kontekstis peksupoisid – lõhed on suured,» ütles Klaasmägi.
Rahvapõllumees selgus rahvahääletusel
Üritusel anti välja ka rahvapõllumehe tiitel. Maalehe veebis oli inimestel võimalik kõikide aasta põllumehe nominentide seast hääletada oma lemmiku poolt. Rahvapõllumees 2024 on Martin Vallikivi! Hetkel on tema näol tegemist Eesti suurima mahepiima tootjaga, tema karjas on 230 lüpsilehma ning mandri mahekarjades on veidi üle 100 piimaveise.
Vallikivi majandab Hiiumaal Taterma külas robotlüpsiga piimafarmis ja tegutseb majandusraskuste kiuste mahetootjana. Tema OÜ Männaka piim läheb täies mahus praamiga Saaremaa piimatööstusele. „Oleme ju saarlastega ühe kandi inimesed, saame hästi läbi, aga väike nöökimine käib ikka,“ märgib hiidlasest rahvapõllumees. Kui aasta põllumehe tiitlile käis tihe rebimine, siis rahvapõllumees pälvis publiku südamed ülekaalukalt, kogudes 22% kõigist häältest.
Peale Klaasmäe esitati aasta põllumehe nominentideks tänavu veel:
- Avo ja Galina Kruusla, piim, teravili, raps. OÜ Kaska-Luiga, Põlvamaa
- Margus Lepp, teravili, raps, mais, piim. Vändra AS, Pärnumaa
- Maarja Paomees, piim, teravili, raps. OÜ Hummuli Agro, Valgamaa
- Diana ja Arno Pärna, lihaveised, mahetootmine, OÜ Lahe Maamees, Lääne-Virumaa
- Martin Vallikivi, piim, teravili, mahetootmine. OÜ Männaka, Hiiumaa
- Aime ja Neeme Tulp, marjakasvatus, mahetootmine. OÜ Ostrova Mari, Võrumaa
- Elisabeth Viedehof, maitse- ja ravimtaimed. Tamme talu, OÜ Herbs, Pärnumaa
- Meelis Värnik, taimekasvatuse nõustamine, viinamarjad, teravili. PÜ Kevili, Tartumaa, Lõuna-Eesti
Aasta põllumehe tiitlit annavad välja Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht tegevpõllumehele maamajanduse ja maaelu edendamise eest. Kandidaate saavad esitada nii põllumeeste ühendused kui ka omavalitsused. Esimene aasta põllumees valiti 2001. aastal. Aasta põllumees saab auhinnaks Ferdi Sannamehe 1927. aastal valminud “Külvaja” pronkskuju vähendatud koopia, mille on modelleerinud skulptor Tiiu Kirsipuu.
