Suu- ja sõrataudi kolded olid aprilli keskel Eestist rohkem kui tuhatkonna kilomeetri kaugusel Kesk-Euroopas ja seetõttu on Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul tõve Eestisse saabumise risk praegu väike. Veiste ja teiste sõraliste kasvatajad aga võtavad ohtu tõsiselt ja tõhustavad farmide bioohutust.
„Valmis peab olema,“ rõhutas Margus Lepp, kelle juhitavas Vändra AS-is kasvatatakse 2700-pealist holsteini tõugu piimakarja. Margus Lepa sõnul on ette võetud üksjagu samme, et Põhja-Pärnumaal asuvas suurfarmis suu- ja sõrataudi riski vähendada. Juba varem oli loomakasvatushoonete ümber rajatud aed, mida nüüd täiendatakse liugväravatega.
Farmi sissepääsude juures olid ka enne desomatid, kuid need asendati nüüd suurematega, et sisenejatel poleks mingit võimalust neist üle hüpata. Väljastpoolt Eestit sisse toodavaid söödakomponente ei tooda enam otse farmi juurde, vaid paigutatakse eemalolevasse lattu ja rakendatakse ooteaega, enne kui sööt farmi viiakse.
Nakkus ei tohi neljal rattal farmi sõita
Transpordivahendite liikumist farmi territooriumile reguleeritakse samuti hoolega. „Loomad, kes liiguvad meie farmist välja, viime oma transpordiga farmi territooriumilt ära ja laadime nad järele tulnud transpordivahendile.
Lähinädalal peaks valmima ka desoväravad, mis tagavad territooriumile vältimatult saabuvate sõidukite (piimaautod, söödameistri teenus ja tehnilist tuge pakkuvad sõidukid) töötlemise desovahendiga nii altpoolt kui ka külgedelt.
Praegu rajame ka töötajate parklat farmist veidi kaugemale, et tulevikus oleks parem tagada bioohutust,“ kirjeldas Margus Lepp. Ta nentis, et kulu kaasneb selliste töödega omajagu, aga see on paratamatu.
Ka Põhja-Eestis Viru-Nigula vallas asuvas Paevälja talus võetakse bioohutuse suurendamist tõsiselt. Talus on lüpsilehmi koos noorkarjaga paar pead üle saja ja lihaveiseid umbes 90. Lambaid on umbkaudu 60 ja kitsesid viis.
Paevälja talu noorperenaine Teele Eskor sõnas, et huvilistele varem alati avatud olnud talu uksed jäävad sel aastal suletuks. „Ma ei taha külastusi lubades riski võtta, sest loomade tervis on olulisem. On hästi tähtis, et igaüks saaks aru, et suu- ja sõrataud on kiiresti nakkav, kergesti kanduv ja lõpeb nakatunud loomade jaoks hukkamisega,“ rõhutas Teele Eskor.
Harjumuspärastes toimingutes tehakse muudatusi
Halvima ärahoidmiseks on Paeväljal tõhustatud bioohutust: uste ette osteti desomatid, sisustati riietusruum ja varuti tööriideid ning -jalanõusid, et lehmalaudas käies samade riietega enam väljaspool lauta ei käiks.
„Meil on peretalu ja varem on ikka olnud päev otsa ühed tööriided,“ lisas Eskor selgituseks. Edaspidi tahetakse ohutumaks teha ka farmi ligipääs. Plaanis on rajada tara ja soetada sõidukitele desovann. „Need on juba aga suuremad investeeringud, mis vajavad suuremaid finantsvahendeid kui see mõnisada eurot, mis meil seni on kulunud,“ resümeeris Teele Eskor.
PTA: piiriülene infovahetus toimib operatiivselt
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaoluosakonna juhataja Olev Kalda sõnul on suu- ja sõrataudi ennetamiseks kõige olulisem, et loomapidajad rakendaksid ja järgiksid oma farmis bioturvameetmeid. Küsimustele vastab Olev Kalda.
Kas PTA on tihendanud kontrolle veisefarmides ja seakasvatustes?
Seakasvatusettevõtteid kontrollitakse eelkõige bioturvalisuse tagamise nõuete osas minimaalselt kaks korda aastas, seega kontrollide sagedust ei ole muudetud. Veisefarme kontrollitakse riskipõhise valimi alusel. Taudide ohust lähtuvalt on PTA 2025. aasta kontrolliplaani üle vaatamas, et alustada selgitavate ja suunavate kontrollidega, hindamaks farmides rakendatavaid meetmeid bioohutuse tagamisel.
Mida saame õppida Saksamaal, Ungaris ja Slovakkias toimunud nakatumistest?
Taudikahtlusest tuleb kohe teavitada loomaarsti – mida kiiremini taud tuvastatakse, seda kiiremini on võimalik taudi levik kontrolli alla saada ja lõpuks taastada tavapärane majandustegevus. Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi.
11. aprillil toimunud Balti riikide põllumajandusministrite kohtumisel lepiti kokku tõhustatud piiriüleses infovahetuses ja veterinaarjärelevalve koostöös. Mida see PTA jaoks tähendab?
Piiriülene infovahetus valdkonnapõhiste (veterinaarteenistused) ametkondadega oli aktiivne enne kohtumist ja on seda jätkuvalt. Jagatakse teavet taudi leviku ja rakendatavate kaitsemeetmete tõhususe kohta. Uutest puhangutest jõuab teave operatiivselt kohale Euroopa Liidu liikmesriikide juhtivate veterinaararstide võrgustiku vahendusel. Tagatud on ka Euroopa Komisjoni vastava peadirektoraadi koordinatsioon ja infovahetus.
Hea teada: viiruse levikuvõimalusi on üksjagu
Suu- ja sõrataud on ohtlik ja väga nakkav loomataud, mille puhang toob kaasa ulatuslikud piirangud, sh loomade hukkamise ning kaubandus- ja eksporditõkked. Euroopas (Saksamaal, Ungaris ja Slovakkias) on aprilli keskpaiga seisuga tuvastatud üheksa taudikollet, mille tõttu on hukatud või hukatakse üle 14 000 veise. Eestis on riskitase praegu madal, kuid ennetustegevused on kriitilise tähtsusega, arvestades, et meil on ligikaudu 5000 loomapidamiskohta ja 276 000 sõralist.
Kuidas võivad loomad suu- ja sõrataudi nakatuda?
Kaks peamist loomade nakatumise viisi on õhus olevaid viiruse osakesi sisse hingates ja viirusega saastunud sööta süües. Siiski levib haigus otsesel kontaktil teise loomaga, inimtegevuse käigus (jalatsite, rõivaste, sõidukite jms abil), loomsete saaduse kaudu (liha, piim) ja ka tuule abil.
Mil viisil saaks suu- ja sõrataud Eestisse jõuda?
Kõige tõenäolisem on taudi Eestisse jõudmine saastunud transpordivahenditega, saastunud söödaga, inimese vahendusel või nakatunud loomadega.
Kuidas ma ära tunnen, et mu loomad on nakatunud?
Suu- ja sõrataudi sümptomid:
- palavik
- isutus, loidus
- villid suus, sõrgade vahel, sõrapiirdel, udaral
- piimatoodangu langus
- Kui märkate loomadel haigustunnuseid, tuleb teavitada kohe oma veterinaararsti.
Millised on bioturvalisuse nõuded?
- Piira ligipääs farmi territooriumile: sisenemine ainult hädavajadusel ja ainult volitatud isikutele.
- Väldi farmidevahelist liikumist, sh töövahendite ja sõidukite jagamist erinevate farmide vahel.
- Desinfitseeri kõik jalanõud, töövahendid ja transpordivahendid enne ja pärast farmi sisenemist.
- Väldi võõraste loomade, sööda või põhupallide toomist farmi territooriumile ilma päritolu kontrollimata.
- Veendu, et kõik töötajad on teadlikud bioturvameetmetest ja järgivad neid iga päev.
- Välisriigist saabunud inimesed ei tohi loomapidamishoonesse siseneda enne, kui on möödunud 48 tundi nende Eestisse saabumisest.
- Hoia karja juurde toodav loomkarjas olevatest loomadest eraldi.
- Eralda haige loom tervetest. Tee näriliste ja putukate tõrjet.
- Takista metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine loomapidamishoonesse ja territooriumile.
- Jälgi oma loomade tervist iga päev, kahtluse korral pöördu kohe loomaarsti poole.
