Juba 32. korda valib Eestimaa Talupidajate Keskliit parimaid Eestimaa talusid. Hindamiskomisjon külastas augustis konkursi käigus kümmet talu.
Peretalud oma kõige paremas vormis on midagi enamat kui lihtsalt tootmisüksused. Kaunid lillepeenrad, maja juurde pargitud traktor ja aias uudistav koer – just selline pilt avaneb, kui mõelda sellele, milline üks tõeline Eesti talu olema peab. See on maaelu romantika, mis kõnetab ja kutsub. Kuid talu ilu ei peitu ainult vaates. Just need inimesed ja nende ettevõtmised loovad maaelu mainet, pakuvad tööd ja hoiavad elus vanu traditsioone, samal ajal luues ka uusi.
Parima talu konkurss on suurepärane viis tuua pildile väiketalud, näidata ja väärtustada nende tegevusi. Konkursi kaudu saame rõhutada, et just nemad on Eesti põllumajanduses ja maaelu arengus väga oluline lüli ning nende tööd ja tegemised väärivad tunnustust.
Sel korral külastas hindamiskomisjon kahe päeva jooksul kümmet talu. Kõik nad väärivad auhinda, kuid parimad selguvad 8. oktoobril Tartus, Eesti põllumajanduse aastanäitusel ehk EPA messil.
Konkursi toetajad on Maaelu Edendamise Sihtasutus, Toila SPA Hotell, Maaleht ja Coop Eesti.
Konkursil osalesid talud kolmes kategoorias
NOORTALUNIKUD
Raudsepa Lihaveis OÜ (Kehtna, Raplamaa). Martin Raudsepa juhitud mahe aberdiini-anguse veisekasvatustalu on silmapaistev majapidamine, kus noored on võtnud talupidamise esivanematelt üle ning veavad seda sihikindlalt ja suure entusiasmiga. Talus on pandud rõhku nii visuaalsele esteetilisusele kui ka funktsionaalsusele.
Kuldranna Lihaveis OÜ (Tõstamaa, Pärnumaa). Maria Liisa Luuri eestvedamisel toimetav aberdiini-anguse lihaveiste kasvatus. Maria Liisa on konkursil unikaalne näide, sest erinevalt teistest ei ole tema üle võtnud esivanemate või sugulaste talu ning talle ei kuulu ühtegi hektarit maad. Ka nii saab edukalt veiseid pidada! Olulised on läbimõeldud otsused ja teadlik lähenemine.
Purtse Farm (Purtse, Ida-Virumaa). Eliise Ingel peab Pungase talu, mis tegeleb piimakarjakasvatusega. Eliise võttis talu üle oma isalt ja nüüd on Purtse Farm jõudsalt kasvanud nii lehmakarja arvukuse kui ka uue nüüdisaegse lauda poolest.
ALTERNATIIVTALUD
Enekun OÜ, Polgu Tervisetalu (Polgumäe, Raplamaa). Ene Lauri talus toodetakse looduslikust toorainest siirupeid, marmelaade ja teesegusid. Nad ise ütlevad, et nende talu seisab kolmel tugisambal: esivanemate tarkus, looduse jõud ja tegija vägi. Rõõm on näha, kuidas meie oma taimi saab nii leidlikult väärindada.
Mooska Talu (Haanja, Võru maakond). Mooska suitsusauna perenaise Eda Veeroja talus on kesksel kohal nendeni esivanemate kaudu jõudnud austus looduse, suitsusauna, toidu ja traditsioonide vastu. Tänu Edale on suitsusaun UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas. Talus saab näha kolme erinevat suitsusauna, millest kaks on saunas käimiseks, kolmandas suitsutatakse liha.
Lüganuse Lilleaed (Lüganuse, Ida-Virumaa). Villu ja Janne Pärtna rajatud lillekasvatus, kus kasvavad ka viinamarjad, vaarikad ja tomatid. Viinamarjadest tehakse veine ja tomatitest tomatimahla. Lüganuse Lilleaed on hea näide sellest, kuidas elada oma unistuste elu. Kui pererahval tekib unistus, siis nad teevad selle ka teoks. Olgu selleks lillede kasvatus, pitsaahju ehitamine või hoopis vana lehmalauda taastamine veinikojaks ja kohvikuks.
TOOTMISTALUD
Ostrova Mari (Ostrova, Võru maakond). Aime ja Neeme Tulp on Setomaa staažikad marjakasvatajad ja mahepõllumajanduse eestkõnelejad. Lisaks edukale mustasõstra- ja mustikakasvatusele korraldavad nad Ostrova festivali, mis on kahepäevane hea tuju üritus, mis leiab aset maagilise oru pervel sealsamas külas, ümbritsetuna põlismetsadest ja mustasõstrapõõsastest. Tänu sellele on nad ka märkimisväärsed kohaliku elu edendajad.
Kõlleste Garlic (Krootuse küla, Põlvamaa). Talu, kus Rainer ja Vaike Soosaar kasvatavad hoole ja armastusega küüslauku ning valmistavad nendest maitsvad tooted. Lisaks on nad Eesti suurimad sibulakasvatajad. Tootearenduses on nad koostööd teinud teadusasutustega, nagu näiteks Jõgevamaa Taimekasvatuse Instituut ja Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskus. Nad leidsid ka vahva viisi, kuidas väärindada küüslauguvõrseid.
Honeyberry OÜ (Peipsiääre vald, Tartumaa). Kaia ja Reigo Kardmaa rajatud Eesti suurim sinikuslapuu maheistandus. Nende maheistanduses ei kasutata sünteetilisi või keemilisi taimekaitsevahendeid ega kunstlikke kasvustimulaatoreid. Küll aga tehakse palju käsitööd alates istutamisest ja hooldamisest kuni marjade korjamiseni välja. Kui teised marja- ja köögiviljakasvatajad kirusid tänavust suve, siis sinikuslapuu marjadele see peremees Reigo sõnul halba mõju ei avaldanud. Saak oli hea!
Lalluka OÜ (Väljaotsa, Jõgevamaa). Talu, mis tegeleb Kuldar Kulla eestvedamisel teraviljakasvatusega. Osa põldudest on mahedad, osa mitte. Kuldar on lapsest peale olnud suur tehnikafänn ja eeskujulikud masinad on seetõttu tema majapidamises tähtsal kohal. Kuna tööd on talus palju, siis otsustaski ta investeerida tööliste asemel hoopis tehnikasse, et säilitada klassikaline peretalu, kus saab suurema osa tööst ise ära tehtud.
