Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) pöördus Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga luua toetusmeede, mis aitaks sigade Aafrika katku (SAK) tõttu tootmispotentsiaali kaotanud seakasvatusettevõtetel katta tööjõukulusid tootmise taastamise perioodil.
EPKK juhatuse esinaise Kerli Atsi sõnul on olukord kriitiline: „Seisuga 15. septembril on SAKi tõttu hukatud või hukkamisele määratud ligi 55 000 kodusiga, mis moodustab viiendiku Eesti kodusigade populatsioonist. Eriti tõsine on olukord emiste osas, kus kaotus ulatub peaaegu pooleni põhikarjast. See tähendab, et Eesti sealihaga isevarustatus langeb 2026. aastaks 72 protsendilt vaid 39 protsendini. Tegemist on otsese ohuga Eesti toiduga kindlustatusele.“
EPKK rõhutab, et 2015–2016. aasta SAK-puhangute järel langes Eesti sealihaga isevarustatus 100 protsendilt 73 protsendini ning kaotatud tootmispotentsiaal jäi taastamata. „Me ei saa lubada sama olukorra kordumist. Ilma riigi sihipärase sekkumiseta ei ole võimalik tootmisvõimekust taastada,“ märkis Ats.
Arvestuslikult jääb seakasvatajatel 2026. aastal saamata umbes 41,5 miljonit eurot müügitulu ning sama mahus tuleb sealiha riiki importida. Lisaks on ohus ligikaudu 200 töökohta, mille tööjõukulud koos maksudega ulatuvad viie miljoni euroni aastas.
EPKK ettepaneku kohaselt:
- nuumafarmide puhul hüvitatakse farmi tühipidamise ajal 100% tööjõukuludest ning osalise koormusega perioodil kuni taasasustamiseni 70% tööjõukuludest, kuid mitte kauem kui 9 kuud pärast SAKi avastamist;
- põhikarja farmide puhul hüvitatakse farmi tühipidamise ajal 100% tööjõukuludest ning osalise koormusega perioodil kuni taasasustamiseni 70% tööjõukuludest, kuid mitte kauem kui 24 kuud pärast SAKi avastamist.
„Toetusmeede annaks ettevõtetele kindlustunde, et neil on võimalik kriisi järel tootmist taastada, hoida alles töökohti ning vähendada Eesti sõltuvust importsealihast,“ lisas Ats.
Lisainfo:
Ants-Hannes Viira
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht
ants.viira@epkk.ee
