Riskijuhtimine on viimastel aastakümnetel ettevõtete igapäevase juhtimise lahutamatu osa ja see mõjutab otseselt nii põllumajandusettevõtete elujõulisust kui ka toidusüsteemi stabiilsust. Maaelu Teadmuskeskuse 2025. aastal avaldatud uuring selgitab, millised on Eesti põllumajandusettevõtjate jaoks olulisemad riskide juhtimise meetmed.
Riskijuhtimine tähendab pidevat ja süsteemset tegevust: riskide tuvastamist ja nende hindamist, sobivate riskijuhtimise meetmete valikut ja nende rakendamist ning tulemuste järjepidevat jälgimist ja kohandamist. Põllumajanduses on riskitegureid palju ja need on mitmekesised: äärmuslikud ilmastikuolud, haigused ja kahjurid, sisendite ja toodangu hindade volatiilsus, turutõrked, maa kättesaadavus – need on vaid mõned näited. Kuna riskitegurid on seotud eesmärkidega, siis olenevalt ettevõtte eesmärkidest on riskitegurid ja neist tulenevad ohud ettevõttele erinevad.
Ülevaate riskijuhtimisest Eesti põllumajandusettevõtetes saab 2025. aastal valminud ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava riskijuhtimise horisontaalse eesmärgi vahehindamise uuringu aruandest. ÜPP raames rakendatakse Eestis otsese riskijuhtimise meetmena ainult põllumajanduskindlustustoetust. Aruandes käsitletakse riskijuhtimist põllumajanduses tervikliku süsteemina.
Riskijuhtimise meetmete valik ja ÜPP roll
Küsitlusuuring toimus 6. novembrist kuni 23. detsembrini 2024. Uuringu valimis oli 5613 põllumajandusettevõtet, kellest vastas 11,2%. Küsitlusuuringust selgus, et põllumajandusettevõtjad hindavad suure esinemise tõenäosuse ja kaasneva suure majandusliku kahjuga riskiteguriks eelkõige poliitilist riski: põllumajandustoetuste vähenemise ja toetustingimuste muutumise. Sellele järgnevad riskitegurid on seotud kliimamuutuse ning tootmistegurite ja toodangu hindadega: pikk kuuma- ja põuaperiood, kahjurite levik, öökülm, intensiivne vihmasadu, toodangu hindade volatiilsus, maa rendihinna kasv, jääk- ja saasteained loomasöödas, taimehaigused ja kvalifitseeritud tööjõu kõrge töötasu ootus.
Riskijuhtimine lähtub talupojatarkusest
Kõige sagedamini rakendatavate riskijuhtimise meetmetena tuuakse välja õigusaktide nõuete järgimist ja nende täitmist. Igapäevatöö tagamiseks on oluline meede hoonete, masinate ja seadmete regulaarne hooldamine. Tulevikuperspektiivis on riskijuhtimises kasutatavad meetmed seotud laenude refinantseerimisega, finantsalase nõuande kasutamisega ning toetussõltuvuse vähendamisega.
Poliitikaraamistikus on toimunud aga muudatused, mis mõjutavad riskijuhtimist. Kui eelmisel programmperioodil (2014–2020) planeeriti I ja II samba toetused eraldi, siis perioodi 2023–2027 ÜPP strateegiakava puhul on mõlema samba toetused koondatud ühtsesse süsteemi. Mitu varasemat toetusmeedet on jätkunud uuel kujul, näiteks keskkonna- ja mahetoetused ning tootmisega seotud toetused, kuid täpsustunud on nende tingimused ja toetuse määramise põhimõtted. Need muudatused on suurendanud vajadust süsteemsema riskijuhtimise järele, sest toetuste määramise reeglite ja struktuuri muutumine tähendab põllumajandusettevõtjate jaoks ka suuremat poliitilist riski.
Otsetoetused on olulised põllumajandusettevõtete sissetulekute stabiliseerimisel ebasoodsate ilmastiku- ja turuolukordade puhul. Perioodil 2014–2022 jõudsid toetussummad täiel määral ettevõtjateni, võimaldades riske maandada.
Koostöö ja teadmiste vahetamise ja levitamisega seotud sekkumised aitavad kaasa teadlikkuse suurendamisele. Nõuandetoetuse eelarveliste vahendite kasutus moodustas perioodil 2015–2022 planeeritud sihttasemest 84,5%. Enim tehti väljamakseid taime- ja loomakasvatuse alase nõustamise raames.
Aruanne toob välja ka kitsaskohti
Põllumajanduskindlustustoetuse (meede 17.1) kasutamine perioodil 2019–2024 oli marginaalne, hoolimata sellest, et hüvitatakse kuni 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Küsitlusuuringust selgus, et põllumajandusettevõtjate teadlikkus kindlustamisest on mõõdukas ning valmisolek kindlustada on väike. Fookusgrupi vestlustes toodi peamiste probleemidena välja, et pakutavaid kindlustustooteid on vähe ning kindlustusmakse ja saadava hüvitise suhe ei ole proportsioonis.
Perioodil 2015–2023 maksti välja kümme erakorralist toetust, mis aitasid põllumajandussektoril toime tulla eri riskiteguritega, mis realiseerusid ja põhjustasid majanduslikku kahju. Enim toetust said piimatootmise tootmistüübi ettevõtted. Lisaks erakorralistele toetustele oli võimalik perioodil 2020–2024 taotleda Maaelu Sihtasutuselt (MES) sooduslaenusid sissetulekute stabiliseerimiseks ja likviidsusprobleemide leevendamiseks. Kokku sõlmiti sel perioodil 224 lepingut.
Põllumajandusettevõtjad andsid ka omapoolse hinnangu strateegiakava sekkumiste panusele riskijuhtimises. Nagu eeldada võis, hinnati kõrgemalt põhisissetulekutoetuse panust riskijuhtimisse, sellele järgnesid tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus ja ümberjaotatav toetus.
Riskijuhtimine kui elujõulisuse alus
Riskijuhtimine põllumajanduses ei seisne üksnes kindlustuse olemasolus ega pelgalt tagajärgedele reageerimises, vaid tähendab ennetavaid tegevusi, teadlikku planeerimist ja läbimõeldud otsuste langetamist igapäevatöös, et vältida majanduslikke kahjusid ja tagada ettevõtte elujõulisus. ÜPP strateegiakava rakendumine on toonud kaasa aga mitmeid muudatusi, mis on mõjutanud põllumajandusettevõtjate igapäevatööd ja teinud planeerimise keerukamaks. Riskijuhtimine saab olla tõhus vaid siis, kui see põhineb nii põllumajandusettevõtjate teadlikkusel ja aktiivsusel kui ka poliitikakujundajate loodud stabiilsel, läbipaistval ja toetaval raamistikul.
Riskijuhtimise vahehindamise uuringu metoodika
Vahehindamisel kasutati nii esmaseid kui ka sekundaarseid andmeid ning asjakohaseid kirjandusallikaid. Esmased andmed koguti LimeSurvey veebikeskkonnas küsitlusuuringuga „Riskijuhtimine Eesti põllumajandusettevõtetes“ 6. novembrist 23. detsembrini 2024 ning fookusgrupivestluste kaudu. Uuringu valimis oli 5613 põllumajandusettevõtet, kellest vastas 11,2%.
Ankeetküsitluse küsimused koostati vahehindamise lähteülesande ja teaduskirjanduse põhjal ning ankeedi väljatöötamisel olid abiks eksperdid põllumajanduse sektorist. Küsimustik keskendus põllumajandusettevõtjate riskihoiakutele, riskitegurite tajumisele, riskijuhtimise meetmetele ning sotsiaalmajanduslikele näitajatele. Sekundaarandmetena kasutati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetuste taotlusi, põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN/FSDN) andmebaasi, riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrit, samuti Statistikaameti ja Maa- ja Ruumiameti andmeid.
Uuringu valimi koostamisel lähtuti 2023. aasta Statistikaameti põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringu ja PRIA põhisissetuleku toetuste taotluste andmetest, arvestades põllumajandusettevõtete majanduslikku suurust.
