Käimas on Euroopa Liidu (EL) eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. Euroopa Komisjoni (EK) ettepanek on vähendada EL-i ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarvet.
Samas antakse liikmesriikidele suurem paindlikkus EL-i vahendite kasutamisel, sh ÜPP sekkumiste ning põllumajandus- ja toidusektori vajaduste täiendavaks rahastamiseks. EK ettepaneku kohaselt võib Eesti järgmisel eelarveperioodil saada EL-i eelarvest vahendeid 6,5 miljardi euro ulatuses. Selle summa sees on kindlaksmääratud summana 1,589 miljardit eurot ÜPP sekkumisteks. Samuti on selle 6,5 miljardi euro sees 546 miljonit eurot, mida Eestile pakutakse seetõttu, et meie põllumajandustootjate otsetoetuste tase jääb 2027. aastal EL-i keskmisest peaaegu 20% madalamaks (sissetulekulõhe ehk agri-prosperity gap). Riigil ei ole kohustust kasutada seda summat ÜPP sekkumiste ning põllumajandus- ja toidusektori vajaduste rahastamiseks.
Joonis 1 annab ülevaate praeguse perioodi (2021–2027) ÜPP vahenditest Eestis ja järgmise eelarveperioodi (2028–2034) võimalikust ÜPP eelarvest ilma ja koos sissetulekulõhe vahenditega. Praegusel perioodil on Eestil ÜPP rakendamiseks kasutada 2,333 miljardit eurot. Sellest 90% tuleb EL-i eelarvest ja 10% on riigi kaasrahastus.
Üle viiendiku võrra väiksem eelarve
Eesti jaoks on järgmise perioodi eraldi kindlaksmääratud ÜPP eelarve EL-i poolne rahastus 1,589 miljardit eurot. Osad sekkumised, mis ÜPP all kavandatakse, rahastatakse kogu ulatuses EL-i vahenditest, teisi tuleb riigil vähemalt 30% ulatuses kaasrahastada. Oletades, et Eestile pakutavast ÜPP EL-i poolsest rahastusest poolele lisab riik 30% kaasrahastust (238 miljonit eurot), oleks ÜPP eelarve järgmisel eelarveperioodil 1,827 miljardit eurot. Seda on 505 miljonit eurot ehk 22% vähem kui praegusel eelarveperioodil.
Selle 505 miljoni euro suurusjärgu ilmestamiseks võib öelda, et praegusel perioodil on põllumajanduse ja toidutööstustega seotud investeeringutele ÜPP vahendeid planeeritud kokku 266 miljonit eurot, keskkonnasõbraliku majandamise ökokavale 146 miljonit eurot ja mahepõllumajanduse ökokavale 93 miljonit eurot. Teisisõnu, ÜPP eelarve võib väheneda summas, mis on võrdne põllumajanduse ja toidutööstuste investeeringute, keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajanduse ökokava kogusummaga. Tegemist ei ole väikese muutusega!
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) koos põllumajandus- ja toidusektori organisatsioonide, ettevõtjate ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga on rõhutanud, etpõllumajanduse sissetulekulõhevahendeid tuleb kasutada Eesti põllumajandus- ja toidusektori arenguks. Kui lisada järgmise perioodi ÜPP kindlaksmääratud eelarvele ja oletatavale riigi kaasrahastusele ka sissetulekulõhesumma koos 30% riigi kaasrahastusega, siis võiks aastatel 2028–2034 Eesti põllumajandus- ja toidusektori sekkumiste kogueelarve olla 2,537 miljardit eurot. See on 204 miljonit eurot ehk 9% enam kui aastatel 2021–2027 ning seda jooksevhindades.
Kui võtta arvesse ka inflatsiooni, siis reaalhindades väheneks põllumajandus- ja toidusektori toetuste maht järgmisel eelarveperioodil isegi siis, kui kogu sissetulekulõhe 546 miljonit eurot koos 30% riigi kaasrahastusega suunataks ÜPP ja toidusektori rahastamiseks. Teisisõnu, kui meie eesmärk on suurendada lisandväärtust, eksporti ja toidujulgeolekut, siis ka koos sissetulekulõhe summaga tuleb ÜPP ja toidusektori toetuste eelarve planeerimisel teha senisest veelgi enam sihipäraseid valikuid.
Mida tähendab toetuste vähenemine meie põllumajandusele?
Kui Eesti riik peaks otsustama ÜPP kindlaksmääratud eelarvet sissetulekulõhe arvelt täiendavalt mitte rahastada, siis väheneks toetuste maht 22%. Joonis 2 annab ülevaate sellest, milline oli aastatel 2021–2024 toetuste osa ettevõtjatulu kujunemisel ja milline oleks olnud ettevõtjatulu, kui toetuste summa oleks olnud 22% väiksem.
Kõikides tootmistüüpides, kus toetuste suhe ettevõtjatulusse 1 oli üle 100%, oleks ettevõtjatulu ilma toetusteta olnud negatiivne. Teisisõnu, nendes tootmistüüpides on võimalik kasumlik olla ainult tänu toetustele. Kõige enam sõltuvad toetustest lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus, kuid sel perioodil ei oleks toetusteta toime tulnud ka piimatootjad ning teraviljakasvatajad. Toetuste roll on väiksem linnukasvatuses ja aiandussektoris.
Kui kõiki toetusi vähendada 22%, siis kõige enam mõjutaks see lihaveisekasvatajate, lamba- ja kitsekasvatajate, aga ka teraviljakasvatajate ettevõtjatulu. Kõikide tootmistüüpide keskmisena väheneks ettevõtjatulu 36%.
Ettevõtjatulu kahanemine sellises ulatuses tooks tõenäoliselt kaasa ettevõtjate arvu ja tootmismahu vähenemise. Samas, aastatel 2022–2024 oli Eesti teravilja netoekspordi väärtus keskmiselt 216 miljonit eurot aastas, piima ja piimatoodete ekspordi väärtus 199 miljonit eurot aastas, rapsiõli ekspordi väärtus keskmiselt 50 miljonit eurot ning elusveiste ekspordi väärtus 45 miljonit eurot aastas. Kokku oli nende tootegruppide netoeksport aastas keskmiselt 510 miljonit eurot. Toetuste 22% vähenemisega kaasneks meie eksportivatele tootmisharudele tõsine tagasilöök.
Millised võiksid olla lahendused?
Eelneva taustal ei saa olla muud lahendust kui suunata kogu põllumajanduse sissetulekulõhe raha koos sellele lisanduva riigi kaasrahastusega põllumajandus- ja toidusektorisse. Ära tuleb hoida meie eksportivate sektorite kahanemine ja suurendada isevarustatust seal, kus see on realistlikult võimalik. Lisaks tuleb suurendada meie ettevõtete tootlikkust ja toodangule antavat lisandväärtust.
Oleme EPKK-s põllumajandus- ja toidusektori arenguvajadused kokku võtnud järgnevalt:
- Järgmise põlvkonna loomaheaolu nõuetele vastavad farmid.
- Seakasvatussektori taastamine.
- Linnuliha ja munaga isevarustatuse saavutamine.
- Veiste nuumafarmid.
- Teravilja väärindamine: loomakasvatuses kodumaise söödateravilja tarbimise suurendamine, teravilja väärindamine töötlevas tööstuses.
- Piima tootmise ja töötlemise mahu ning lisandväärtuse suurendamine.
- Aiandussaaduste tootmismahu suurendamine, sh katmikalaaianduse arendamine.
- Esmatootmise ja toidutööstuste automatiseerimine.
- Töötlevas tööstuses kõrgema lisandväärtusega lõpptoodete arendamine.
- Põllumajanduse kõrvalsaaduste väärindamine materjalideks.
- Biogaasijaamad.
- Orgaaniliste väetiste tootmise ja kasutamise suurendamine.
- Keskkonna- ja kliimaeesmärke, sh muutustega kohanemist toetavad investeeringud.
Järgmise eelarveperioodi EL-i ÜPP võib kaasa tuua põllumajandus- ja toidusektori toetuste olulise vähenemise. Liikmesriikidel on senisest suurem vabadus oma põllumajandus- ja toidusektori täiendavaks toetamiseks. Vabadus tähendab ka vastutust – toidujulgeolekut kindlustav ja olulisel määral eksportival sektoril ei tohi tooli alt ära tõmmata. Vastupidi, strateegilised investeeringud suurte muutuste ajal toovad tulevikus mitmekordselt tagasi.
- Ettevõtjatulu näitab ettevõtte kasumlikkust ja jätkusuutlikkust ning on raamatupidamisarvestuses võrreldav majandustegevuse kasumiga. ↩︎
ÜPP eelarve võib väheneda summas, mis on võrdne põllumajanduse ja toidutööstuste investeeringute, keskkonnasõbraliku majandamise ja mahepõllumajanduse ökokava kogusummaga.
