• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

    Mitme kultuuri koos kasvatamine: kevadised oad kevadise kaeraga. Foto: agricology.co.uk

    Kuidas muuta mitme kultuuri koos kasvatamine toimivaks?

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Agri-prosperity gap on üks meie tuleviku võtmeküsimusi

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Timo Varblas: Põllumajanduspoliitika vundamendi süvenev mõra: inimest arvude taga ei nähta.

    Vaikiv vaimse tervise kriis õõnestab Eesti põllumajandust

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Kas väiketootjad saavad uues ÜPP-s rohkem võimalusi kui varem?

    Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

    Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

    Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

    Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

    Mitme kultuuri koos kasvatamine: kevadised oad kevadise kaeraga. Foto: agricology.co.uk

    Kuidas muuta mitme kultuuri koos kasvatamine toimivaks?

    Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock

    Agri-prosperity gap on üks meie tuleviku võtmeküsimusi

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • METK Saku labor: pikaajaline kogemus, kindlad tulemused!
  • METK Saku labor: kas sinu muld toidab parimat saaki?
  • METK Saku labor: väeta targalt, hoia loodust!

Maapiirkonna ettevõtjad saavad konkurentsivõime suurendamise toetust leebematel tingimustel

autor: Kristel Võsu, PRIA arengutoetuste osakonna teenusejuht
veebruar 2026
Kategooria: Toetus, Põllumehe Teataja veebruar 2026
Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

Konkurentsivõimelised maapiirkonna ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest. Foto: Shutterstock

Alates 2024. aasta augustist on maapiirkonna ettevõtjad saanud taotleda toetust konkurentsivõime suurendamise investeeringuteks. Konkurentsivõimelised ettevõtjad suudavad omakorda maapiirkonda luua uusi töökohti, mis on üks toetuse eesmärkidest.

Toetuse abil saab soetada materiaalset või immateriaalset vara ja ehitada ehitisi. Toetatakse selliste tegevuste elluviimist, mis aitavad kaasa maapiirkonna ettevõtjate kestlikule arengule ja seeläbi maapiirkondade elujõulisena püsimisele. Seda eelkõige ettevõtetes uute tehnoloogiate või infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmise ja ressursitõhususe parandamise kaudu. On ju kogu Eesti arengu üks eeldusi muu hulgas see, et areng toimub ka maapiirkondades, kus võimalused on kitsamad kui linnades.

Toetuse taotluste vastuvõtt on jätkuvalt avatud. Tänavu veebruarist muutusid toetuse tingimused ettevõtjatele soodsamaks. Lisaks laienes taotlejate sihtrühm. Kuna taotlusvoor on avatud pikka aega, siis saavad ettevõtjad planeeritavad tegevused ning nende finantseerimise rahulikult ja põhjalikult läbi mõelda ning esitada taotluse endale sobival ajal.

Mis 1. veebruarist muutus?

Muudatused töötas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium välja selleks, et toetuse taotlemist lihtsustada, laiendada toetatavaid tegevusi ja taotlejate sihtrühma, lisaks täpsustada ka taotlusele esitatavaid nõudeid ning taotluste hindamisel kasutatavaid hindamiskriteeriume. Eesmärgiks oli, et muudatused oleksid taotlejatele positiivse mõjuga.

Täpselt saab kõigi muudatustega tutvuda toetuse määruses, aga toon siinkohal välja neist olulisemad.

PollumeheTeajabanner
  • Laiendati toetuse saajate ringi. Varem said toetust taotleda väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad, nüüd ettevõtte suurusele piirangut ei ole. Lisaks saavad toetust taotleda ka sihtasutused.
  • Tõsteti maksimaalset toetusmäära ja nüüd saab toetust taotleda kuni 65 protsenti abikõlblikest kuludest. Varem oli protsent 40.
  • Ehitise ehitamisega seotud projekti on nüüd võimalik jagada kuni neljaks etapiks ning PRIA-le saab maksetaotlused esitada vastavalt kokkulepitud etappidele. Varem ei olnud ehitamisega seotud projekti võimalik etappideks jagada.
  • Toetatavate majutusettevõtete hulka lisandusid külalistemajad ja puhkemajad, seega on pärast muudatuse jõustumist ka eelnimetatud majutusettevõtete jaoks ehitise ehitamise ning majutusettevõtte tarbeks vara soetamise kulu abikõlblik.  
  • Nõue, mille kohaselt pidi taotlusega kavandatav tegevus suurendama konkurentsivõimet vähemalt ühe prioriteedi (uudne tehnoloogia, infotehnoloogiline lahendus, ressursitõhusus) kaudu, enam ei kehti. Nüüd on toetatavad ka need projektid, mis ei ole otseselt seotud taotleja jaoks uudse tehnoloogia või infotehnoloogilise lahenduse kasutuselevõtmisega või taotleja ressursitõhususe parandamisega.

Selleks, et huvilistele tutvustada nii toetuse muutunud tingimusi kui ka uut taotlusvormi, toimus jaanuari lõpus veebiseminar, mille salvestust saab järele vaadata YouTube’is. PRIA kodulehelt leiab täpsema info toetuse ja selle tingimuste kohta ning lisaks erinevaid abimaterjale, mis on toetuse protsessis abiks. Kui aga siiski tekib küsimusi, millele abimaterjalid vastust ei anna, siis pakume huvilistele ka juhendamise võimalust. Juhendamine toimub telefoni teel. Aja saab valida meie kodulehe broneerimissüsteemi kaudu.

Maapiirkonna ettevõtjad, tuletame meelde toetuse üldised põhimõtted

Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud ja sihtasutused, kes on tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja kelle müügitulu mõlemal kahel eelneval majandusaastal on olnud vähemalt 40 000 eurot. Samuti peab olema taotluse esitamisele vahetult eelnenud mõlema kahe majandusaasta jooksul olnud kogu aeg täidetud vähemalt üks töölepingu alusel töötava töötaja töökoht.

Toetust saab taotleda maapiirkonnas taotleja püsivas tegevuskohas ehitise ehitamiseks ja materiaalse või immateriaalse vara soetamiseks. Kinnisasja asukoht, kuhu projekti raames ehitis ehitatakse või kus asuvasse ehitisse soetatud vara paigaldatakse, loetakse projekti elluviimise asukohaks. Kui projekti raames ehitatud ehitised või soetatud ja paigaldatud vara asuvad mitmel kinnisasjal, siis on projektil mitu elluviimise asukohta.

Toetust ei anta tegevuste eest, mis on seotud järgmiste tegevusaladega:

  • põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük,
  • finants- ja kindlustustegevus,
  • kinnisvaraalane tegevus,
  • juriidilised toimingud ja nõustamine,
  • hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.

Maapiirkonna ettevõtjate konkurentsivõime suurendamise toetusskeemis kasutatakse lihtsustatud kulumeetodit, mis tähendab, et toetust antakse kindlas summas, mis määratakse kindlaks taotlusega esitatud eelarveprojekti alusel.

Projekt on võimalik jagada kuni neljaks eraldiseisvaks etapiks ja taotlusel tuleb välja tuua iga etapi oodatav tulemus.

Maksetaotluseid saab esitada vastavalt kokkulepitud etappidele, aga seda saab teha alles siis, kui konkreetne etapp on ellu viidud ning eesmärgid saavutatud. Kuludokumente toetuse väljamaksmiseks esitama ei pea, kuid tõendama peab saavutatud tulemust. Toetus makstakse välja taotluse rahuldamise otsuses määratud summas ja taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti oodatavate tulemuste täieliku saavutamise korral. Tulemuste osalisel saavutamisel toetust välja ei maksta.

Kuna toetuse eesmärk on töökohtade tekkimine maapiirkonda, siis hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks peab projekti elluviimise tulemusel olema loodud vähemalt üks uus täistööajaga töökoht. Seejuures tuleb silmas pidada, et kui projektil on mitu elluviimise asukohta, siis tuleb vähemalt üks uus täistööajaga töökoht luua kõigis asukohtades.

Eelarve ja toetussummad

Toetuse eelarve on kokku 29 miljonit eurot, millest 18. veebruari seisuga on toetusteks määratud 5,8 miljonit ja menetluses on lisaks taotlusi kogusummas 9,8 miljonit eurot. Taotlusvoor on avatud seni, kuni toetuseks eraldatud eelarve on ära kasutatud.

Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 200 000 eurot strateegiakava perioodil ja minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 10 000 eurot. Toetust antakse 15–65% projekti abikõlbliku kulu maksumusest.

Sildid: priapria uudisedtoetus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kuidas muuta mitme kultuuri koos kasvatamine toimivaks?

Järgmine artikkel

Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

Seotud artiklid

Käimas on eelarve kavandamine aastateks 2028–2034. EL-i ühise põllumajanduspoliitika rahastuse võimalik muutumine tekitab pingeid. Foto: Shutterstock
Euroopa Liit

Agri-prosperity gap on üks meie tuleviku võtmeküsimusi

veebruar 2026
PRIA võtab vastu taotlusi kohaliku ettevõtlustaristu ning ettevõtlushuubide toetamiseks.
Toetus

PRIAst saab taotleda investeeringutoetust maapiirkonnas ettevõtluskeskkonna arendamiseks

jaanuar 2026
Keskkonnatoetuste taotlejate hulk on jätkuvalt märkimisväärne, ligi pooled looma- ja pindalatoetuste taotlejad taotlevad muuhulgas ka keskkonnatoetusi. Foto: Pixabay
Toetus

PRIA jätkab keskkonnatoetuste väljamaksmist

jaanuar 2026
Põllumeeste olukord on kriitiline.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Põllumeeste närvid on pingul: valitsuse otsusest sõltub Eesti toidujulgeolek

jaanuar 2026
Järgmine artikkel
Eesti kalandus, metsandus kui ka põllumajandus teevad läbi kiireid muutusi ja selgust tuleviku suhtes võiks rohkem olla. Fotod: Shutterstock

Kas riik keerab näo taas traditsiooniliste majandusalade poole? 

Värske ajakirja diginumber

Pollumehe Teataja detsember 2025

Viimane ajakirja trükinumber

Põllumehe Teataja oktoober 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.