19. märtsil kogunevad Eesti põllumehed suuremate linnade ringteedele ja liiklussõlmedele, et juhtida tähelepanu kohaliku toidutootmise olulisusele ja vajadusele tagada Eesti tootjatele Euroopa Liidus võrdsed konkurentsitingimused.
Algatuse eestvedajad on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja põllumeeste ühistu KEVILI ning sellega on liitunud ka Eesti Talupidajate Keskliit ja Eesti Noortalunikud.
Aktsioon toimub samal päeval, kui Riigikogus arutatakse olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Toit kui strateegiline majandusharu“. Põllumajandussektor soovib selle arutelu taustal rõhutada, et toidutootmine ei ole pelgalt majandussektor, vaid Eesti majanduse ja julgeoleku strateegiline osa.
Aktsiooni käigus kogunevad põllumajandustootjad traktoritega mitmes Eesti piirkonnas, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares, Räpinas, Valgas ja Võrus. Traktorid liiguvad kella 10-st kuni 12-ni aeglaselt ringteedel või nende läheduses. Korraldajate põhimõte on, et liiklust ei blokeerita ning ei takistata ühistransporti ega erakorralist transporti.
Pärast aktsiooni liiguvad mitmed põllumehed traktoritega piirkonna koolide ja lasteaedade juurde, et tutvustada lastele põllumajandust ning rääkida sellest, kuidas toodetakse meie toitu. Eesmärk on tuua põllumajandus inimestele lähemale ning rõhutada toidutootmise rolli Eesti majanduses ja ühiskonnas.
Ebavõrdsus Euroopa põllumajanduses
Aktsioon toimub ajal, mil Euroopa Liidus arutatakse järgmise eelarveperioodi (2028–2034) prioriteete ning üha enam on esile kerkinud nn agri-prosperity gap – sissetulekulõhe Euroopa põllumajanduses. Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tootjate investeerimisvõimekus ja arengutingimused olnud mitme teise liikmesriigiga võrreldes nõrgem, mis mõjutab nii sektori konkurentsivõimet kui ka riigi toidujulgeolekut.
Euroopa Komisjoni hinnangul kuuluks Eestile ajalooliste toetuste ebavõrdsuse tasandamiseks ligikaudu 546 miljonit eurot lisavahendeid, kuid puudub kindlus, et need vahendid jõuavad põllumajandussektorisse.
Aktsiooni eesmärk on anda üleriigiline ja rahumeelne signaal, et Eesti põllumajandussektor on ühtne ning soovib arutada sektori tulevikku majanduskasvu, investeeringute ja toidujulgeoleku võtmes. Eesti tootjad ei küsi erikohtlemist, vaid võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa turul.
Kerli Ats, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine:
„Toome traktorid linnapilti, et meelde tuletada: traktoriga tehakse tööd ja kasvatatakse meie toitu. Põllul tehtav töö jääb sageli linnainimestele märkamatuks, kuid just sellest tööst sõltub meie igapäevane toidulaud. Samal ajal seisab põllumajandussektor silmitsi mitme tõsise väljakutsega, millele tuleb otsa vaadata ja lahendusi leida. Seetõttu tuleme seekord linnaruumi, et juhtida tähelepanu sellele, kui oluline roll on põllumajandusel Eesti majanduses ja toidujulgeolekus.“
Ants-Hannes Viira, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht:
„Eesti põllumajandus ja toidutootmine on viimase 20 aasta jooksul teinud selge arenguhüppe, kuid kokkuvõttes oleme endiselt toidu netoimportijad. Meil on potentsiaal arendada toidutootmist kui strateegilist majandusharu. Selleks on vaja investeerida nii põllumajandusse kui ka toidutööstusse. Need investeeringud aitavad paremini väärindada põllumajandusmaad kui üht meie olulisemat loodusressurssi, parandavad väliskaubandusbilanssi ja tugevdavad Eesti toidujulgeolekut.“
Timo Varblas, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht:
„Eesti põllumajandustootjatele on Euroopa Komisjon määranud ligikaudu 540 miljonit eurot, sest oleme madalamate toetuste tõttu teiste EL-i riikidega ebavõrdses olukorras. Kui valitsus otsustab selle ebavõrdsuse tasandamiseks mõeldud raha suunata mujale, tähendab see, et muud teemad seatakse toidujulgeolekust ettepoole. See ei ole enam ainult tootjate mure – see puudutab kõiki Eesti inimesi.
Ettearvamatu ilm, pidevalt muutuvad ja kuhjuvad nõuded ning majanduslik ebakindlus on toidutootja argipäev. Eesti põllumehed ja -naised on olnud pikka aega väga kannatlikud, kuid ka kannatlikkusel on piir.
Meil ei ole vaja abi. Meil on vaja kindlust ja selgeid otsuseid, et toidujulgeoleku tagamine on ka valitsuse prioriteet.“
Hannes Prits, Põllumeeste Ühistu KEVILI juhatuse liige:
„Kolm aastat järjestikust kahjumit, investeerimisvõime kukkumas ja tootjad tegevust lõpetamas – see on Eesti taimekasvatuse reaalsus. Tegemist ei ole üksikute ettevõtete raskustega, vaid süsteemse probleemiga. Küsimus on ellujäämises.
Põllumajandussaadused ja toidukaubad on elektroonika järel Eesti suuruselt teine eksportiv sektor. Selle positsiooni hoidmine nõuab konkurentsivõime toetamist ja investeeringuid, mitte raha ümbersuunamist teistesse valdkondadesse.“
Margo Klaasmägi, Artiston Grupi põllumajandusvaldkonna juht ja aasta põllumees 2024:
„Eesti on jõudnud heaoluriikide hulka. Eestlased pole kunagi elanud nii hästi kui praegu ning meie toidulaud pole kunagi olnud nii rikkalik. Paraku on see heaolu viinud paljud inimesed ka päriselust kaugemale – vesi tuleb kraanist, toit tuleb poest ja raha pangaautomaadist.
Tegelikult tulevad nii vesi kui toit maa seest – põllult ja metsast. Toidujulgeolek ei ole lihtsalt sõnakõlks. Viimaste aastate kriisid on näidanud, et põllumajandustootjad peavad suutma tagada toidutootmise kohalikul tasandil. Selleks on vaja võrdseid tingimusi konkurentsivõime tagamiseks.“
Janel-Marcus Lohvart, noortalunik:
„Noortalunike ja laiemalt maanoorte jaoks on täna tehtavad otsused määrava tähtsusega. Need kujundavad keskkonda, mille me jätame tulevastele põlvkondadele. Põllu-majandustootjad ei ole ainult toidutootjad – nad on ka Eesti pärandmaastike, puhta looduse ja maaelu hoidjad. Seetõttu ei puuduta põllumajanduse tulevik ainult tootjaid, vaid kogu ühiskonda.
Kui soovime, et Eestis toodetaks ka tulevikus kodumaist kvaliteetset toitu, peavad tänased otsused looma tingimused, kus noortel on võimalik põllumajandussektoris tegutseda, investeerida ja areneda.“
Ahti Kalde, Sadala Agro juhatuse liige:
„Ühiskonna ootused, tarbijate soovid ja riigi seatud nõuded tähendavad põllumajandussektorile väga suuri investeeringuid. Euroopa Komisjoni eraldatud 546 miljonit eurot katab neist vajadustest vaid umbes kolmandiku.
Selleks, et põllumajandus suudaks nendele väljakutsetele vastata, tuleb samaaegselt toota kvaliteetset toitu, pakkuda keskkonnateenuseid, hoida regionaalset tasakaalu ning täita üha kasvavaid kliimapoliitika nõudeid. Ilma investeeringuteta ei ole võimalik neid ülesandeid täita konkurentsivõimet kaotamata.“
Aktsiooni korraldus
Aktsiooni visuaalses kommunikatsioonis kasutatakse ühtset sõnumit ja sümboolikat. Näha võib Eesti lippe ning plakateid sõnumitega „Toidujulgeolek algab põllult“, „(Toidu)julgeolek algab põllulult“ ja „Pole põllumajandust – pole toitu“.
#põllumajandusristteel
Põllumajandustootjad ja organisatsioonid, kes soovivad aktsiooniga liituda, kuid ei ole seda veel teinud, on oodatud ühendust võtma aadressil riina.marustsak@kevili.ee. Aktsiooni korraldavad Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös KEVILiga.
