19. märtsil toimunud üle-eestiline põllumeeste aktsioon näitas sektori tugevat ühtsust ja selget sõnumit ühiskonnale. Esialgse prognoosi kohaselt oodati osalema ligikaudu 400 põllumajandusmasinat, kuid päeva lõpuks kujunes osalejate arvuks 690.
Aktsioon toimus rahumeelselt üle kogu Eesti ning eesmärk ei olnud vastandumine, vaid tähelepanu juhtimine põllumajanduse ja toidutootmise tulevikule.
Osalus piirkonniti:
- Ahja – 23
- Haapsalu – 27
- Hiiumaa – 8
- Jõgeva – 48
- Jõhvi – 16
- Jüri ring – 63
- Kuressaare – 49
- Pärnu – 51
- Rakvere – 75
- Rapla – 10
- Räpina – 30
- Tartu – 80
- Türi – 19
- Valga – 31
- Viljandi – 96
- Võru – 64
Kokku: 690 põllumajandusmasinat
Aktsiooni eestvedajateks olid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja põllumeeste ühistu KEVILI koostöös Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Noortalunikega.
Põllumeeste peamine sõnum on jätkuvalt selge: Eesti põllumajanduse konkurentsivõime on nõrgenenud ebavõrdsete toetustingimuste, kasvavate sisendkulude ja pikaajalise sissetulekulõhe tõttu. Euroopa Komisjoni poolt Eestile eraldatud 546 miljonit eurot peab jõudma täies mahus põllumajandus- ja toidusektorisse, et tagada kodumaise toidutootmise jätkusuutlikkus.
Lisaks tugevale osalusele iseloomustas aktsiooni erakordselt positiivne ja ühtehoidev õhkkond ning selge avalikkuse toetus. Tee ääres elati kaasa, lehvitati ja avaldati tunnustust. See andis osalejatele selge kinnituse, et nende sõnum läheb inimestele korda.
Üle Eesti külastasid põllumehed ka koole ja lasteaedu, kus lapsed ja kogukonnad said põllumajandusmasinatega lähemalt tutvuda. Huvi oli suur – sai küsida, uurida ning isegi traktori peale ronida.
„Sellist ühtsust ja kokkuhoidmist oli liigutav näha. Põllumehed ei tulnud vastanduma, vaid selleks, et olla nähtavad ja rääkida ausalt sektori tegelikust seisust,“ sõnasid korraldajad.
Põllumajandustootjad rõhutavad, et toidujulgeolek ei ole iseenesestmõistetav – tänane osalus näitab, et sektor on jõudnud punkti, kus on vaja selgeid otsuseid ning ootab otsustajatelt sisulisi ja kiireid lahendusi.
Aktsioon näitas, et tegemist ei ole kitsalt põllumajandussektori murega, vaid teemaga, mis puudutab laiemalt kogu ühiskonda.
