Keskkonnaamet lubab sel aastal inimeste toidulaua kaitseks haneliste letaalset heidutust Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ning Tartumaal. Suur-laukhane, valgepõsk-lagle ja kanada lagle heidutusjaht on lubatud nendes maakondades 16. märtsist 31. maini ja üksnes külvatud kultuuriga põllumaal.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Tanel Türna ütles, et letaalne heidutus on lubatud nendes maakondades, kus on põllumaadel täheldatud kõige rohkem kevadisi hanekahjustusi. „Eestist läbi rändavate haneliste arvukuse pidevat suurenemist on kinnitanud nii meil läbi viidud seire kui rahvusvaheline koostööplatvorm ning seda saab pidada looduskaitseliseks edulooks. Siiski kaasnevad haneliste liikumisega põllumaade kahjustused ning Eesti inimese toidulaua kaitseks on kevadine heidutusjaht vajalik. Letaalse heidutuse näol on tegemist ühe hirmutamise meetmega, millel puudub liikide kestma jäämise mõistes mõju.“
Heidutusega tegelenud põllumeeste praktiline kogemus näitab, et varasematel aastatel on kombineeritud letaalne ja mitteletaalne heidutus osutunud üksnes mitteletaalsest tõhusamaks. „Hanelised on väga intelligentsed linnud ning kohanevad ainult hirmutamisele rajatud võtetega kiiresti,“ lisas Türna.
Küttimine on lubatud üksnes külvatud kultuuriga põllumaadel
Türna täpsustas, et ühelt põllumassiivilt on jahimehel lubatud korraga küttida ööpäevas kuni 5 isendit ning jahieetilistel põhjustel ei tohi kütitud hanesid põllule jätta. „Kokku on 16. märtsist 31. maini lubatud küttida 500 suur-laukhane ja 500 valgepõsk-lagle, kanada laglesid võib küttida piiramatult. Kui eelmainitud suur-laukhane ja valgepõsk-lagle küttimismahust on üle 90% realiseeritud, siis on Keskkonnaametil õigus jaht suur-laukhanele ja valgepõsk-laglele peatada.“
Haneliste heidutus- ja ohjamismeetodite kasutamise kaalumisel on aluseks teadmine lindude tekitatud olulisest kahjust. Keskkonnaametit tuleks kahjudest kindlasti teavitada vastavalt kliimaministri määrusele. Kahjuteates tuleb esitada kultuuri tüüp, põllumassiivi number, kahjustatud ala pindala ja kahju tekitanud linnu liik. Andmete esitamine Keskkonnaametile on eelduseks tulevastel aastatel haneliste ohjamise ja kahjude ennetamise ning hüvitamise otsuste tegemisel.
Riik hüvitab osaliselt kahjude ennetamiseks rakendatud abinõude maksumuse vastavalt loomakahjude komisjoni kehtestatud piirmääradele ja eelarve võimalustele. Määrus seab ka ennetusmeetmete hüvitamisele teatud piirid, nii ei kuulu hüvitamisele tööjõukulu ning heidutusabinõudega kaudselt seotud kulud nagu kütusekulu, sõidukite, droonide soetamine jms. Kindlasti tasub enne ennetustööde kulude tegemist Keskkonnaametiga konsulteerida, kui soovitakse nende hüvitamiseks hiljem toetust taotleda. Kui lisaks muudele (mitteletaalsetele) heidutusviisidele soovitakse taotleda luba ka letaalseks heidutuseks, tuleb ametile esitada vormikohane taotlus.
Täpsem info ennetusest ja hüvitamisest on meie koduleheküljel leitav siit. Haneliste heidutusjahi taotluse vorm on kättesaadav siin: Taotluse vorm haneliste heidutus | 10.1 KB | xlsx
