• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Stokker_JCB
  • Stokker_KubotaM7

Taimetoiteelementide tasakaal põllumullas tagab hea saagi

autor: Alar Astover, Eesti Maaülikooli mullateaduse professor
juuni 2021
Kategooria: Taimekaitse, Põllumehe Teataja juuni 2021
Taimetoiteelementide tasakaal põllumullas tagab hea saagi. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Muld on elus, ja mitte pelgalt koht, kuhu taim juured ankurdab, vaid peamine taimede toite­elementide allikas.

Kui väetistega lisa ei anna, siis piirab saagitaset mulla toite­elementide varu. Erand on lämmastik, mida eelkõige liblikõieliste juurtel toimetavad mügarbakterid suudavad õhust juurde siduda.

Konkurentsivõimelise saagi tagamiseks ning mulla ja seda ümbritseva vee ja õhu kvaliteedi säilitamiseks peab väetamine tagama mulla tasakaalustatud toite­elementide bilansi. Veekaitse seisukohast pööratakse suuremat tähelepanu lämmastiku (N) ja fosfori (P) bilansi arvestusele, ent agronoomia ja tasuvuse vaates on oluline ka teiste hädavajalike taimetoiteelementide arvepidamine. Kui bilanss jääb kauaks miinusesse, siis ollakse justkui võlgu ja mulla toimekus saab pärsitud. Kui aga bilanss, ja seda eelkõige lämmastiku puhul, on ülekülluses, siis on oht toitainete kaoks kas leostumise või lendumise teel. Seetõttu kasutatakse N- ja P-bilansi näitajat põllupidamise keskkonnamõju ühe indikaatorina.

Lämmastiku üleküllus lämmatab kasumi

Tootja seisukohalt on aga veelgi tähtsam, et toitainete bilansi üleküllus tähendab ka otsest rahalist kahju. Viimaste aastate viljelusvõistluse andmete analüüsist selgus, et N-bilanss oli kõige tugevamas seoses kohaga tulukuse edetabelis. Mida suurem oli bilansi üleküllus, seda viletsam oli kasum. Talinisu näitel oli kõigil kasumiedetabeli viimastele kohtadele platseerunud põldudel bilanss üle 45 kg N/ha ja talirapsi põldudel üle 100 kg N/ha. Seega toiteelementide ja rahalise bilansi vahel on paljugi ühist ning teadliku väetamisega kasumit optimeerides saab samal ajal ka keskkonna- ja mullasõbralik olla.

Toiteelementide bilansi arvestamiseks on mitmeid meetodeid. Praktikas on kasutusel enamasti lihtsustatud arvestus, kus bilanss leitakse sisendite ja saagikoristusega põllult eemaldatud elementide koguste vahena. Sisendina võetakse enamasti arvesse kasutatud mineraal- ja orgaanilised väetised, liblikõieliste poolt õhust seotud N ning osadel kultuuridel ka seemnetega mulda viidud elementide kogused. Sellisel üldistatud põhimõttel saab arvestust pidada nii regiooni, riigi, ettevõtte/talu kui ka põllu tasandil.

Toiteelementide bilanss tasub välja arvutada

Toiteelementide taimede poolt omastamise, mulda fikseerimise ja kadude protsessid toimuvad mulla mikrotasandil. Praktikas pole siiski võimalik ega otstarbekas mikrotasandil toiteelementide bilanssi arvestada, küll on aga seda asjakohane teha põllu tasandil. Põllu toiteelementide bilansse saab kasutada nii väetamise planeerimiseks kui ka potentsiaalse keskkonnamõju hindamiseks. Talu või riigi keskmised bilansinäitajad ei pruugi tegelikust mõjust aimu anda, sest ilusa keskmise taga võivad peituda suured ekstreemsused.

Eesti põllumajandusmaa keskmine lämmastiku üldbilanss on OECD/EL-i tunnustatud metoodika alusel olnud viimasel kümnendil 25–40 kg N/ha. Sellist mõõdukalt positiivset bilanssi võib lugeda väga heaks ka keskkonna seisukohalt. Sellise keskmise taga on reaalsus loomulikult palju kirjum, ja põlde, kus bilansid on tasakaalust väljas ning kus on parendusruumi, leidub meil kindlasti.

Mitmetel hinnangutel võiks lämmastikubilanss lämmastikukadude riski vähendamiseks olla alla 50 kg/ha. Loomulikult tuleb tõlgendamisel arvestada väetiseliikide ja ajastuse eripärasid. Näiteks vedelsõnniku kasutamisel on lämmastikubilansi üleküllus seotud suurema kadude riskiga kui stabiliseerunud komposti kasutamisel. Viimase nelja aasta viljelusvõistluse üldistusena saab öelda, et teraviljade hea saagitaseme korral jääb lämmastiku üldbilanss üleküllusesse siis, kui lämmastiku kasutusnorm on üle 160–220 kg/ha.

Bilansikalkulaator

Selleks, et lihtsustada tootja jaoks põllu tasandil N, P ja kaaliumi (K) bilansi arvestamist, on maaülikoolis valminud kalkulaator. Sisendandmetena on vaja tavapäraseid põlluraamatus kajastatavaid andmeid: kultuur, kasutatud väetised, põhikultuuri saagikus, põhumajandus. Konkreetsetele tingimustele paremini vastava N-bilansi tulemuse saab, kui sisestada saagi planeeritud või tegelik proteiinisisaldus.

Tulemuste kohta annab kalkulaator sisulised hinnangud siis, kui sisestada mulla andmed: lõimis, samuti orgaanilise süsiniku, P- ja K-sisaldus. See võimaldab väetamise tasakaalukust ja tõhusust hinnata mulda arvestavalt. Lämmastikubilansi tõlgendamist ja väetamist saab eristada lähtuvalt mulla orgaanilise süsiniku sisaldusest. Suurema orgaanilise aine sisaldusega mullad on paremini lämmastikuga varustatud ning saagikuse, tasuvuse ja keskkonnahoiu seisukohalt saab hea tulemuse väiksemate väetisenormidega. Vedelsõnniku ja/või mineraalse N-i kasutamisega kaasnev N-bilansi küllus on orgaanikarikastel muldadel seotud suure leostumise riskiga.

Kalkulaatoris on eristatud hinnangud P- ja K-bilansile lähtuvalt nende elementide väetisetarbest. Mulla erisusi ja väetisetarvet võiks väetamise praktikas senisest ulatuslikumalt arvesse võtta ja põllupõhine NPK-kalkulaator pakub selleks tuge. Praegu saab kalkulaatorit kasutada Excelis, edaspidi on plaanis see integreerida e-põlluraamatute ja põllumajanduse suurandmete süsteemiga.

Vältida tuleb toitainete küllust

Meelis Värnik, KEVILI agronoom

ÜPP keskkonnatoetuse nõuete täitmiseks tehakse järjest rohkem mullaproove, kuid praegu ei suudeta sellega kaasnevat potentsiaali täielikult ära kasutada. Majandusliku konkurentsi tingimustes on oluline teada, milline on mullas olevate toitainete sisaldus. Ettevõtte tegevuse planeerimisel, eriti planeeritavate põllukultuuride saagikuse määramisel, on majanduslikust ja keskkonnaaspektist lähtudes tähtis kalkuleerida, millistes kogustes toitaineid põllule anda.

Tähelepanu tuleb pöörata toitainetele, mida on mullas puudu. Siinkohal on oluline vältida toitainete küllust, mis lõpuks mõjub negatiivselt nii rahakotile kui ka keskkonnale. Seetõttu on toitainete kalkuleerimine hea abivahend. Lisaks on väetamise planeerimisel vaja hinnata ka seda, milline on mulla pH ja boniteet, kas planeeritud saagikus on reaalselt saavutatav või on väetamise asemel tarvis põldu lubjata või hoopis teha maaparandustöid.

Kõigil põllumeestel on huvi korral võimalik LIFE IP CleanEST projekti raames osaleda äsjavalminud NPK põllupõhise toitainete kalkulaatori tasuta testimises. Lisainfo: EPKK keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak, e-post: riina@epkk.ee, telefon +372 552 8263.

Sildid: maaülikoolmuldsaaktoiteelemendid
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Algas taimekaitse kõrghooaeg

Järgmine artikkel

Süsinikupõllundus – mida see tähendab?

Seotud artiklid

Riik toetab kalandusettevõtete sisenemist välisturgudele. Foto: Shutterstock
Tööjõud

Tööõnnetused põllumajanduses näitavad kasvutendentsi

detsember 2024
Joosep Tootsi Fond. OÜ Reginett annab Joosep Tootsi Fondi kaudu kord aastas 1000-eurose stipendiumi tehnikavaldkonna tudengile. Viimati pälvis selle Tõnis Kuusk (paremal), tema kõrval Regineti juht Jaan Lusikas. Foto: Jassu Hertsmann
Haridus

Maaelu tulevikutähti toetav Joosep Tootsi Fond ootab uusi panustajaid

august 2024
Mis loom on mullaHUB ja kas ta kõlbab ka süüa? - Sadala Agros 24. juulil aset leidnud põllupäeval toimusid muu hulgas otsekülvi ja ribakülvi masintehnoloogiate katsed. Foto: METK
Muld

Mis loom on mullaHUB ja kas ta kõlbab ka süüa?

august 2024
Tartu Agros peaveterinaari ametit pidav Matis Pääslane kinnitab, et töö on väga vaheldusrikas, kuigi patsiendid on kõik lehmad ja põhiprobleemidki samad. Foto: Toomas Teder
Veterinaaria

Noor loomaarst: „Astusin lauta ja tundsin, et see on õige koht!“

juuli 2024
Järgmine artikkel
Süsinikupõllundus. Foto: Pixapay

Süsinikupõllundus – mida see tähendab?

Ajakirja värske number on siin:

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.