• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Taimetoiteelementide tasakaal põllumullas tagab hea saagi

autor: Alar Astover, Eesti Maaülikooli mullateaduse professor
juuni 2021
Kategooria: Taimekaitse, Põllumehe Teataja juuni 2021
Taimetoiteelementide tasakaal põllumullas tagab hea saagi. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Muld on elus, ja mitte pelgalt koht, kuhu taim juured ankurdab, vaid peamine taimede toite­elementide allikas.

Kui väetistega lisa ei anna, siis piirab saagitaset mulla toite­elementide varu. Erand on lämmastik, mida eelkõige liblikõieliste juurtel toimetavad mügarbakterid suudavad õhust juurde siduda.

Konkurentsivõimelise saagi tagamiseks ning mulla ja seda ümbritseva vee ja õhu kvaliteedi säilitamiseks peab väetamine tagama mulla tasakaalustatud toite­elementide bilansi. Veekaitse seisukohast pööratakse suuremat tähelepanu lämmastiku (N) ja fosfori (P) bilansi arvestusele, ent agronoomia ja tasuvuse vaates on oluline ka teiste hädavajalike taimetoiteelementide arvepidamine. Kui bilanss jääb kauaks miinusesse, siis ollakse justkui võlgu ja mulla toimekus saab pärsitud. Kui aga bilanss, ja seda eelkõige lämmastiku puhul, on ülekülluses, siis on oht toitainete kaoks kas leostumise või lendumise teel. Seetõttu kasutatakse N- ja P-bilansi näitajat põllupidamise keskkonnamõju ühe indikaatorina.

Lämmastiku üleküllus lämmatab kasumi

Tootja seisukohalt on aga veelgi tähtsam, et toitainete bilansi üleküllus tähendab ka otsest rahalist kahju. Viimaste aastate viljelusvõistluse andmete analüüsist selgus, et N-bilanss oli kõige tugevamas seoses kohaga tulukuse edetabelis. Mida suurem oli bilansi üleküllus, seda viletsam oli kasum. Talinisu näitel oli kõigil kasumiedetabeli viimastele kohtadele platseerunud põldudel bilanss üle 45 kg N/ha ja talirapsi põldudel üle 100 kg N/ha. Seega toiteelementide ja rahalise bilansi vahel on paljugi ühist ning teadliku väetamisega kasumit optimeerides saab samal ajal ka keskkonna- ja mullasõbralik olla.

Toiteelementide bilansi arvestamiseks on mitmeid meetodeid. Praktikas on kasutusel enamasti lihtsustatud arvestus, kus bilanss leitakse sisendite ja saagikoristusega põllult eemaldatud elementide koguste vahena. Sisendina võetakse enamasti arvesse kasutatud mineraal- ja orgaanilised väetised, liblikõieliste poolt õhust seotud N ning osadel kultuuridel ka seemnetega mulda viidud elementide kogused. Sellisel üldistatud põhimõttel saab arvestust pidada nii regiooni, riigi, ettevõtte/talu kui ka põllu tasandil.

Toiteelementide bilanss tasub välja arvutada

Toiteelementide taimede poolt omastamise, mulda fikseerimise ja kadude protsessid toimuvad mulla mikrotasandil. Praktikas pole siiski võimalik ega otstarbekas mikrotasandil toiteelementide bilanssi arvestada, küll on aga seda asjakohane teha põllu tasandil. Põllu toiteelementide bilansse saab kasutada nii väetamise planeerimiseks kui ka potentsiaalse keskkonnamõju hindamiseks. Talu või riigi keskmised bilansinäitajad ei pruugi tegelikust mõjust aimu anda, sest ilusa keskmise taga võivad peituda suured ekstreemsused.

Eesti põllumajandusmaa keskmine lämmastiku üldbilanss on OECD/EL-i tunnustatud metoodika alusel olnud viimasel kümnendil 25–40 kg N/ha. Sellist mõõdukalt positiivset bilanssi võib lugeda väga heaks ka keskkonna seisukohalt. Sellise keskmise taga on reaalsus loomulikult palju kirjum, ja põlde, kus bilansid on tasakaalust väljas ning kus on parendusruumi, leidub meil kindlasti.

Mitmetel hinnangutel võiks lämmastikubilanss lämmastikukadude riski vähendamiseks olla alla 50 kg/ha. Loomulikult tuleb tõlgendamisel arvestada väetiseliikide ja ajastuse eripärasid. Näiteks vedelsõnniku kasutamisel on lämmastikubilansi üleküllus seotud suurema kadude riskiga kui stabiliseerunud komposti kasutamisel. Viimase nelja aasta viljelusvõistluse üldistusena saab öelda, et teraviljade hea saagitaseme korral jääb lämmastiku üldbilanss üleküllusesse siis, kui lämmastiku kasutusnorm on üle 160–220 kg/ha.

Bilansikalkulaator

Selleks, et lihtsustada tootja jaoks põllu tasandil N, P ja kaaliumi (K) bilansi arvestamist, on maaülikoolis valminud kalkulaator. Sisendandmetena on vaja tavapäraseid põlluraamatus kajastatavaid andmeid: kultuur, kasutatud väetised, põhikultuuri saagikus, põhumajandus. Konkreetsetele tingimustele paremini vastava N-bilansi tulemuse saab, kui sisestada saagi planeeritud või tegelik proteiinisisaldus.

Tulemuste kohta annab kalkulaator sisulised hinnangud siis, kui sisestada mulla andmed: lõimis, samuti orgaanilise süsiniku, P- ja K-sisaldus. See võimaldab väetamise tasakaalukust ja tõhusust hinnata mulda arvestavalt. Lämmastikubilansi tõlgendamist ja väetamist saab eristada lähtuvalt mulla orgaanilise süsiniku sisaldusest. Suurema orgaanilise aine sisaldusega mullad on paremini lämmastikuga varustatud ning saagikuse, tasuvuse ja keskkonnahoiu seisukohalt saab hea tulemuse väiksemate väetisenormidega. Vedelsõnniku ja/või mineraalse N-i kasutamisega kaasnev N-bilansi küllus on orgaanikarikastel muldadel seotud suure leostumise riskiga.

Kalkulaatoris on eristatud hinnangud P- ja K-bilansile lähtuvalt nende elementide väetisetarbest. Mulla erisusi ja väetisetarvet võiks väetamise praktikas senisest ulatuslikumalt arvesse võtta ja põllupõhine NPK-kalkulaator pakub selleks tuge. Praegu saab kalkulaatorit kasutada Excelis, edaspidi on plaanis see integreerida e-põlluraamatute ja põllumajanduse suurandmete süsteemiga.

Vältida tuleb toitainete küllust

Meelis Värnik, KEVILI agronoom

ÜPP keskkonnatoetuse nõuete täitmiseks tehakse järjest rohkem mullaproove, kuid praegu ei suudeta sellega kaasnevat potentsiaali täielikult ära kasutada. Majandusliku konkurentsi tingimustes on oluline teada, milline on mullas olevate toitainete sisaldus. Ettevõtte tegevuse planeerimisel, eriti planeeritavate põllukultuuride saagikuse määramisel, on majanduslikust ja keskkonnaaspektist lähtudes tähtis kalkuleerida, millistes kogustes toitaineid põllule anda.

Tähelepanu tuleb pöörata toitainetele, mida on mullas puudu. Siinkohal on oluline vältida toitainete küllust, mis lõpuks mõjub negatiivselt nii rahakotile kui ka keskkonnale. Seetõttu on toitainete kalkuleerimine hea abivahend. Lisaks on väetamise planeerimisel vaja hinnata ka seda, milline on mulla pH ja boniteet, kas planeeritud saagikus on reaalselt saavutatav või on väetamise asemel tarvis põldu lubjata või hoopis teha maaparandustöid.

Kõigil põllumeestel on huvi korral võimalik LIFE IP CleanEST projekti raames osaleda äsjavalminud NPK põllupõhise toitainete kalkulaatori tasuta testimises. Lisainfo: EPKK keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak, e-post: riina@epkk.ee, telefon +372 552 8263.

Sildid: maaülikoolmuldsaaktoiteelemendid
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Algas taimekaitse kõrghooaeg

Järgmine artikkel

Süsinikupõllundus – mida see tähendab?

Seotud artiklid

Yara Eesti juht Marek Linnutaja analüüsib väetiste turul toimuvat, mida on mõjutanud nii gaasi kui ka nafta hind ning Ukraina sõda. Foto: Shutterstock
Väetamine

Odavat väetist ei ole ega tule

oktoober 2022
Yara Eesti juht Marek Linnutaja. Foto: EPKK
Väetamine

Marek Linnutaja: Muutunud geopoliitiline olukord seab väetiste kättesaadavusele takistusi

juuni 2022
Praegu ei ole jahimeeste ja maaomanike vahelisi jahinduslepinguid massiliselt sõlmima tõtatud. Foto: Shutterstock
Jahindus

Kas tuleb jaht või ei tule?

juuni 2021
Korjuse-Vanapere talu õunaaias käis tänavu talvel esmakordselt soovimatu külaline. Peremees Ando Eelmaa sõnul rüüstas läbi piirdeaia murdnud põder paarsada õunapuud. Foto: Julia-Maria Linna
Persoon

300-aastase järjepidevuse hoidja

juuni 2021
Järgmine artikkel
Süsinikupõllundus. Foto: Pixapay

Süsinikupõllundus – mida see tähendab?

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.