• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Võitjaks osutus Johannes Omel, kes õpib Põlva Kooli Ahja majas. Foto: EPKK

    Pääsukesemärgi joonistusvõistluse võitja ja eriauhinnad on selgunud!

    Auhinnad. Foto: Liis Ira

    Lihaveise pullide veebioksjonil osalevad parimad aretuspullid

    Lämmastikubilansi peavad koostama need KSM toetuse taotlejad, kelle põldudel kasvab põhikultuurina nisu. Foto: Shutterstock

    Mida pead teadma pindala- ja loomatoetuste kohta?

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    „Väetamise ABC 2023–2026“ projekt kaasajastab väetussoovitused – esimene katseaasta, esimesed uued ja huvitavad tõdemused

    Bioturvameetmete rakendamine ja järgimine on ülioluline, inimeste ja veovahendite liikumise kaudu on viirus lihtsalt üle kantav farmist farmi. Foto: Shutterstock

    Peame valmis olema!

    Sadala Agro (fotol ettevõtte katsepõld) on üks seitsmest põllumajandustootjast, kes katsetab koostöös projektiga „Loodusrikas Eesti“ rohumaaribade kasulikkust põllumaadel. Foto: Kerttu Tammik

    Euroopa põllumajandus ja toit – mida tulevik toob?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Stokker_JCB
  • Stokker_KubotaM7

Talv, ideaalne aeg oma metsaga tegelemiseks

autor: Priit Põllumäe, Keskühistu Eramets tegevjuht
detsember 2021
Kategooria: Mets, Põllumehe Teataja detsember 2021
Talv, ideaalne aeg oma metsaga tegelemiseks. Foto: Metsaühistu

Foto: Metsaühistu

Varakevadest hilissügiseni on põllumeestel kibekiire aeg ja valdavalt veedetakse see põllul olles. Lähenev talv on seega just õige aeg, et vaadata üle oma metsade olukord ja teha ära vajalikud tööd.

Talvisel perioodil on põhitähelepanu raietel. Tihti küsitakse, et kui ma metsa raiun, siis kui palju ma sealt tulu saan? Küsimus on selge, lihtne ja õigustatud, kuid sellele vastamine on reeglina väga keeruline. Millest aga üldse alustada, kui raiete peale mõelda?

Tööde kavandamiseks on vaja metsa andmeid

Esmalt tuleb kindlasti kontrollida, kas metsa kohta on olemas kehtivad inventeerimisandmed ja metsamajanduskava. Metsa andmeid ja nende kehtivust saab metsaomanik kontrollida vastavast riiklikust registrist ehk metsaportaalist ­(register.metsad.ee). Kehtivad on sellised inventeerimisandmed, mis ei ole vanemad kui kümme aastat. Kui kehtivaid inventeerimisandmeid metsa kohta ei ole, saab metsaühistust vastavad tööd tellida. Inventeerimisandmed annavad täpse ülevaate metsa olukorrast: puistu liigiline koosseis, vanus, kõrgus, tagavara jms. Kehtivad inventeerimisandmed on vajalikud harvendus- ja uuendusraiete tegemiseks ning metsandustoetuste taotlemiseks.

Inventeerimisandmete põhjal on võimalik koostada metsamajandamiskava, mille alusel metsatöid planeerida. Kava kirjeldab metsa praegust seisundit, jagab nõuandeid ja toob välja soovituslikud tööd järgnevaks kümneks aastaks. Metsa inventeerimise kulude osaliseks katmiseks on võimalik taotleda toetust. Toetust makstakse kuni 10 €/ha ja seda saab taotleda üks kord seitsme aasta jooksul oma metsaühistu kaudu.

Kui värsked andmed on käes, tuleb vaadata, milliseid töid on vaja teha. Välja peab selgitama, kust ja kui palju saab üldse metsa raiuda. Metsaühistu spetsialistidel on põhjalik ülevaade erinevate tööstuste hindadest, samuti oskavad nad hinnata orienteeruvaid kulusid. Kindlasti tuleb otsustada, kas majandada ise ühistu kaudu või müüa raieõigus näiteks metsaühistu enampakkumisel. Otsuse tegemisel on abiks konsulendid, kes aitavad olukorda hinnata ning asjakohased plussid ja miinused kokku lüüa.

Järgnevalt tuleb esitada keskkonnaametile metsateatis, mida saab elektroonselt teha metsaportaalis. Õigus töödega alustada on siis, kui metsateatisel välja toodud kavandatud tegevused saavad ametilt lubava märke.

Raie ja puidu müük ühistegevusena

Puitu ostavad kokku mitmed tööstusettevõtted, aga väikeste puidukogustega on suurte tööstuste müügiplatsidele raske pääseda. Metsaomanikel on võimalus ühistegevuse kaudu ise oma puitu suurtele saeveskitele müüa. Ühises turustuskanalis olev ühistuliikmete puit on piisavalt konkurentsivõimeline, et tagada ka väikemetsaomanikele juurdepääs suurtele tööstustele.

Kui omanik otsustab oma metsa majandada ühistu kaudu, siis sõlmitakse raieõiguse võõrandamise leping väljatuleku alusel (st täielik tulu raieõiguse müügist selgub pärast tööde tegemist reaalse mahu põhjal). Metsaühistu metsameister lepib omanikuga kokku kõik vajalikud detailid ja erisoovid, korraldab raie ja puidu müügiga seonduva paberimajanduse, sõlmib kokkulepped raietööde teostajatega, märgib langi ja korraldab puidu transpordi tööstustesse.

Omaniku tulu ehk nii-öelda kännuraha, kujuneb seega mitme teguri alusel. Ühelt poolt on oluline komponent puidu hind tööstustes. Teine komponent on erinevad kulud, sest tekkinud tulust tuleb maha arvutada puidu varumiskulud (raiumine ja kokkuvedu) ning transpordikulud.

Sellise metsa majandamise suurim eelis on läbipaistvus – omanik saab täpselt näha, kuhu ja mida müüdi ning millise hinnaga, millised olid kulud jne. Tekkiv tulu peegeldab seega adekvaatselt selle metsa hetkeväärtust ehk sealt raiutud puidu mahtu ja kvaliteeti.

Otsustada võib ka enam­pakkumise kasuks

Lisaks metsade majandamisele ja puidu müügi korraldamisele on piirkondlikes metsaühistutes olemas vajalik kompetents, et teha metsakinnistu või raieõiguse enampakkumisi. Enampakkumine erineb eelnevalt kirjeldatud metsa majandamisest selle poolest, et enampakkumisel müüakse lank kasvava metsa väärtuse alusel. Hinna määramise alus on kasvav mets ja sealt potentsiaalselt saadav puit.

Kui metsaomanik otsustab metsa raiuda, on talv selleks tööks hea aeg.  Foto: Metsaühistu
Kui metsaomanik otsustab metsa raiuda, on talv selleks tööks hea aeg. Foto: Metsaühistu

Enampakkumise korraldamiseks tuleb seega hinnata raielanki, mille alusel pannakse koos metsaomanikuga paika alghind. Seejärel tehakse avalik enampakkumine ja selle alusel sõlmitakse eduka pakkujaga müügileping. Müügilepingu sõlmimisel on oluline tähelepanu pöörata mitmele asjale. Lisaks raieõiguse pindalale, raieliigile ja orienteeruvale raiemahule tuleks kokku leppida ka näiteks selles, millal raietööd peavad tehtud saama, mis ajaks materjal välja veetakse ning millal raielank puhastatakse. Paika saab panna ka selle, millisel aastaajal tohib raietöid teha (näiteks ainult talvel). Raiele saab esitada ka lisanõudeid, näiteks, et töid tohib teha üksnes külmunud pinnasega. Müüja lepib ostjaga kokku selleski, kuidas tuleb langid raiejärgselt korrastada – kas koguda raiejäätmed hunnikusse või vallidesse, tugevdada nendega kokkuveoteid, ära vedada või midagi muud. Nüansse, millele mõelda, on mitmeid ja igal juhul tasub nende osas nõu pidada metsaühistu konsulentidega.

Enampakkumise kaudu raieõiguse müümise eeliseks on tehingu kiirus. Teisalt tuleb arvestada, et saadud hind ei pruugi olla parim võimalikust. Meeles tuleb ka pidada, et kui ostja teeb pakkumise alla alghinna, siis ei ole metsaomanikul müügikohustust ja võib korraldada uue pakkumise. Metsaühistu abistatud ja korraldatud enampakkumistel on tavapärane, et teenustasu müügi korraldamise eest maksab ostja, mitte metsaomanik.

Sildid: metsahooldusmetsandusmetsaomanikmetsaühistu
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Digitaliseerimisel on suur potentsiaal

Järgmine artikkel

Ohutu sööda tootmise hea tava juhend

Seotud artiklid

Rohepööre peab tagama, et tuba oleks soe, laual leib ja ökosüsteemid toimimas, kirjutab Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Põllumäe kolumnis. Priit Põlluäär, Keskühistu Eramets tegevjuht
Mets

Eestimaa, ikka see kõige-kõigem riik maailmas

juuli 2024
Metsamajandaja konkurss: Foto: Eesti Erametsaliit
Mets

Kes väärib tänavu parima metsamajandaja tiitlit?

aprill 2024
Metsateatiste eest tuleb alates juulist hakata maksma riigilõivu. Foto: Shutterstock
Mets

Metsateatiste eest tuleb alates juulist hakata maksma riigilõivu

aprill 2024
Metsanduspoliitika. Foto: Shutterstock
Arvamus

Metsanduspoliitika muutuste tuulte meelevallas

veebruar 2024
Järgmine artikkel
Ohutu sööda tootmise hea tava juhend. Foto: Shutterstock

Ohutu sööda tootmise hea tava juhend

Ajakirja värske number on siin:

põllumehe teataja aprill 2025

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit eksport EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.