Taiwan asub Eesti mõistes sõna otseses mõttes teisel pool maakera ja võiks arvata, et vähemalt põlluharimine käib seal hoopis teisti kui siinmail, ent tegelikult on hea saagi saamise põhimõtted ikka ühesugused, olgu Eestis või Taiwanis.
Taiwan on üle ilma tuntud kui kõrgel tasemel elektroonikatööstuse piirkond, mis sammub esirinnas kiipide tootmises, samuti valmivad seal arvjuhtimisega tööpingid. Kuid tuleb välja, et Taiwanis tegeletakse ka äärmiselt nutikalt väljatimmitult põllu- ja aiasaaduste kasvatamisega.
TalTechi inseneriteaduskonna Tartu kolledži teadur Margit Olle, kelle erialaks agronoomias on aiandus ja köögiviljasaaduste kasvatamine ning kes varem töötas kaua aega Jõgeva Sordiaretuse Instituudis ja Eesti Taimekasvatuse Instituudis, käis hiljaaegu õppereisil Taiwanis. Olle vastuvõtja oli Taiwani Põllumajandusuuringute Instituudi Fengshani troopilise aianduse eksperimentaalse haru (Taiwan Agricultural Research Institute, Fengshan Tropical Horticultural Experimental Branch) direktor Wen Li Lee. Olle saabus koju rikkaliku nimekirjaga lihtsatest asjadest, mida ka meie aiapidajad ja köögiviljakasvatusele spetsialiseerunud ettevõtted võiksid proovida.
Iga kasvataja tegeleb sordiaretusega
Margit Olle ütleb, et peamine erinevus Taiwani ja Eesti aianduse vahel seisneb klimaatilistes oludes, sest Taiwan on troopilise kliimaga ja nii külma talve nagu meil sealkandis ei tunta. Sellegipoolest peab kasvataja jälgima, et tal oleksid kasutusel õiged väetised, millega oma kultuuride kasvu stimuleerida, et taimekaitse oleks tõhus ning taimed saaksid piisavalt niisutatud. Lisaks on Taiwanis väga kõrgel järjel sordiaretus, sellega tegelevad põhimõtteliselt kõik vähegi arvestatavad köögiviljakasvatajad.
„Institutsioon, kellel ma seal külas käisin, tegeleb talunikele sordiaretuse õpetamisega. Seda tehakse spetsiaalses Farmers Academys, kuhu talunikud üle maa koonduvad näiteks ühe nädala vältel sordiaretust õppima,” kirjeldab Margit Olle põllumajandusega tegelevate inimeste harimist Taiwanis. Pärast sellist intensiivkursust on inimesed ise juba kompetentsed endale sorte aretama. „Sordiaretuses on üks suur suund kuumataluvus ja seda läheb vähemalt osaliselt ka Eestis vaja suvisel ajal, kui temperatuur püsib mitme nädala jooksul 30 kraadi lähistel. Eriti mõjutab see tomatit ja kurki – kui kasvuhoones on temperatuur üle 30 kraadi, siis taimed ei viljastu enam korralikult,” nendib Olle.
Talutoodangut turustatakse ühiselt
Keskmine Taiwani talunik omab keskmiselt 1,5 ha maad, tegemist on peretaludega. On ka väiksemaid ja suuremaid talusid, aga Olle sõnul on kõigil kvaliteet väga kõrgel tasemel. Hästi on korraldatud ka talude toodangu ühismüük. Enamik talusid on seotud peamise põllumajandusalaste uuringute institutsiooniga, Eestis on sarnane asutus Maaelu Teadmuskeskus (METK). Muide, teadurina põllumajandusuuringute organisatsiooni tööle saamiseks on Taiwanis vaja kandidaatidel teha test, millega kontrollitakse nende agronoomiaalaseid teadmisi. Konkursil saavad jätkata need, kes testi ära teevad. Olle hinnangul võiks sellise süsteemi ka Eestis sisse viia.
Kilekasvuhoonete asemel võrkhooned
Taiwanis võib kõikjal näha riisipõlde, aga palju on ka köögi- ja puuviljatalusid. „Kiirrongiga läbi Kesk-Taiwani sõites olid mõnes kohas näha tohutu suured, silmapiirini ulatuvad köögiviljakasvuhooned,” räägib Olle. „Lõunas torkasid aga silma kõikjal laiuvad mangoaiad. Mangokasvatajatel on huvitav trikk, kuidas nad puuvilja kaitsevad. Nimelt seotakse iga vilja ümber peagi pärast viljastumist võrkkott, et putukad väärtuslikku puuvilja kahjustama ei pääseks.”
Aga miks peab Taiwanis köögivilja üldse kasvuhoones kasvatama, seal ju aastaringselt suhteliselt soe? Margit Olle selgitab seda nii: „Mina nimetan neid kasvuhooneteks, aga tegelikult on seal kile asemel kasutusel võrk. Need on võrkhooned, mida on kahte tüüpi. Ühed on täielikult võrgust ja teised on plastmaterjalist katusega ning võrgust seintega. Talunikud, kes tegelevad pookimisega, katsetavad ka meie mõistes tavapäraste, kilest kasvuhoonetega. Ent see on nende tingimustes väga kallis ning sellepärast on neid vähe.”
Võrkkasvuhooned on kasutusel eelkõige putukate pärast, kes kannavad edasi ka viirusi. Näiteks lehetäid teevad seda hõlpsasti ja et hoida tomateid viirushaiguste eest, tuleb pingsalt kontrollida, et võrkmajadesse putukad sisse ei pääseks.
Margit Olle sai Eesti Teadusagentuuri ning Taiwani Teaduse ja Tehnoloogia Ministeeriumi otsusel reisigrandi teemal „Improved nutrition of vegetable crops through insect frass fertilization“.
Hea teada
Lihtsad nipid, mille võiksime Taiwani praktikast ka Eestis üle võtta
- Suvel, kui ka Eestis kipub õhutemperatuur kõrgeks minema, pannakse kurgi- ja tomatitaimede alla mullapinnale valge kile. See aitab säästa taimi, sest väldib mulla temperatuuri liialt kõrgele tõusmist. Avamaal võib sama lahendust kasutada lehtsalati või kapsa kasvatamisel.
- Põllule pannakse umbes nelja meetri kõrgusele varjutusvõrgud, mis kaitsevad taimi otsese päikesekiirguse eest. Kõrgus peaks olema vähemalt neli meetrit sellepärast, et siis ei mõjuta võrk temperatuuri, õigemini aitab seda pigem maha võtta. Kui võrk on liialt madalal, muutub selle all liialt palavaks.
- Pookimist kasutatakse Taiwanis väga palju. Nimelt poogitakse ühele köögiviljataimele peale teine köögiviljataim, näiteks tomat tomatile, paprika paprikale jne. Oluline on selle juures see, et taime juurepoolne osa peab kindlasti olema tugev ja haigustest vaba. Kui alustaimed on terved, siis aitab pookimine kaitsta taimehaiguste eest ka neid pealepoogitavaid taimi, mis on haigustele vastuvõtlikud. Kui alumine osa on terve ja tugev taim, siis kasvab ka pealmine, muidu justkui nõrgem sort, terveks ja tugevaks. See on küll väga kallis ja töömahukas, aga tasub ikkagi ära, sest head, aga haigustele vastuvõtlikud sordid saab kasvatada tugevateks ja head saaki andvateks.
- Kui salatit kasvatatakse substraadi peal, siis oleks hea võtta see substraat seenekasvatusest, sest sealne substraat sisaldab palju eri toitaineid, mistõttu väetisi enam eriti lisama ei peagi. Lisatakse vaid munakoori, et kaltsiumisisaldust suurendada.
- Kasvuhoonesse putukate sattumise vältimiseks tuleks kasvuhoone ehitada sellisena, et selles oleks kolm koridori, mis kõik on seestpoolt musta kilega kaetud, nii et neis on täiesti pime. Putukad lendavad teatavasti valguse poole.
- Mulda saab steriliseerida auruga. Selleks on spetsiaalne masin ning Margit Olle kinnitab, et mulla aurutamine on ülihea meetod umbrohu ja kõikide patogeenide hävitamiseks.
- Taiwanis on välja töötatud erinevaid putukapüüniseid, millest mõned võiks ka Eestis kasutusele võtta. Näiteks üks neist püüab putukaid öösiti. Püünis on varustatud lambiga, mille all on marlikotist lõks. Kui putukad valguse peale kohale lendavad, langeb suurem osa neist kotti.
- Ka Eestis on varem kasutatud umbrohu hävitamist kasvuhoones tulejoaga. See meetod sobib eelkõige mahekasvatusse – kui umbrohi on mõnda aega jõudnud kasvada, käiakse see kiiresti tulejoaga üle.
- Salatikasvatuses kasutatakse kasvu viimases staadiumis leedlampe – selle valguses on teatud punase ja valge värvuse spekter, mis mõjutab taimi viimases kasvufaasis saaki juurde tootma.
