Eesti, Läti ja Soome põllumeeste organisatsioonid ja aretusühingud teevad tihedat koostööd, et leida uusi turgusid väljaspool Euroopa Liitu. Mais väisati Bakuus suurimat selle regiooni põllumajandus- ja toidumessi Caspian Agro. Samuti tutvuti piimafarmidega, kuhu on hiljuti Eestist müüdud tõuveiseid.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et loomakasvatajate konkurents Euroopas on tihe ja sektor peab leidma paremaid võimalusi kvaliteetsete ja väärtuslike toodete müümiseks. Seetõttu on oluline leida ekspordivõimalusi uutel turgudel väljaspool EL-i, kasutades selleks positiivset kuvandit Euroopast kui juhtivast kõrgete tootmisstandardite ja kvaliteeditasemega piirkonnast.
Hoogne areng
„Eestil, Soomel ja Lätil on meie regioonis juhtiv roll loomakasvatuses ja tõuaretuses, millele on tugeva aluse pannud teaduslik ja tehnoloogiline arendustegevus. Neis riikides on pikad aretusmaterjali – sperma ja embrüote – tootmise traditsioonid,“ tõi Bulitko välja edufaktorid. Ta lisas, et Põhjamaad koos Eestiga on maailma üks edukamaid piimakarjakasvatuse piirkondi. Mis omakorda tähendab, et siinmail on loomakasvatuses ja tõuaretuses kõige tervemad lehmad, loomadel on suurepärane geneetika, kõrgeim piimatoodang ning kasutatakse kõige vähem antibiootikume ja hormoone.
Kesk- ja Edela-Aasia piirkondade kasvav majandus on suurendanud nõudlust aretusmaterjali ja loomade järele, kuna loomakasvatussektor (nii piima kui ka veiseliha tootmine) kasvab ning suureneva elanikkonna jaoks on vaja rohkem toiduaineid.
„Seetõttu areneb ka kohalik aretustööstus ning nõudlus kvaliteetse geneetika ja kunstliku viljastamise tehnoloogia kasutamise oskusteabe, tarvikute ja seadmete järele on suur,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Bulitko valikuid, miks järgneva kolme aasta jooksul külastatakse Usbekistani, Aserbaidžaani ning Türgi olulisi loomakasvatuspiirkondi.
Meie tõuveised on nõutud
Seetõttu otsustati mais projekti „BreedExpo2” raames osaleda Aserbaidžaani põllumajandus- ja toidumessil Caspian Agro 2023. Samuti külastati piirkonna piimafarme, kuhu oli hiljuti Eestist tõuveiseid müüdud. Bulitko sõnul algas koostöö Aserbaidžaani loomakasvatajatega juba 2021. aastal ning kokku on sinna eksporditud 1577 tiinet piimatõugu mullikat ja 101 tiinet lihatõugu mullikat.
„Meie tõuveised on välisturgudel nõutud ja potentsiaali ekspordiks on piisavalt. Kõiki Eestist ostetud veiseid peetakse tänapäevastes suurfarmides, kus veised on hästi kohanenud ja kohalikud farmerid on nende piimatoodanguga väga rahul. See on tunnustus meie aretustööle ja noorkarjakasvatusele,“ sõnas Bulitko.
Aserbaidžaanis piima napib ja riigi eesmärk on loomakasvatussektori tugevdamine, mistõttu tõuloomade ostu ka osaliselt toetatakse. Seega võib näha sealsel turul nõudluse kasvu kvaliteetse piimakarja järele. Samuti on eesmärgiks seatud kohaliku loomakasvatussektori arendamine sellisele tasemele, mis võimaldaks alustada tulevikus oma tõuloomade ekspordiga näiteks Iraani turule.
Bakuus toiminud Caspian Agro messil toimusid kohtumised mitme potentsiaalse kliendiga, kellel on huvi lisaks tõuloomadele ka aretusmaterjali vastu. Messil osales oma väljapanekuga 479 ettevõtet 31 riigist, neist enamus tegeles põllumajandustehnika, farmiseadmete ja aiandustoodete pakkumisega, kuid osales ka tõuloomi ning aretusmaterjale pakkuvaid ettevõtteid. Kolme riigi koostöös plaanitakse tuleval aastal osaleda ühisstendiga BreedExpo2 messil. Selle aasta lõpus osaletakse Usbekistani suurimal põllumajandusmessil Agro Expo Uzbekistan.
Partnerriikide ootused
Läti põllumeeste liidu MTÜ Farmerite Parlament projektijuht Inga Berzina ütles, et kuna varasema projektiga saavutati häid tulemusi tõuloomade müügis Gruusiasse, Kasahstani ja Ukrainasse, siis soovitakse veelgi arendada enda ekspordivõimekust.
Varsinais-Suomi Põllumajandustootjate Liidu esindaja Paavo Myllymäki avaldas lootust, et esindades Soome peamisi eksportööre ja ka oma piirkonna põllumehi, suudetakse murda tee uutele sihtturgudele.
„Praegune projekt võimaldab koostööd jätkata, kuid nüüd on partnerid otsustanud keskenduda kõrgema väärtusega toodete ja teenuste ekspordile, nagu aretusmaterjalid: sperma ja embrüod, konsultatsioonid kunstliku viljastamise tehnoloogia ja sellega seotud tarvikute ja seadmete alal,“ rääkis Myllymäki. Lisaks on Soomest projekti partnerina kaasatud Satakunta piirkonna Põllumajandustootjate Liit.
Hea teada
- Lisaks Läti ja Soome loomakasvatajatele osalevad projektis „BreedExpo2” Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esindajad, kuna neil organisatsioonidel on võtmeroll aretusmaterjali, oskusteabe ja loomade ekspordi korraldamisel teistesse riikidesse. Koostööd tehakse INTERREG Kesk-Läänemere programmist rahastatava projekti „BreedExpo2” raames.
- Aastatel 2019–2021 koordineeris põllumajandus-kaubanduskoda juhtpartnerina „BreedExpo” elluviimist, mis keskendus koostöös Läti ja Soome partneritega tõuloomade ekspordile Gruusiasse, Kasahstani ja Ukrainasse. Projektiga saavutati häid tulemusi tõuloomade müügis kõigil kolmel turu: tehti üle 40 tehingu, mille kogumaksumus oli umbes 2,7 miljonit eurot.
Artikkel ilmub MAK 2014-2020 „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ raames. Rahastamisallikas: Euroopa Maaelu Põllumajandusfond (EAFRD).
