Käesoleval aastal on palju räägitud sellest, et Eesti põllumehed vajavad ühte tugevat esindusorganisatsiooni.
Reaalses elus tähendab see seda, et Eesti Põllumeeste Keskliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda võiksid koos moodustada ühise põllumeeste keskorganisatsiooni. Keskliitude paljudele liikmetele aga ei mahu selline mõte üldse pähe. Püüan selgitada, miks koostöö on parem kui konkurents.
Konkureerimisel kaitstakse oma huvisid teistele kahjude tekitamise hinnaga. Koostööd tehes aga püütakse leida tegutsemisviis, mis võimaldab täielikult arvestada kõigi osapoolte huvidega. Tulemuseks on sünergia, mis üksikult tegutsedes ei saa kunagi tekkida. Sünergia on summaarse efekti suurenemine mitme mõjuri koostoimel. Sünergia kui samasuunalise koostoime tõttu on lõppefekt alati suurem kui üksikmõjutuste summa.
Konkurents või koostöö?
Millisel juhul luuakse sektorisse rohkem lisaväärtust, kas üksteisega konkureerides või koostööd tehes? Kuna sünergia tekib ainult koostööd tehes, siis iga arukalt mõtlev inimene mõistab, et inimühiskonnale antud suurim kingitus on võimalus koostööd teha.
Sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid on öelnud, et konkurents ei ole koostöö, vaid see, et sa oled teistest parem teiste arvelt. Eeltoodu hõlmab kogu konkurentsi valdkonna sõnavara: konkureerimine, konkurentsivõime, konkurentsieeldused ja konkurentsieelised jne. Inimesed saavutavad edu mitte konkurentsi, vaid koostöö abil. Tähtis on aidata inimesi koostööle, üksteist toetama, üksteist abistama, üksteisele edu saavutamiseks eeldusi looma. Kasvatussüsteemi tuleks sättida selliselt, et kõrkust ei oleks, et inimesed oleks heatahtlikud ja sõbralikud.
Kui koostöö on edu võti, siis miks seda nii raske on teha? Psühholoog Tõnu Lehtsaar on kirjutanud, et äkki on kusagil meie rahvuslikus hinges alluja geen, orjameele vari, mis ei lasegi iseseisvuda. Tunneme ennast siis hästi, kui saame alistuda ja sõltuda. Alati on neid, kelle lojaalsus võtab pugemise vorme. Surve seadusandlusele, moraalile ja enesehinnangule on tohutu. Alati on lihtsam kaasa minna kui iseendaks jääda. See on igaühe enda valik, kas jääda manipuleerimise objektiks või saada iseseisvalt otsustavaks subjektiks, kes on võimeline tegema head koostööd teiste partneritega, sest see annab kõigile parema tulemuse. See ongi tegelik edu.
Suurim vaenlane: vastandamine
Koostöö suurim vaenlane on vastandamine. Vastandamist on vaja luua selleks, et ise silma paista ja ennast upitada. Kui muidu pildile ei pääse, siis vastandamisega on see igal juhul tagatud. Levinum vastandamise väide on, et meie oleme õiged ja head ning nemad on valed ja halvad. Kordan, konkureerimine on oma huvide kaitsmine teiste kahjustamisega.
Miks vastandatakse ja tekitatakse konflikte? Põhjus on selles, et kõik inimesed on erinevad. Inimestel on alateadlik hinnang, et kõik tema suhtes tavapärasest erinev on väär. Edukas koostöö on võimalik ainult siis, kui vastandamise lahendamist alustatakse eneseanalüüsist, ehk kuidas minu mõtted on soodustanud vastandamise tekkimist. Ainuke viis maailma muuta on muuta maailma, muutes iseennast. Elu on eelkõige koostöö, mitte aga lõputu konkurents.
Kirjanik August Gailit on kirjutanud, et inimene on loomisest saadik jäänud samaks ja kogu ta pikk areng on olnud vaid pisike samm metsast kotta. Ta vaid petab end kinnitades, et on geniaalsete leiutiste ja avastustega jõudnud täiuslikkusele lähedale – on küll arenenud ta aju, kuid süda on jäänud samaks, mis oli esimesel inimesel.
Soovin kõigile huvitavat eneseavastamist ja head koostööd!
