• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    Täna algas PRIAs aasta kõige suurema taotlejate arvuga toetuste taotluste vastuvõtt. Foto: PRIA

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

    Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

    Kas Eesti põllumajandus on roheline?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Mesinikud ootavad riigilt abikätt

autor: TANEL RAIG
detsember 2017
Kategooria: Keskkond, Põllumehe Teataja detsember 2017
Rabaveere farmi juht Olav Kreen kirjutab, et mesinike ja põllumeeste koostöö sujub aasta-aastalt paremini! Foto: mesinikud ootavad riigilt abikätt. Foto: Pixabay

Foto: Pixabay

Mesinikud on aastaid vaadanud riigi poole ja oodanud toetust ning rahalist tuge. Soovitud on riigi abi kahjude korvamise fondi loomisel ja mesilasperede otsetoetust. Seni pole riik mesinikele abikätt ulatanud.

Ilmselt ei jõua mesilasperede toetus ka järgmise aasta riigieelarvesse. Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütleb, et mesindusorganisatsioonid on juba üle kümne aasta püüdnud saavutada riigipoolset mesilasperede pidamise toetust.

Viimase nelja-viie aastaga on enda poole võidetud ka maaeluministeerium, kes on asunud otsima eelarvelisi lahendusi ning alates 2015. aasta riigieelarve kavandamisest on ministeerium mesilasperede pidamise toetuse oma ettepanekutesse sisse kirjutanud. Rahandusministeeriumi inimesed on olnud teisel seisukohal ja mesilasperede toetus on riigieelarvest välja võetud.

Mesinikud ei saa aru, kuidas riiklikul tasemel ei mõisteta, et mesindus ei tähenda ainuüksi saaki ja tulu mesinikele – mesindusest tõuseb suur kasu kogu põllumajandusele. „Põllumajandus saaks tohutult kasu, kui oleks rohkem mesilasperesid. Saagikus on ju tänu tolmeldamisele suurem,“ ütleb Maarika Puusepp Puusepa Mesindustalust.

Mesilasperede otsetoetust ikka veel ei terenda

Eesti klimaatilised tingimused seavad mesilased ja mesinikud tihti väga keerulisse olukorda. Puusepp räägib, et sageli on aastaid, kus toodangut on kesiselt, mesilaspered tuleb aga talveks sööta ja ravida. Ravimine on oluline, et mesilaspered oleks tugevad ja terved järgmisel aastal toodangut andma, selgitab Puusepp, kelle sõnul ongi toetus vajalik, et aidata mesilasi pärast kesist suve talveks ette valmistada.

OÜ Mevada mesinik Jaanus Tulli tõstab esile Eestile iseloomulikku pikka talve. Mesilaspere mitteaktiivne periood kestab Eestis keskmiselt kuus kuud, lõunapoolsetes riikides on see üks kuni neli kuud. Pikema mitteaktiivse perioodi jooksul tarvitab mesilaspere oluliselt suurema koguse talvesööta. Mesilasperede toetus oleks Tulli ütlusel meede, mis korvab suurema kulu, mida Eesti mesinikud peavad tegema võrreldes teiste riikide mesinikega. Mesilasperede toetust rakendatakse näiteks Soomes ja Lätis.

Kümnendiga Eestis mett ja mesilasi poole vähem.

Puusepp toob välja veel ühe positiivse külje, mis kaasneks toetuse maksmisega. Tema sõnul peaksid toetuse saamiseks olema kindlad kriteeriumid – toetuse saajad peaksid olema PRIA-s arvel, tasuma riigile makse, olema registreeritud FIE-d, äriühingud vms. „Toetuse saamiseks tuleksid paljud mesinikud end ametlikult arvele võtma ja saame parema pildi, kui palju meil on tegelikult Eestis mesilasperesid ja mis seisus on mesindus,“ leiab Puusepp.

Maaeluministeeriumi andmetel on Eestis mesindussektorit toetatud Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 erinevate meetmete kaudu 3 857 673 euroga. Lisaks on mesindusprogrammi 2017–2019 eelarve 165 600 eurot aastas.

Ministeeriumi loomakasvatussaaduste büroo juhataja Liina Jürgenson kinnitab, et alates 2015. aastast on ministeerium taotlenud lisarahastust, et viia ellu ka mesilaspere pidamise toetus. 2018. aastaks taotletakse riigieelarvest selleks 800 000 eurot. „2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu menetlus on veel pooleli, kuid seni ei ole meie ettepanek heakskiitu leidnud,“ nendib Jürgenson detsembri alguses.

Kahjude hüvitamine jääb mesinike korraldada

Mesinike teine soov on, et põllumajandusameti või Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde loodaks kahjude hüvitamise fond. Kui mesilaspered peaksid taimekaitsetööde tagajärjel hukkuma, siis hüvitaks fond mesinikule kahju ja mesinik saaks hakata kohe tegelema mesilasperede taastamisega. Fond aga tegeleks süüdlase väljaselgitamise ja kahju sissenõudmisega.

Jaanus Tulli selgitab, et fondi olemasolul jääks kahju saajal ehk mesinikul ära pikk ja kohmakas protseduur otsimaks ja tõestamaks, kes või mis oli süüdi mesilasperede kahjustamisel ja hukkumisel.

Fondi loomises ei ole mesinikel õnnestunud ministeeriumit veenda. Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ütleb, et Eestis on võlaõigusseadusega kehtestatud mehhanismid õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Suu möönab, et mesinikele tekitatud kahjude puhul räägitakse palju kohtusse pöördumisest, kuid tema sõnul on esmane võimalus jõuda kahju tekitajaga kokkuleppele. „Sellistele kokkulepetele on jõutud,“ kinnitab Suu. „Kui kokkulepet ei saavutata, on järgmine võimalus pöörduda kohtusse.“

Kahjude korvamise fondi loomise algatamiseks riigi poolt Suu lootust ei anna. „Kõigil osapooltel on võimalik moodustada ühine eraalgatuslik riskifond, kuid algatus peaks tulema mesindussektorilt või laiemalt põllumajandussektorilt,“ jätab Suu fondi loomise mesinike enda kanda.

Kas mesindus väärib riigi toetust?

Aleksander Kilk Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees

Mõnesaja mesiniku jaoks annab mesindus täieliku või olulise sissetuleku. Ülejäänud, enam kui 5000 väiksemat mesilat annavad nii meetoodangut kui ka rikastavad Eesti maaelu. Kuid see pole kõik. Mesindusel on ühiskonnale anda meest midagi palju

olulisemat.

Ühiskonnale on meesaagist olulisem enam kui 50 000 mesilaspere mesilaste mõju aia- ja põllukultuuride ning looduslike taimekoosluste tolmeldamisele. Teadlaste hinnangul on see tulu meetoodangu väärtusest 8–10 korda suurem. Kui Eesti mesinduse keskmine aastane meetoodangu turuväärtus on 8–9 mln eurot, siis mesilaste tolmeldamisest sünnib aia- ja põllupidajatele ning keskkonnaseisundi parandamise kaudu ühiskonnale aastas tulu 70–90 mln euro väärtuses.
Mesindus on ühiskonna ja riigi jaoks nagu kuldmune munev kana. Euroopa Parlamendi kõnetoolis öeldi mesilaste suure hukkumise ja mesinduse kasvavate murede arutamisel: mett saame Euroopasse lähemalt ja kaugemalt ikka tuua, aga mesilaste tolmeldamistegevuse import ei ole võimalik!

Otsetoetused ebavõrdse konkurentsi vastu

Mesindussektor on Eesti põllumajanduses üks väheseid, kus otsetoetusi ei rakendata. Mesilasperede toetus stimuleeriks mesinikke oma alaga innukamalt tegelema ja ka mesindust julgemalt laiendama. Lisaks stimuleeriks toetuse saamise võimalus mesinikke kõiki mesilaid PRIA registrisse kandma.

Naaberriikides Soomes ja Lätis makstakse riiklikest vahenditest mesilasperede pidamise toetust keskmiselt 20 eurot mesilaspere kohta. Toetusest tulev lisaraha annab sealsetele mesinikele Eesti mesinike ees konkurentsieelise. Läti mesinikud pakuvad oma mett Eesti turul meist odavamalt.

Eesti mesinikele on kliimatingimuste tõttu suur kulu mesilaste talvesööda maksumus. Euroopa Liidu lõunapoolsete liikmesriikide mesinikud ei pea sellist kulu kandma. See on neile eeliseks. Põhjamaiste raskete talvitumistingimuste tõttu on Eestis mesilaste talvine hukkumine ja sellega seotud kahju Euroopa keskmisest tunduvalt suurem.

Seega oleks mesilasperede pidamise toetus Eestis suunatud eelkõige mesilasperede talvesööda maksumuse ja talvitumise lisakulude osaliseks hüvitamiseks. Kalkulatsioonide järgi on vajalik toetussumma 20–22 eurot mesilaspere kohta aastas.

Kahjude korvamise fond säästab mesinikke kohtust

Kahjude korvamise fondi peamine eesmärk oleks võimaldada mesinikele taimekaitsevahendite (väär)kasutamise tulemusena tekitatud kahjude kiiret hüvitamist.

Tänavu registreeris põllumajandusamet Eestis kuus juhtumit, kus mesilased hukkusid osaliselt või täielikult. Nendes juhtumites kahtlustati taimekaitsevahendite väärkasutamist. Kolme juhtumi puhul leidiski kahtlustus kinnitust. Ülejäänud juhtumites ei leitud piisavalt kindlaid tõendeid kahtlustuse kinnitamiseks.

Lisaks on mitmetel juhtudel mesinikud kurtnud lennumesilaste hukkumist lähikonnas toimunud taimekaitsetööde järel. Ametlikku avaldust pole siiski tehtud. Ühes suurimas mesilaste mürgistusjuhtumis, rapsipõldude pritsimise järel Lääne-Virumaal, hukkus kokku 157 erineva suurusega mesilasperet. Mesiniku jaoks oli kahjusumma kümneid tuhandeid eurosid.

Kahjude korvamise fond tuleks luua põllumajandusameti või Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde. Neil on vastav kompetents. Taimekaitsetööde tagajärjel mesinikele või teistele tekitatud kahjud hüvitataks fondi vahenditest. Fond omakorda nõuaks kahjutasu sisse taimekaitsevahendite väärkasutajalt. Lisaks laekuksid fondi sissemaksed taimekaitsepreparaatide kui kõrgendatud keskkonnaohu allika maaletoojatelt ja hulgimüüjatelt.

Tegemist oleks liikluskindlustuse fondi analoogiga, kuhu teevad sissemakseid autode-busside-sõidukite kasutajad kui kõrgendatud liiklusohu allikate valdajad. Sissemakseid fondi peaks tegema ka riik, et toetada mesilaste kui oluliste taimekoosluste tolmeldajate pidamise jätkusuutlikkust.

Praegused õigusaktid lubavad põllumajandusametil karistada taimekaitsetööde eksimuse eest süüdlast väärteo korras tuhandetesse eurodesse ulatuva summaga. Samuti saab sellise väärteo eest tagasi nõuda (või vähendada) või erandjuhul kuni 100% ära võtta määratud PRIA toetused. Kuid Eesti seadused ei kohusta väärteo sooritanuid mesinikele kahju kohe hüvitama. Põhiseadus küll sätestab sellise kahju hüvitamise kohustuse, kuid protsess käib Eesti õigusruumis võlaõigusseaduse kohaselt ehk kohtumenetluse kaudu.

Mürgitamine tapab teadaolevast kordades rohkem

Ardi Asten on OÜ Asten Mesindus omanik. Ta ütleb, et tema 27-aastase kogemuse jooksul pole möödunud aastatki, kus mürgitamine poleks olnud probleem.

„Üldsuseni jõudev info taimekaitsetööde käigus mesilastele tekitatud kahjudest on olematu,” ütleb Asten. „See ei ole isegi mitte jäämäe pealmine tipp, vaid imepisike osa,“ sõnab ta. Asteni sõnul mesinikud tavaliselt ei annagi mesilaste hukkumisest kellelegi teada. Kohut ju keegi käima ei hakka ja probleemile lahendust ei ole. Mesinik nutab õhtul patja ja toimetab edasi.

Väidetavalt jääb 90% kergematest mürgistusjuhtudest mesinikul endalgi märkamata. Asten selgitab, et mesilasgruppe külastatakse ühe-kahe nädala tagant. Kui vahepeal on mingi osa lennumesilasi kadunud-mürgitatud, siis selle aja jooksul kooruvad juba uued noored mesilased ja mesinik ei saagi aru, et midagi oleks muutunud. Näha on ainult, et meesaaki ei ole ja pered ei taha areneda. Mesinik oskab süüdistada vaid iseennast: kas on olnud halb korje, mesinik saamatu vms. Põhjus on aga milleski muus. Kahjude korvamise fond annaks Asteni arvates mingigi lootuse, et mesinikel oleks põhjust oma probleeme avalikustada.

Asten räägib, et viimase seitsme-kaheksa aasta jooksul on muutunud mesilasperede sügis-kevadine suremus katastroofiliselt suureks – 30–50%, kohati 100%. Täpne põhjus (viirushaigused, keskkonna saastatus või nende koosmõju) on siiani teadmata. „Kui mis iganes teises põllumajanduslikus karjas oleks iga-aastane hukkumine 30–50%, oleks kõik tagajalgadel,“ ütleb Asten ja leiab, et otsustajad pole suutnud näidata mesindusse mõistvat suhtumist.

Meeaasta näitas erinevat palet

Tänavune vihmane ja külm suvi tekitas ka mesilastele ja mesinikele probleeme. Mõnes piirkonnas koguti üsna kehv saak, teisal aga läks paremini kui eelmisel aastal. Kokkuvõttes usutakse, et kodumaist mett peaks Eestis siiski jaguma kuni uue meesaagini.

Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütleb, et külm ja vihmane kevad tekitas mesinduses ikalduse kartuse. Suvel meekorje olud küll paranesid, kuid meetaimede õitsemise aeg lükkus tavalisest hilisemaks ja mõnelt taimeliigilt saadi üsna kesist saaki. Kilk möönab, et piirkonniti oli meesaak erinev ja mõnel pool võisid mesinikud saagiga isegi rahul olla. Eriti hea oli tänavu kanarbikult kogutud meesaak.

Sildid: mesindustaimekaitsevahendid
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Käes on aeg valmistuda kevadiseks metsauuenduseks

Järgmine artikkel

Ühtne metoodika piima omahinna arvutamiseks

Seotud artiklid

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus
Arvamus

Kas Eesti põllumajandus on roheline?

august 2023
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalid on tutvusmiseks üles pandud. Allikas: Skepast ja Puhkim
Keskkond

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalide avalik väljapanek

august 2023
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats
Arvamus

Ilm meid toidab

juuli 2023
Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda
Keskkond

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

aprill 2023
Järgmine artikkel
Foto: piima omahinna leidmise metoodika

Ühtne metoodika piima omahinna arvutamiseks

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.