Viimastel aastatel pidevat langustrendi näidanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli mullu üle pika aja taas tõusus. Suurimad teened on selles viimaste aastate murelapseks olnud piimandussektoril.
Viimasel kolmel aastal oli Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport näinud aastases võrdluses 2–6-protsendilisi languseid. Võib olla üsna kindel, et eelmisel aastal trend muutus ja senine langus pöörati samaväärseks tõusuks.
Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban kinnitab, et 2017. aasta kümne esimese kuu eksport ületas eelneva aasta sama perioodi ekspordikäibe 7% võrra. Kui kasvu veduritena võib üles loetleda nisu, kaera ja õlle müüki välisturgudele, siis peategelasena on ekspordi kasvu taga piimatooted. Tegemist ei olnud mitte niivõrd ekspordimahu kasvuga, vaid ühiku eest makstava hinna tõusuga. Peamine ekspordiartikkel on toorpiim ja seda müüdi teistesse Balti riikidesse keskmise hinnaga 330 eurot/tonn, mis tähendab, et tonni eest saadi 49% rohkem tulu kui 2016. aastal.
Valio tegevdirektor Maido Solovjov kiidab 2017. aastat, öeldes, et ettevõtte kogukäive ja eksport näitasid mullu märkimisväärset kasvu – mõlemad kerkisid pea veerandi võrra. Põhjus oli ülemaailmses hindade tõusus. Seetõttu kasvaski just ekspordikäive, mitte aga ekspordi maht, mille kasv jäi pigem tagasihoidlikuks.
Ekspordi kasv õhukesel jääl
Kogu suure edu taustal näeb Marko Gorban kahte suurt probleemi. „Kasvu üle tuleb rõõmustada, kuid 2017. aasta ekspordistatistika kinnitab, et meie põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport tugineb suures mahus töötlemata toodete väljaveole,“ ütleb Gorban. „Selline eksport ei ole püsiv, optimaalne ega pikas perspektiivis konkurentsivõimeline, kuivõrd maailma toiduturu toormehinnad on väga heitlikud,“ leiab ta.
Tema sõnade kinnituseks ütleb Solovjov, et Valio piimatoodete ekspordikäibeid ootab 2018. aastal kindlasti teatav korrektsioon allapoole – toorpiima on praegu turul rohkem, kui ära tarbitakse ning hinnasurve on suur. Mahtude osas ootab Solovjov ka alanud aastal siiski kerget kasvu.
Eesti piimatoodete ekspordi teine probleem on sõltuvus üksikute sihtturgude käekäigust. Gorban toob näite 2016. aasta andmete põhjal, kui 78% ekspordikäibest moodustas müük Euroopa Liidu (EL-i) maadesse ja pool sellest suundus Soome, Leetu ja Lätti. Palju on räägitud Eesti piimatoodetele Aasia turu avamisest. Tehniliselt ongi osad sealsed turud me piimatööstustele avatud, kuid tegeliku ekspordi alustamine on keeruline.
Saaremaa Piimatööstuse juht Ülo Kivine on ajakirjanduses varem öelnud, et hoolimata Hiina akrediteerimis- ja sertifitseerimisasutuselt saadud loast Hiinas piimatooteid müüa, ei ole Saaremaa Piimatööstus seda seni teinud. Eestis, Soomes ja Lätis on Saaremaa tuntud paik, kuid hiinlastele ei ütle selle kauge maanurga nimi midagi. Seega oleks Hiinasse müümisel ainus argument hind, kuid Kivine head asja odavalt müüa ei taha.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron leiab, et eksport kolmandatesse riikidesse on Eesti piimandussektoris päris hästi edasi arenenud. Kui Venemaa sanktsioonide kehtestamise järel oli kolmandate riikide osakaal Eesti piimasektori ekspordis 2%, siis eelmisel aastal tõusis see 7%-ni. „Ja see on väga hea tulemus,“ leiab Saron. Tema ütlusel tuleb hinnangu andmisel arvestada, et Venemaa sanktsioonid ja sellele järgnenud üleilmne kriis piimanduses sundis kõiki piimaekspordiga tegelevaid riike otsima uusi turge. Eesti on oma väiksemate ressurssidega pidanud konkureerima uute turgude avamisel suurte riikide administratiivse võimekusega.
Töös ekspordi edendamise kava
Murekohtadest ülesaamiseks kiitis valitsus juba möödunud aasta kevadel heaks toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava koostamise. Gorbani sõnul on ekspordi edendamise tegevuskava keskne eesmärk kasvada tooraineid eksportivast riigist väärindatud toidukaupade lähteriigiks.
Valio juhil Maido Solovjovil on oma ettevõtte kogemusest tuua näide ekspordiks väärindatud toidukaubast. Erijuustu Valio Lacey Swiss edulugu näitab, et spetsiaalselt ekspordile suunatud toodete väljaarendamine võib olla väga tasuv perspektiiv. „Et sellist tegevust julgustada, tasub kaaluda võimalusi kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga toodete väljaarendamiseks tehtud kulutuste mõningast kompenseerimist,“ teeb Solovjov ettepaneku. Ta lisab, et ekspordi hoogustamiseks peakski riik täpsemalt määratlema ekspordi edendamise konkreetsed sammud ja selleks eraldatavad rahasummad.
IT-lahenduste ja piima eksport
Tiina Saron on välja käinud intrigeeriva idee kasutada Eesti IT-edu ka piimatoodete ekspordi parandamisel. „Eesti edu IT-valdkonnas on üldteada ja Eesti kogemust erinevate IT-lahenduste väljatöötamisel hinnatakse kõrgelt,“ räägib Saron. „Seega võiks kaaluda ühe variandina IT-lahenduste eksporti tingimusel, et saadakse võimalus ka Eesti piimatoodete ekspordiks.“
Lisaks leiab ta, et kolmandate riikide turgude avamisel oleks vaja ka majandusdiplomaatide abi, kes võiksid jälgida meie veterinaarameti saadetud kirjade menetlemise protsesse. Kõike seda võiksid toetada ka riiklikel visiitidel ja muudel üritustel kohtuvad kõrged riigiametnikud ja diplomaatiline korpus. Ekspordi arendamisel on teretulnud ka turuülevaated ja -analüüsid eelkõige Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika piimaturgude kohta. „Meie teadmised nendest turgudest on peaaegu olematud ja igasugune abi selle tühimiku täitmisel oleks vajalik,“ kinnitab Saron.
Gorban ütleb, et toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava tegeleb suurema turujõuga tööstuse rajamise ja tootearendusega, toetab eksportööride müügi- ja turundusalase võimekuse kasvu, toob ettevõtetele lähemale turgusid puudutava info ning tegeleb ka müügi toetamise ja Eesti toidu tuntuse suurendamisega.
Alanud aasta konkreetseid tegevusi Gorban siiski välja öelda ei julge. „Kuivõrd tegevuskava ei ole veel lõplikku heakskiitu saanud, ei saa kõigist tegevustest veel täie kindlusega rääkida,“ lausub ta. Kuid ta kinnitab, et kindlasti on plaanis Eesti toidu tuntusele suunatud välisprojektide korraldamine ja astutakse samme eksportööridele uute turgude avamisel.
Kavas on ka mahetootjate toiduvõrgustike ja toidutööstuste ühistegevuse edendamine.
Gorbani ütlusel on piimaturg madalseisust välja murdnud, ent mugavustsooni jääda pole võimalik. „Vaatamata sellele, et piimandus on üks tugevamaid ja perspektiivikamaid valdkondi, vajab sektor sihtturgude laiendamist, aga eelkõige ekspordistruktuuri muutmist,“ kinnitab ta. Euroopas on suured varud ning tugev ja kasvav tootmine. Kaugematele turgudele minemiseks on vaja aga ekspordiks sobivaid tooteid.
„Mida rohkem tööstused piimatoodangu väärtust tõsta suudavad, seda vähem on sektor maailmaturu hinnamuutuste meelevallas. Toorpiima eksport peab asenduma Eestis ümbertöödeldud piimatoodete ekspordiga,“ on Gorbani loosung edasiseks.
Kallim hind suurendas mullu piimatoodete ekspordi väärtust:
Allikad: stastistikaamet, maaeluministeerium
Sigade Aafrika katku jälg Eesti lihaekspordil
Sarnaselt piimandusega on viimastel aastatel valulaps olnud ka lihatoodete sektor. Erinevalt piimandusest aga lihatoodete eksport mullu suurt tõusu ei teinud (vt joonis lk 32). Sigade Aafrika katku (SAK) tõttu ei ole Eestis lihtsalt enam sellisel hulgal elussigu, mis võimaldaks suuri müügikasve.
Eesti suurima lihatööstuse, HKScan Estonia juhatuse esinaine Anne Mere kinnitab, et nende eksport mullu siiski kasvas 4% võrra. Kiiremat kasvu pärssis tema sõnul sigade arvu vähenemine Eestis ja SAK-i tsoneeringutest tingitud müügipiirangud.
Katk piirab Mere kinnitusel ekspordi kasvuvõimalusi edaspidigi, sest elussigade arv on Eestis langenud väga madalale, kuna farmeritel pole tuleviku suhtes investeerimiskindlust. Ka ei ole Mere ütlusel riiklik toetuspoliitika kuidagi soosinud ekspordile orienteeritud tootmist.
Eksporti lähiriikidesse on Mere sõnul mõjutanud „private label“ ehk omatoodete müügikasv nendes riikides. „Meie spetsialiseerumise tase ei ole hetkel küllaldane, et konkureerida Kesk-Euroopa suurte ja spetsialiseerunud tootjatega. Oleme EL-i mõistes väga väike tootja,“ nendib Mere.
Tema hinnangul ei saa Eesti tööstuste eelis olla suured mahud, vaid paindlikkus, kiirus ja erisoovidega arvestamine. Kasuks tuleb ka põhjamaise ja puhta tootmisega riigi kuvandi kinnitamine Eesti imagos. „Esialgu on maailmas seda teadmist meie maast veel vähe,“ leiab Anne Mere.
Hästi läheb ka naabritel
Kui Eestis oli 2017. aasta esimese kümne kuu ekspordi kasv võrreldes aasta varasemaga 7%, siis Lätis ulatus kasv koguni 15%-ni. Seal vedasid kasvu rukis ja piiritusjoogid ning loomulikult ka piim. Leedus kasvas eksport sarnaselt Eestiga ligi 7%. Sealset põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäivet vedasid sigaretid ja tubakas, piim ja soolatud kala.
Meie naabrite samaväärset edu vaadates tasub teada ka statistikaameti tehtud analüüsi, mis kuni 2016. aasta andmeid kasutades näitas, et meie naabrid Soome, Läti ja Leedu said põllumajandussaaduste ja toidukaupade jaoks ära kadunud Venemaa turule asenduse leidmisega meist paremini hakkama. Numbrite järgi olid Eesti kaotused ekspordis Venemaa sanktsioonide järel kõige suuremad.
