Kodumaa konstruktorid said valmis uute tehniliste lahendustega puidu väljavedamise haagise, mil senisest parem veojõud ja mis tänu tiislilukule ei vaja laadimisel enam eraldi käppadega toestamist.
Kõik see muudab palgitõstukiga ja neljarattaveoga varustatud puiduhaagise kasutamise tavalise põllumajandustraktori külge haagituna paindlikuks, tõhusaks, kiireks ja mugavaks.
Eestis veerandsajandi jooksul tegutsenud ja tänaseks juba suures osas Euroopas tuntust kogunud OÜ Palmse Mehaanikakoda sai valmis omamoodi täiustatud metsaveohaagise. Koorma laadimisel ei vaja see tõstuki kasutamiseks enam eraldi toestamist, vaid haagise tiislit saab kindlalt traktori haakeraua külge lukustada. Traktori raskus hoiab nii ka käru kenasti tasakaalus.
Haagise kahel sillal on traktori tagumiselt jõuvõtuvõllilt kardaanidega üle kantav vedu, mis lubab töötada ka väga pehmel pinnasel. Kõigi nelja haagiseratta veojõuülekanne on ühtlase veo tagamiseks ka lukustatav.
Vana täiustades tekib uutmoodi kvaliteet
Palmse Mehaanikakoja noor insener Sander Lille, kes haagise välja töötas, jääb selle ainulaadsust hinnates tagasihoidlikuks. Ta märgib, et tehnoloogiliselt on sellised lahendused mujal maailmas olemas ja innovaatilises mõttes Palmse haagises midagi revolutsiooniliselt uut pole. Küll aga on tema sõnul näiteks selle raami konstruktsiooni ehitamisel kasutusele võetud mitmeid uuendusi. Need võimaldavad materjali kokku hoida, samas kui haagise vastupidavus sellest ei kannata.
Lisaks on haagise sillad ehitatud sääraselt, et maanteel sõitmiseks saab kardaanid sillast mehaaniliselt lahti ühendada ja lisaveojõudu rakendamata maanteel sõita 40 km/h. Sel alal tegid Palmse insenerid edukalt koostööd Saksamaa sillatootjaga, et just n-ö uue generatsiooni metsameestele vajalike omadustega toode valmis saada.
„Haagise disainis ei ole me küll kedagi kopeerinud ja ega siin lähikonnas eriti ka selliste riistade tootjaid pole. Selliseid, mille kõik rattad täismehaaniliselt veavad, on küll. Just meie täiustustega haagiseid aga mitte,” selgitab Sander Lille. „Kui seda haagist piltlikult iseloomustada, siis on tegemist justkui poolega metsa väljaveotraktorist. Haagise osa on põhimõtteliselt samasugune, aga raske veduki asemel on tavaline põllumajandustraktor.”
Väiksemad mahud eeldavad paindlikkust ka tehnikalt
Kui Eesti metsafirmad kasutavad meelsasti spetsiaalseid forvardereid, siis mõnel maal ei taheta rasketest ja kohmakatest metsaveotraktoritest kuuldagi. Eelistatakse just universaalseid soolotraktoreid, millega saab ka muid töid teha.
Kui seda haagist piltlikult iseloomustada, siis on tegemist justkui poolega metsa väljaveotraktorist. Haagise osa on põhimõtteliselt samasugune, aga raske veduki asemel on tavaline põllumajandustraktor.
Sander Lille
OÜ Palmse Mehaanikakoda insener
Sander Lille räägib, et suurte metsaveotraktorite põhiline häda on kallis hind ja kallid ülalpidamiskulud, sest tasuv on sellega teha tööd suurtel lankidel, kus ka suured palgikogused. Pealegi vajab forvarder ühest töökohast teise liikumiseks treilerit, vedukhaagisega aga tohib traktor teedel-tänavatel omal jõul sõita. Samas õigustavad just forvarderid ennast teatud oludes väga ning on traktorhaagistest eelistatumad. Näiteks kui veokogused on väga suured, vedada tuleb küllaltki pika maa taha eriti ebastabiilsel pinnasel jmt.
Universaalse tööriista olemasolu muutub tähtsaks just nüüd, mil Eestis raiutavaid metsaalasid jääb järjest vähemaks. Maha tuleb võtta ka väiksema kvaliteediga puistuid, kus sees rohkem risu, oksi ja peenikesi puid. Sellistel töödel on mobiilset haagisega vedu palju otstarbekam kasutada kui kohmakat forvarderit.
Uuendused annavad hoogu töötegemisele
Ennekõike Tallinna ümbruses ja mujalgi Harjumaal metsatööde ja hakkpuidu tootmisega tegelev OÜ Puiduhake.com soetas esimese Palmses toodetud stabiilse haagise mõne kuu eest. „Siiani on see ennast koos samuti tuliuue Valtra traktoriga hästi õigustanud,” kinnitab ettevõtte juht Erkki Naabel. Ta toob eelisena esile just asjaolu, et praeguste vihmadega väga pehmeks muutunud maastikul pole veel juhtunud, et omal jõul mülkast välja ei pääseks.
„Koostöös Palmse inseneriga tegime haagisele nipet-näpet täiendusi, näiteks tugipostid said kõrgemad, et suuremat koormat vedada,” kirjeldab ta tööd uue tehnikaga. „See haagis on täiesti uus tase metsatöödel, kõige suurem eelis on aga selles, et töö saab kiirust juurde. Igas laadimiskohas ei ole vaja tugikäppasid pidevalt välja ja sisse tõmmata, objektile saab sõita maanteed mööda, traktorit saab ka muudeks töödeks kasutada.”
Lille sõnul on Puiduhakkele müüdud haagis n-ö esimene pääsuke, mis konstruktsioonilt tugev, elektroonika poolest aga suhteliselt lihtne. Tegelikult on see vaid üks etapp juba hoopis uudse ja ehk ka rohkemate elektrooniliste nutilisadega varustatud metsahaagise väljatöötamisel, mille juures juba palju rohkem automaatset juhtimist. Näiteks nutikalt lahendatud veojõukontroll, mis jälgib traktori liikumiskiirust. Automaatika juhib sellisel moel sünkroniseeritud jõuülekannet vastavalt veduktraktori liikumiskiirusele ja kui veojõudu vaja pole, lülitab ülekande välja jmt nüansid.
Tõenäoliselt jääb aga tootmisse ka see lihtsam variant, mis pole Sander Lille hinnangul üldse mitte halb, on käepäraselt remonditav ja kergesti mitmel moel kasutatav.
Palmses on aga juba tootmises pidevalt täiustuvad haagised. Näiteks selline, mille neljast rattast kahel on oma hüdromootorid, mis timmitud eriti optimaalseks veoks vastavalt sellele, kui palju veojõudu masin vajab. Selline haagisevariant on nii soetada kui ka kasutada odavam kui neljarattaveoline haagis.
