Maaeluministeeriumi ajaveebi Maablogi pealkiri kuulutas märtsi alguses: „Positiivsed trendid mahepõllumajandussektoris – rohkem tootjaid, rohkem maad ja kasvav turg“. Kõik ei ole aga nii roosiline. Positiivne trend on tekitanud mahetoetuste eelarves puudujäägi.
Päev enne mahetoetuste määramise otsust selgus, et seekord jäävad toetused esialgu lubatust 14% väiksemaks. Märtsi lõpus lähetas Mahepõllumajanduse Koostöökogu maaeluminister Tarmo Tammele kirja, kus leiab, et toetuste vähendamine on seadnud küsimärgi alla Eesti mahesektori arengu.
Trendides on ju kõik väga ilus. Euroopa Liidus suurenes mahetoidu turg 2016. aastal 12% ja 2015. aastal 13%, samas suurusjärgus oli kasv ka USA-s. Nõudlus suureneb nii Euroopas kui ka USA-s kiiremini kui pakkumine. Nõudlusega üritavad sammu pidada ka mahetootjad ning 2016. aastal kasvas mahepõllumajandusmaa hulk maailmas 7,5 miljoni hektari võrra ehk 15%.
Kuna mahetoodangut on hõlbus müüa ja tegemist on perspektiivse ekspordiartikliga, siis suureneb ka Eestis mahetootjate hulk. Aastas kasvab meil mahepõllumajandusmaa pindala keskmiselt 8% (2017. aastaks oli Eesti põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaa juba ligi 20%) ning mahetootjaid tuleb aastas juurde 7,5%.
Aasta 2013. Käivad arutelud maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) üle. Kõik huvigrupid võitlevad oma valdkonna toetussummade eest, mis MAK-i kirjutatakse. „Paraku on ju alati nii, et kõigile kõike ei jagu ja tuleb leida kompromisse,“ meenutab mahetunnustusega OÜ Sentafarm omanik ja juhatuse liige Katrin Noorkõiv. Tema ütlusel ei saa toonast MAK-i eelarve läbirääkimist nimetada päris kõikide osapoolte ühehäälseks kompromissiks.
Mahetootjad jäid rohkem „võtke või jätke“ situatsiooni. Igatahes sai läbirääkimiste tulemusena MAK-i kirja, et mahepõllumajandusmeetme alla kuulub aastani 2020 toetusalast pinda 133 000 hektarit ja kuni 1600 taotlejat. 2016. aastaks oli Eestis aga juba 184 754 hektarit mahepõllumajandusmaad ja eelmisel aastal lisandus sellele veel üle 15 000 hektari. Tootjaid oli eelmiseks aastaks 1888.
Esialgu oli puudu koguni 3,7 miljonit eurot
Mahetoetust taotleti eelmisel aastal 176 637 hektarile. Mahetoetuse meetmes ettenähtud sihttase oli ületatud enam kui 43 000 hektariga. Rahas tähendas see 3,7-miljoni eurost puudujääki. Toetuse ühikumäära tulnuks vähendada 32%. Tulekahju kiirkorras kustutamise korras tõsteti kaks miljonit eurot keskkonnasõbraliku majandamise meetme kasutamata vahenditest ümber mahepõllumajanduse toetamiseks. Sellega aga olukorra lahendamiseks ideed lõppesid ja puudu jäi endiselt 1,7 miljonit eurot. See tähendas, et toetusmäär vähenes 14%.
Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liikme Merit Miku allkirjastatud mahetootjate kirjas maaeluminister Tarmo Tammele leitakse, et suuremahulisel toetuse vähendamisel pannakse praegused mahetootjad väga keerulisse olukorda, sest viieaastase kohustuse võtmisel on majanduslikke otsuseid tehes arvestatud toetusmääradega, mis MAK-is kirjas. „Nii tekib ebaõiglane olukord, kus tootjatel on küll riigi ees kohustus mahetootmisega jätkata, kuid riigil pole kohustust seda lubatud määraga toetada,“ ütlevad mahetootjad ministrile läkitatud kirjas.
14% vähendati tänavu mahetootjate toetuse ühikumäära.
Katrin Noorkõiv räägib, mida tähendab toetusmäära vähendamine mahetootja jaoks. „Minu talu, Sentafarm OÜ puhul tähendab mahetoetus, et riik ostab minu käest teenust, ehk ma olen riigiga sõlminud viieaastase lepingu, mille täitmist on riik lubanud finantseerida. Käesoleval aastal ütles maaeluminister riigi esindajana, et riik ei suuda finantseerida kogu lepingut. Riik leiab küll raha juurde, aga kõike, mida lubatud, ikkagi ei maksa.“
Lepingutingimusi ei ole rikutud
Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu soovitab mahetootjatel, kes on äriplaanis arvestanud lubatud toetusmääraga, esmalt vaadata, mida siiski tegelikult lubati. Tema väitel on toetuse reeglites igale taotlejale öeldud, millised on tema tootmisest tulenevad maksimaalsed toetusmäärad ja et ületaotlemise korral neid määrasid vähendatakse. „Seega, see võimalus ei ole tekkinud ootamatult, vaid on algusest peale olnud õigusaktides sätestatud – seega tootjatele ettenähtav,“ leiab Suu.
Noorkõiv nõustub, et lepingus on punkt, et kui raha jääb puudu, võib maaeluminister öelda, et ei täida kogu lepingut, kuna tal on tähtsamaid tegevusi, mida finantseerida. Noorkõiv ütleb, et tema mahetunnustusega talu, kus kasvatatakse aastaringselt 250 aberdiin-angus lihaveist 500 hektari suurusel põllumaal, ei saa toetusmäära vähenemisest suurt kahju. Tema ettevõte suudab raha turult müügiga tagasi teenida.
„Aga küsimus on põhimõtteline. Avaliku hüve pakkumine jääb kompenseerimata. See on mahemajanduse tähtsamaid tulemusi, mida mahetootjad omalt poolt lepingut täites ühiskonnale tagasi annavad,“ räägib Noorkõiv. Ta lisab, et maaeluminister on valitsuse liikmena kinnitanud, et mahemajanduse tervikprogrammi ellurakendamine on valitsuse kindel prioriteet. Lepingu mittetäitmine paraku seda ei kinnita. „Meie lepingupartnerist ehk riigist jääb halb mulje – on tekkinud usaldamatus,“ leiab ta.
Mahepõllumajanduse valdkond peab edaspidigi kasvama
Mahetootjad ütlevad oma kirjas ministrile, et mahepinna ja -tootmismahu kasvu ei tohi pidurdada toetuste vähendamisega. „Mahepinna kasvu tuleb hoopis soodustada ning sektorisse sisenejad tuleb vastu võtta ja neile ka mahetoetust maksta, sest muidu võime olla olukorras, kus mahepind ja mahetoodang hakkavad vähenema,“ on mahetootjad seisukohal.
Sigmar Suu maaeluministeeriumist on nõus, et mahepõllumajanduse kiire areng ei ole kindlasti asi, mida peaks pidurdama. Mahemajanduse tervikprogrammis on eesmärk, et mahetoodangu ekspordikäive peab 2021. aastaks suurenema 50 miljoni euroni. Suu sõnul aitaks selle eesmärgi täitmisele kaasa ka mahepõllumajandusmaa suurenemine. Kuid ta nendib, et peamine küsimus on, kas riik jätkab mahetootmise toetamisel uute kohustuste võtmist või mitte. Suu kinnitusel suudetakse olemasolevate kohustuste rahaliste vajaduste katmisega hakkama saada, tõstes MAK-i sees vahendeid ringi. Kuid uusi kohustusi kindlasti täita ei suudeta.
Lisaraha leidmine keeruline, aga asjaga tegeletakse
Rahastamist on arutatud ka mahetootjatega ning tõdetud, et tulevikus olukord ei parane, kuna mahetoetuste meetme eelarve ei ole planeeritud nii suure hulga kohustuste rahuldamiseks, eriti kui jätkata uute kohustuste võtmisega.
Siiski on ministeerium koos mahetootjatega leidnud, et mahepõllumajanduse edasise kiire kasvu tagamiseks tuleb jätkata uute kohustuste võtmist. „Seega tuleb arvestada reaalsete eelarveliste võimalustega, kuid samas teeb maaeluministeerium kõik endast oleneva, et leida meetmele täiendavaid vahendeid,“ lubab Suu.
Oma ettepanekud olukorra leevendamiseks on teinud ka Mahepõllumajanduse Koostöökogu. Enamikuga neist on maaeluministeerium nõustunud.
Mahetootjad tegid ettepanekud rahanappuse leevendamiseks
Ettepanek:
suurendada MAK-is mahetoetuse 2020. aastaks seatud sihttaset vähemalt 205 000 hektarini ja leida selle toetamiseks vajalikud rahalised vahendid. Sihttaseme suurendamine viiks selle vastavusse tegeliku olukorraga ja toetaks mahemajanduse tervikprogrammi eesmärke. Viimasel kahel aastal on mahepõllumajandusmaa suurenenud 8% aastas. Eeldades, et sarnane kasv jätkub ka edaspidi, oleks aastaks 2020 toetusaluse maa pind umbes 205 000 hektarit.
Maaeluministeerium: oleme nõus ettepanekuga suurendada MAK-is mahetoetuse 2020. aastaks seatud sihttaset vähemalt 205 000 hektarini ja leida selle toetamiseks rahalised vahendid. See tähendab, et tuleb jätkata uute kohustuste (taotlejate – toim) vastu võtmist.
Ettepanek:
kui ülesharitud püsirohumaa liigub mahetootmise alt tagasi tavatootmisse, peaks samale põllule rakenduma püsirohumaa tagasirajamise kohustus. Püsirohumaa ülesharimise võimalus on selgelt seotud mahetootmisega ja kui antud alal mahetootmisega ei tegeleta, ei saa sellele enam kehtida ka nimetatud erand.
Maaeluministeerium: oleme võtnud menetlusse ettepaneku rakendada püsirohumaa tagasirajamise kohustust ülesharitud põllule, mis liigub mahetootmise alt tagasi tavatootmisse. Püsirohumaade säilitamise kohustusest vabanemine ei tohiks hakata takistama mahepõllumajanduse arengut.
Ettepanek:
ravim- ja maitsetaimede mahetoetuse ühikumäär on MAK-is 600€/ha. See kõrge toetusmäär on seotud väikestel pindadel tootmisega, kus on tegu eritehnika ja/või suures mahus käsitsitööga. Samas saab mõningaid ravim- ja maitsetaimi kasvatada tavapärast põllukultuuride tehnikat kasutades, ja sellisel juhul ei ole kõrgendatud määraga toetus põhjendatud. Ettepanek on jätta ravim- ja maitsetaimede toetuse ühikumäär 600 €/ha ainult kuni kolmele hektarile ühe kultuuri kohta ja sellest suurema pinna puhul kehtestada ühikumääraks põllukultuuridega võrdne ühikumäär 125 €/ha.
Maaeluministeerium: ettepanekust lähtuvalt on välja töötatud eelnõu, millega piiratakse ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatavat toetusalust maad taotleja kohta 10 hektarini. Ülejäänud maa eest toetust ei maksta, aga maa jääb kohustuse alla edasi. Ravim- ja maitsetaimede kasvatamine suurtel pindadel, kasutades tavakultuuride agrotehnikat, ei ole kooskõlas toetuse kõrgemate ühikumääradega. Kõrgemad ühikumäärad peaksid kompenseerima peamiselt käsitsi tööd nõudvate ajamahukate ja kulukate agrotehniliste võtete rakendamist, mis on vajalikud ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks ja toodangu saamiseks.
Ettepanek:
kaaluda keskmise loomkoormuse suurendamist rohumaa hektari kohta 0,2 loomühikult (LÜ) 0,3 LÜ-le. Selleks, et mahetootja saaks püsi- ja looduslike rohumaade eest toetust (ühikumäär MAK-is 25 €/ha), on nõutud, et iga hektari kohta peetaks vähemalt 0,2 LÜ-le vastaval hulgal maheloomi. Kuigi eriti just saartel ning Lääne-ja Lõuna-Eestis on ka alasid, kus suurema loomkoormusega pole igal aastal võimalik karjatada, võib toetuse eelarve puudujäägi kontekstis kaaluda ka loomkoormuse nõude suurendamist. Eelnevalt tuleks aga analüüsida selle majanduslikku otstarbekust ja mõju maheloomakasvatajatele.
Maaeluministeerium: kaalusime keskmise loomkoormuse suurendamist 0,2 LÜ-lt 0,3 LÜ-le rohumaa hektari kohta, kuid leidsime, et praeguse toetusperioodi lõpus ei ole selle muudatuse tegemine põhjendatud. Analüüs näitas, et muudatuse mõju toetuse eelarvele ei ole märkimisväärne. Sellega hoitakse maksimaalselt kokku ligi 100 000 eurot aastas, mis meetme kogueelarvet vaadates ei ole määrav. Samas puudutaks see paljusid tootjaid, peamiselt Saaremaal, Pärnumaal ja Võrumaal. Seega ei oleks muudatus eesmärgipärane. Loomkoormuse nõude suurendamist tasub kaaluda järgmisel MAK-i perioodil.
Ettepanek:
leida lisavahendeid mahetootjate kontrolli tõhustamiseks ja laboratoorse võimekuse parandamiseks. Tõhus kontroll aitab tagada toetuste sihipärase kasutamise ning kindlustada Eesti mahetoodete usaldusväärsuse nii kohalikul kui ka välisturul.
Maaeluministeerium: nõustume, et põllumajandusamet ning põllumajandusuuringute keskus vajavad lisavahendeid mahetootjate kontrolli tõhustamiseks ja laboratoorse võimekuse parandamiseks. Pettuste vältimine ja mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsuse tagamine on äärmiselt oluline nii lõpptarbija silmis kui ka riikide vahelise kaubanduse tagamiseks.
Ühe võimalusena ametitele rahaliste vahendite leidmiseks oleme kaalunud ka mahepõllumajanduse valdkonna riigilõivude tõstmist eesmärgiga viia need vastavusse tegelike järelevalvekuludega.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Noortalunike ettepanek:
mahetoetuste väljamaksmiseks tuleks leida täiendavad vahendid riigieelarvest ja/või MAK 2014–2020 teistest meetmetest ülejäävatest summadest.
Maaeluministeerium: olemasolevate kohuste rahaliste vajaduste katmisega saaksime MAK-i sees vahendeid ringi tõstes ehk hakkama, kuid uute kohtuste katmisega kindlasti mitte. Kindlasti ei hakata teisi toetusmeetmeid vähendama. Alataotlemisest tekkivate ülejääkide meetmete vahel ringi tõstmine saab olla meetod, millega vajadusi katta.
