Veebruaris ja märtsis kohtusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad PRIA töötajatega, et saada vastuseid oma liikmete jaoks kõige tähtsamatele küsimustele. Valiku küsimustest ja vastustest avaldab ka Põllumehe Teataja.
KONTROLLIMINE
KÜSIMUS: Mis alusel koostatakse riskipõhise kontrolli valim? Kas tootjal on võimalik PRIA-lt saada infot selle kohta, miks ta korduvalt ette teatamata valimisse on sattunud?
Näiteks kontrolliti ettevõtet ette teatamata 2015. aastal ja rikkumisi ei leitud. 2017. aastal toimus uus ette teatamata kontroll. Liiga sage kontrollimine segab ettevõttes tavapäraste tööde tegemist. Mahetootjaid kontrollib põllumajandusamet niigi vähemalt korra aastas, sellele lisanduvad veel erinevad PRIA kontrollid.
VASTUS: Kontrollvalimi koostamise aluseks on Euroopa Komisjoni sätestatud nõuded. Valimi koostamisel tuleb arvestada, et valimisse satuks nõutud protsent taotlejaid. Samuti on kohustus osa valimist kontrollida juhuvalimi alusel ning osa riskivalimi alusel. Riskivalimi koostamise aluseks on erinevad riskikriteeriumid. Kindlasti on suurema kaaluga taotlejad, kellel on leitud rikkumisi. Ent välistada ei saa võimalust, et valimisse satuvad ka taotlejad, kelle kohapealse kontrolli tulemused on olnud korras.
Kohapealsetest kontrollidest etteteatamine on samuti sätestatud Euroopa Komisjoni reeglistikuga. Soovituslik on, et üldjuhul tehakse kohapealseid kontrolle ette teatamata. Loomatoetuste puhul on sätestatud maksimaalseks etteteatamise ajaks 48 tundi. Pindalatoetuste puhul ei tohi etteteatamise aeg olla pikem kui 14 päeva. Oluline on, et etteteatamine ei kahjustaks kontrolli eesmärki.
HEKSELDAMINE JA PÜSIROHUMAAD
KÜSIMUS: 2016. aastal kehtisid maahooldusele teatud piirangud seoses hekseldamisega ja paljudele maadele jäeti ühtne pindalatoetus (ÜPT) taotlemata. 2017 ja 2018 on hekseldamine taas lubatud. Kui palju 2016 ÜPT-ks deklareerimata maad tuli 2017 tagasi deklareeritavaks? Mis juhtub 2019?
VASTUS: 2016. aastal deklareeriti püsirohumaid u 11 000 ha vähem kui 2015. aastal. Nendest 2016. aastal taotluselt välja läinud püsirohumaadest deklareeriti 2017. aastal taas u 5000 ha. 2017. aasta maaeluministri määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtnepindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ seletuskirjas on toodud, et 2017. ja 2018. aastal on lubatud hekseldatud rohi jätta kokku kogumata ja alates 2019. aastast peab põllumajandusmaa hooldamisel lisaks niitele ka hekseldatud rohu kokku koguma.
KÜSIMUS: Kas 2018. aastal on PRIA-l plaanis lubada tootjatel püsirohumaid vahetada?
VASTUS: Toetuse nõuded kehtestatakse määrustega. 2018.aastal on lubatud püsirohumaid n-ö vahetada. Seejuures tuleb arvestada, et ülesharitava püsirohumaa vahetuse arvestusse saab minna vaid selline lühiajaline rohumaa, mis 2018.aastal on kuuenda aasta rohumaa ja muutub seega püsirohumaaks. Varasemalt püsirohumaaks saanud või nooremat kui kuueaastast rohumaad pole võimalik vahetusse arvestada.
KÜSIMUS: Mis saab püsirohumaa (PR) muutmisest põllukultuuriks (P)? Kas endiselt kehtivad tagasirajatud püsirohumaa (TAR-i) nõuded?
VASTUS: 2018. aastal kehtivate nõuete järgi peab taotleja säilitama oma eelmise aasta taotlusel oleva püsirohumaa pindala. Püsirohumaa ülesharimisele 2018. aasta kevadel ei järgne rohestamise toetuse vähendamist. Küll aga peab arvestama, et riigi püsirohumaade suhe kogu põllumajandusmaasse on väga lähedal üle 5%-lisele vähenemisele, seega võib püsirohumaa ülesharimine tuua kaasa tagasirajamise kohustuse määramise aasta lõpus.
Taotlejatel, kes harisid püsirohumaa 2017. aasta sügisel üles ja külvasid sinna talivilja, vähendatakse 2018. aastal rohestamise toetust, kuna püsirohumaa ülesharimine toimus ajal, mil kehtis täielik ülesharimise keeld. 2017. aastal tagasi rajatud püsirohumaid tuleb säilitada. Taotlejad, kelle kasutuses on maid, mille pealt on tagasirajamise kohustus määratud ja seda ei täidetud eelmisel aastal, peavad püsirohumaa ikkagi nõutud ulatuses tagasi rajama. Olemasoleva TAR-i ülesharimisel või 2017. aasta lõpul määratud TAR-i tagasi rajamata jätmisel vähendatakse rohestamise toetust.
PÕLLUMASSIIVIDE PIIRID
KÜSIMUS: Miks põllumassiivide piire nii tihti muudetakse? Põllumehed saavad isegi 0,01 ha pindade muutuste kohta PRIA-lt kirju toetuse tagasinõudega.
VASTUS: Põllumassiivide piiride uuendamise eesmärk on tagada kontroll taotlusaluste pindade üle.
Seega, mida sagedamini piire üle vaadatakse ja uuendatakse, seda õigemate pindade eest toetusi makstakse. Kuna lennud uute ortofotode saamiseks tehakse suvel, siis ei ole võimalik uusi fotosid jooksva aasta taotlemisel kasutada, seega toimib tagasinõuete süsteem ehk kontroll tehakse tagantjärele.
Uue programmperioodi tulekuga oli vaja teha palju põllumassiivide piiride muudatusi seoses 2003. aasta piiri kehtivuse nõude kadumisega, maakasutuspõhiste massiivide ning maastikuelementide lisandumisega.
PRIA kasutab maa-ameti tehtavaid ortofotosid, mille piksli suurus on 25 cm, seega on toetusõigusliku maa piirid ortofotodel hästi tuvastatavad. Registris peab sisse viima kõik muudatused, kus on tuvastatav selge toetusõigusliku piiri muutus, sõltumata pindalast. Seega ei pruugi muudatused põllumassiivi pindalas alati kajastuda. Ilma mõjuva põhjuseta massiivi piire ei muudeta, muudatus peab olema selgelt tuvastatav.
Kuna taotleja peab taotlusel märkima põllu pindala hektarites kahe komakoha täpsusega, siis sama kehtib ka põllumassiividele. Sellest tuleneb 0,01 ha (10 x 10 m) piir ehk sellise pindalaga muudatused lähevad arvesse pindalade kindlakstegemisel.
Valdava osa põllumassiivide piiride muudatusi teevad PRIA põhitöötajad ja ajutiste töötajate tehtu kohta tehakse kvaliteedikontrolli. Samuti tehakse kvaliteedikontrolli kõikidele põllumassiivide registris muudatuste tegijatele.
Põllumassiivide registri kvaliteeti kontrollitakse kõikide pindalatoetustega seotud auditite käigus ja seni pole suuri puudusi avastatud. Euroopa Komisjoni auditite rangust tõestavad näited, kus toodi välja alla 0,01 ha suuruseid püsivaid objekte (lauavirnad, lõkkease jms), mida polnud põllumassiividest välja arvatud.
Aastate jooksul on suurimad liikmesriikidele tehtud trahvid olnud seotud just põllumassiivide registri ebapiisava uuendamisega. See näitab põllumassiivide registri uuendamise olulisust. Kui taotlejale „vastu tulla“ ja muudatusi mitte teha, siis järgnevad suured trahvid ning need summad arvestatakse maha LR-le eraldatavatest toetussummadest.
Viieaastase pindalapõhiste toetuste kohustuste juures võtab taotleja kohustuse kindlale maale. Kui taotleja harib ühest põllu servast vähem maad ja teisest põllu servast rohkem, siis on tegemist kohustuse vähenemise ning suurenemisega, mis ei kompenseeri üksteist.
KÜSIMUS: Millal seotakse 2017. aasta pindalatoetuste taotlus e-PRIA-s lahti minu põldude rakendusest? Millal lõpetab PRIA 2017. aasta ülelennust tulenevate põldude muudatuste korrigeerimise? See teave on vajalik uueks vooruks valmistumisel.
VASTUS: 2017. aasta taotluste osas enam muudatusavaldusi esitada ei ole võimalik. 2017. aasta ülelennust tulenev põllumassiivide ülevaatus lõppeb prognooside kohaselt aprilli keskpaigas, peale seda asendatakse 2017. aasta taotlustel olnud põllud kindlaks tehtud põldudega. Sellest antakse kindlasti PRIA kodulehel eraldi teada.
Seni palume taotlejatel oodata „Minu põllud“ teenuses põldude piiride muudatuste tegemisega, sest kindlakstehtud andmetega asendamise käigus lähevad need kaotsi.
Kui klient soovib uusi põlde või alasid tervikuna juurde joonistada, siis see on võimalik, sest tervikuna lisanduvaid põlde või alasid asendamine ei mõjuta.
E-PRIA JA KLIENDITEENINDUS
KÜSIMUS: E-PRIA on muutunud aeglasemaks. Nii investeeringutoetuste kui ka pindalatoetuste taotlemine on läinud aeganõudvamaks. Programmi andmete sisestamisel mõtleb arvuti järjest rohkem. Kas see halveneb veel või on planeeritud sinna lisaressurssi? Lisaks on probleeme järjest sagenevate katkestustega taotlusperioodil.
VASTUS: E-keskkonna aeglust või katkestusi võivad põhjustada erinevad tegurid. Sageli on põhjuseks erinevate täiendavate kontrollide lisandumised e-keskkonda, mida ei ole jõutud veel korralikult testida. Põhjuseks on sel juhul eelkõige tarkvaraarenduste hiline valmimine, mis omakorda on reeglina põhjustatud määruste hilisest valmimisest. Samuti on viimasel ajal probleemiks olnud X-tee teenuste mittetoimimine.
2018. aasta pindalatoetuste taotluste esitamise protsessi on PRIA optimeerinud. Üritame taotlusperioodil katkestusi vältida. Kui on vajalik turvalisuse huvides siiski katkestusi planeerida, anname neist aegsasti teada.
KÜSIMUS: Investeeringutoetuste taotluste puhul olen täheldanud, et menetlejate suhtumine sama vea või puuduse korral on piirkonniti erinev. Mõned bürood saadavad dokumendi järelepärimisena, mõned aga ärakuulamisena. Jääb arusaamatuks, miks tavaline taotluse andmete täpsustamine on ärakuulamine?
Samuti on suhtumine klientidesse piirkonniti erinev. Mõnes piirkonnas leitakse või aidatakse leida lahendus. Võetakse ühendust keskusega, suunatakse konsulendi juurde. Samas mõni piirkondlik büroo piirdub väikese brošüürikese või väljatrükiga, et kliendikontakt oleks võimalikult väike. Miks?
VASTUS: Koolitame oma inimesi ja püüame ühtlustada välja saadetavate kirjade kvaliteeti. Probleemide korral saab võtta ühendust teenindusbüroo juhiga. PRIA üldine reegel on piirkondades klientide teenindamisel täpselt nii, nagu küsimuses on kirjeldanud. Kui klient tuleb büroosse, siis esmalt püütakse leida kliendi probleemile lahendus kohapeal.
Kui küsimuse lahendamine vajab konsulendi nõu, siis suunatakse klient nõustaja juurde. Kui küsimus puudutab alles avanevat meedet või meedet, mida menetletakse ainult keskuses, siis püütakse klienti aidata muu infoga (vastavasisuline brošüür, väljatrükk või infotelefoni number).
Klienditeeninduse taseme hoidmine on PRIA teenindusbüroodes jätkuvalt kindel suund ja eesmärk. Uuringutest saadud tagasiside põhjal võime väita, et PRIA klienditeeninduse tase on kõrge. Oleme loonud ja rakendanud PRIA teenindusstandardi, koolitame ja juhendame oma töötajaid. Probleemide korral võib alati pöörduda teenindusbüroode juhtide/regioonijuhtide poole.
KÜSIMUS: Määruse kinnitamise ja taotlusvooru avamise vahel on viimastel taotlusvoorudel olnud väga vähe aega. Taotlejad on seetõttu raskes seisus ning taotlemine kuhjub viimastele päevadele. Kas on plaanis midagi ette võtta, et olukorda parandada?
VASTUS: PRIA on seda maaeluministeeriumiga mitmeid kordi arutanud. Selle tulemusel on ka ministeerium oma tööd osaliselt ümber korraldanud ja näiteks otsetoetuste määrused valmisid sel aastal aegsasti. Samas tuleb tunnistada, et tänavu on probleem erakorraliste toetuste määruste valmimisega.
Pindalatoetuste taotlusvoor on võimalik avada vastavalt määrusele alates 2. maist. Sellest kuupäevast on kõikidel klientidel võimalik taotlust täita ja esitada.
