Eelmisel aastal kulutulena levinud taimekasvatajate ja mesinike vastandamine on ebameeldiv nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Kuuluvad ju mõlemad tegevusvaldkonnad üldmõiste „põllumajandus“ alla.
Veelgi enam: kui loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad omavahel sümbioosi, siis parimaid tulemusi saavad taimekasvatajad ja mesinikud loota ainult sarnase koostöö korral.
Talvine aeg on varasemale tagasivaatamise ja uue perioodi planeerimise aeg nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Nii tulidki valdkondlike organisatsioonide esindajad märtsi esimesel päeval kokku, et saada selgust probleemidest, õppida üksteise tegevusvaldkondade eripärasid, parandada infovahetust ning panna kirja jätkusuutliku koostöö põhimõtted. Kohal olid ka teemaga seotud ametnikud maaeluministeeriumist ja põllumajandusametist.
Kõik tunnevad muret mesilaste hukkumise pärast, mis on põhjustatud nii valest taimekaitsetööst erinevate kemikaalidega kui ka erinevat tüüpi seadmetega õitsevaid taimi niites. Ühiselt leiti, et põhiline probleem on siis, kui tööde tegemisel ei peeta kinni kehtestatud reeglitest. Samas tõdeti, et kehtivad õigusaktid ei anna piisavaid mõjutusvahendeid reeglite eirajate õigele teele suunamiseks. Kui mesilased hukkuvad kemikaalide ebaõige kasutamise tõttu ja süüdlane oma süüd ei tunnista, on mesilaste omanikul kahjude kompenseerimiseks ainus võimalus kohtusse pöörduda.
Probleemid nii mesinike kui ka taimekasvatajate rindel
Ehkki taimekaitsetöötajad on kõik läbinud vastava koolituse, mida tõendab tööde tegemiseks vajalik tunnistus, on seni vähe kajastatud putuktolmeldajate olulisust ning ettevõtete taimekasvatusjuhid on põhjendamatult sellest infovoost kõrvale jäänud. Ja mis seal salata, eks probleeme on olnud ka lihtsalt inimeste omavahelise läbisaamisega ning enamiku mureolukordade puhul on olnud puudulik omavaheline suhtlus.
Omaette probleem on nii mesinike kui ka põllumeeste teadmatus selle kohta, kuidas mõjutab mesilasi erinevate taimekaitsevahendite koos kasutamine. Taimekaitsevahendeid on küll testitud, sh mõju suhtes mesilastele, kuid kui kasutada samaaegselt insektsiide ja fungitsiide, siis pole alati teada, millist mõju selline segu avaldab. Eriti oluline oleks teada pikaajalist mõju: kui erinevate kemikaalide ohutud kogused kogunevad mesilaste toidu sisse, siis kas pikaajaliselt võib see neile siiski ebasoovitavalt mõjuda?
See, et loodusesse ja taimekasvatussaadustesse jõudev jääkide kogus oleks viidud miinimumini, on kõikide Eesti elanike ning ka mesinike ning taimekasvatajate huvi. Loomatauditõrje seadus on sätestanud mesilasperede registreerimise kohustuse, kuid seda kõik siiski ei täida.
Kõik mõistavad, et mesinike ja taimekasvatajate omavahelisest kaklusest saavad kasu ainult need, kes pealtvaatajatele pileteid müüvad. Mesilaste ja taimede omavaheline sümbioos on see, mis osalistele kasu toodab. Seetõttu otsime aktiivselt lahendusi ühiselt sõnastatud probleemidele.
Taimekaitsetöötajate koolituste ja taimekasvatajate teadlikkuse suurendamisega mesinduse vaatevinklist hakkavad senisest rohkem tegelema põllumajandusameti ja maaeluministeeriumi ametnikud. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja infovõrgustike kaudu hakkame operatiivselt edastama soovitusi ja teavet. Senisest enam saab materjale kätte ka internetist.
Kõik mõistavad, et mesinike ja taimekasvatajate omavahelisest kaklusest saavad kasu ainult need, kes pealtvaatajatele pileteid müüvad.
Mesinike organisatsioonid lubasid rohkem panustada ka mesinike teadmiste parandamisse taimekaitsevahendite eripärade ja kasutamise spetsiifika kohta. Meedia kaudu on mõnikord levitatud müüte, nagu põllumehed pahatahtlikult sõidaksid pritsidega mööda põlde ning mürgitaksid valimatult ja ohjeldamatult nii loodust kui ka inimesi. Seniste uskumuste kummutamine võtab aega ja korrektsete taimekaitsetööde olemuse ja vajalikkuse selgitamistööd tuleb nii põllumeestel kui teadlastel ja ametnikel teha pikalt ja pidevalt.
Järelevalve ja karistused muutuvad tõhusamaks
Kui midagi peaks siiski juhtuma, siis on selge arusaam, et rikkuja peab vastutuse tagajärgede eest enda kanda võtma. Praegu saab põllumajandusamet taimekaitsevahendi väärkasutaja taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistada ja teavitada PRIA-t kohustusliku majandamisnõude rikkumisest, mis viib toetuste vähendamiseni.
Praegusest karmimad rikkumistele vastavad karistused ja muud täiendavad sanktsioonid on juba seadusemuudatustesse sisse kirjutatud ja need peaksid jõustuma 2019. aastal.
Senisest tõhusamaks muutub tänavu ka erinevate ametkondade järelevalve, seejuures tehakse rohkem kontrolle. Samas on kurb, et mõne rikkuja tõttu peavad ametnikud hakkama tegema hulga lisakontrolle ja laborites testproove, et riskipiirkondades ennetada kemikaalide väärkasutamist ja rikkujad tabada.
Kõige olulisemat sõnumit taimekaitsetööde tegijatele – järgige reegleid ja lugege taimekaitsevahendite etikette – tuleb eeloleval suvel rõhutada ilmselt veel ja veel. Taimekaitsetööde tegija on n-ö kõrgendatud ohu allikas ja tal on vastutus mitte ainult mesilasperede omanike ees, vaid vähemalt samaväärselt ka vabas looduses toimetavate kasulike putukate ees. Seda, et tolmeldajateta oleks põllumeeste kasumid oluliselt väiksemad, pole vaja vist kellelegi üle rääkima hakata.
Edu võti on koostöö ja koostöö alus on suhtlemine. Senised kogemused on näidanud, et seal, kus suhtlemine on heaks tavaks saanud, ei teki ka probleeme.
Põllumehed, kes kevadel pakuvad mesinikele oma põlluplaane ja suvel hästi õitsevaid kultuure, on kuulu järgi premeeritud mitte ainult suurema saagiga oma põldudelt, vaid mõnikord ka purgitäie magusaga. Proovime sellel aastal niimoodi!
Kui tahad rahu, valmistu sõjaks
Tago Holsting
Eesti Kutseliste Mesinike Ühingu liige
Mu lemmikmesindusteadlane, Thomas Dyer Seeley, on aastakümneid uurinud mesilaspere käitumist. Aastail, kui ta juhtis Cornelli ülikooli neurobioloogia ja käitumisteaduste teaduskonda, hakkas ta suuremate otsuste langetamisel rakendama põhimõtteid, mida tähtsate otsuste langetamisel järgivad ka mesilased.
Need on:
- koostada otsuseid langetav meeskond isikutest, kel on ühised huvid ja vastastikune lugupidamine;
minimeerida ülemuse mõju arutelule; - otsida võimalikult palju erinevaid lahendusi;
- tõsta meeskonna teadlikkust lahendust vajavas küsimuses argumenteeritud debati kaudu;
- otsus langetada kvoorumi meetodil, et saavutada võimalikult suur üksmeel, täpsus ja kiirus.
2014. aastal kaasas Eesti Kutseliste Mesinike Ühing (EKMÜ) mind tollase põllumajandusministeeriumi juures toimiva nn mesinduse ümarlaua tegevusse. Vormistasime EKMÜ põhieeldusena, et tuleb saavutada olukord, kus taimekasvatajad saavad teha oma tööd ja mesinikud oma tööd.Ümarlauaarutelude käigus selgus, et taimekasvatajate esindusorganisatsioonid on sellega nõus ja valmis mesinikega koostööd tegema.
Ka riigiasutused (ministeerium, põllumajandusamet, veterinaar- ja toiduamet) olid vähemalt ümarlaual kõik sama meelt. Miks kõik tollal ikkagi takerdus?
Jutust tegusid ei sündinud
Väidan, et põhjus oli eelnimetatud juhtimispõhimõtete eiramises: laua ümber olijate huvid olid veel ebamäärased ja vastastikust usaldust polnud. Eriti kehtis usaldamatus vektoril riigiasutused-mesinikud, sest mesinike sõnastatud probleemi kiputi alahindama ja kohati isegi olematuks väitma. Sellega on nüüd õnneks ühel pool.
Samuti valitses meeleolu, et „keegi kõrgemalt” peaks lahendused välja pakkuma ja teostama. Olgem ausad: ajal, kui järjest rohkem riigi eelisõiguseks olnud tegevusi antakse vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja kohalike omavalitsuste kanda, on raske uskuda, et keegi tekitab mingi uue riikliku lisafunktsiooni taimekaitsevaldkonnaga tegelemiseks.
2017. aastaks olukord muutus. Põllumajandusametis ja ministeeriumis olid aset leidnud personalimuudatused. Samuti oli muudatusi toimunud Euroopa Liidus tolmeldajaid käsitlevas õigusruumis. Mesinikel oli seoses uue taimekaitseseaduse ettevalmistamisega olnud võimalust läbi mõelda oma soove nii seaduste kui ka partnerite suunal. Taimekasvatusega seotud põllumajandusettevõtted olid paremini organiseerunud ja asunud tunnetama oma kasvanud rolli (maaelu)poliitika kujundamisel. Kui möödunud suvel lahvatas skandaal, mille keskmes olid taimekaitsevahendi väärkasutamise tõttu hukkunud mesilased perekond Valtinite mesindusettevõttes Lääne-Virumaal, siis sai kõigi osapoolte mõõt ühekorraga täis. Aeg oli küps uueks alguseks.
Töörahu nõuab tööd
Mesinikud soovivad taimekaitse kontekstis saavutada olukorda, mida võiks nimetada töörahuks. Rahu on olukord, mida tuleb hoolega säilitada ja mille nimel tööd teha. Praegu on uue, erialaorganisatsioonide poolt sümbioosiseminarina algatatud ja riigiasutuste aktiivsel osalusel toimiva protsessi raames olemas head võimalused saavutada töörahu nii korralike mesinike, korralike taimekasvatajate kui ka korralikult toimivate riigistruktuuride jaoks. Aga seda protsessi ei saa jätta ainult eestvedajate hooleks, sest eestvedajad üksi ei jaksa.
Mesinike seisukohast pean siinkohal silmas olukorda, kus oletuslikult 2/3 Eesti mesinikest/mesilatest on PRIA-s registreerimata, hoolimata seaduse sõnaselgest nõudest. Kavatsen tulevikus keskenduda salamesinike probleemi lahendamisele koostöös veterinaar- ja toiduametiga. Taimekasvatajad arutavad omakeskis, kuidas rakendada naabrivalve põhimõtet taimekaitsetööde puhul. Mesinikud võiks samas suunas mõtteid mõlgutada.
Minu soov on elada tulevikus maailmas, kus taimekaitsetöid tehakse alati kehtestatud reeglite kohaselt ja seepärast on mul minimaalselt põhjust muretseda väliste ohtude pärast mu mesilastele.
