• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Põhjaveeseire nitraaditundlikul alal

autor: ANN RIISENBERG, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht
aprill 2018
Kategooria: Keskkond, Põllumehe Teataja aprill 2018
Põhjaveeseire

Põhjavee seisundit hinnatakse kindla metoodika abil. Foto: Pixabay

Nii nagu ilmateade on põllumehele edasise tegevuse planeerimisel üks olulisemaid infoallikaid, peaksid seda olema ka nitraadiseire tulemused.

Kindlasti on iga põllumees kuulnud, et Eesti põhjaveekogumite seisund ei ole kiita. Samuti peaks igale põllumehele olema tuttav tähtede kombinatsioon NTA – see tähistab nitraaditundlikku ala. Kuidas on omavahel seotud põllumajandustegevusest tulenev halb põhjaveeseisundi hinnang ja NTA?

Nitraaditundlik ala on loodud Euroopa Liidu (EL) nitraadidirektiivi alusel igas EL-i liikmesriigis. Nitraadidirektiiv on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva toitainetekoormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks. Mõnes EL-i liikmesriigis moodustab NTA väiksema osa riigi territooriumist (nt Eesti), aga palju on ka neid riike, kus NTA on moodustatud kogu riigi territooriumile või suuremale osale sellest.

Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatide sisalduse põhjavees üle 50 mg/l. Eestis määrati 2003. aastal valitsuse määrusega Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkond. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnanõuded.

Pinna- ja põhjaveeseire programm

Seda, kui tõhusad on NTA-l rakendatud veekaitse meetmed, hinnatakse igas liikmesriigis pinna- ja põhjaveeseire programmi abil. Selleks võrreldakse riigisiseselt ja riikide vaheliselt kahte nelja-aastast aruandeperioodi. Viimane aruandeperiood lõppes 2015 ja praegu on käimas periood 2016–2019.

EPA2023

Aruandeperioodi ülevaadet võiks kirjeldada kui riigi arenguaruannet põllumajandusest tuleneva reostuse vähendamiseks. Kõige olulisem osa ülevaatest on seireandmed ja nende muutused aja jooksul. Seiretulemuste alusel korrigeeritakse vajadusel nitraaditundlikul alal kehtivaid kitsendusi ja kohustusi. See tähendab, et kui nitraatide ja pestitsiidide tase põhjavees tõuseb, peab riik rakendama uusi piiranguid põllumajandusele, et seda suundumust peatada.

Kindlasti huvitab põllumehi, kuidas niivõrd olulise tähtsusega andmeid saadakse. NTA-l viiakse läbi põhjaveeseire 120 seirepunktist, mille hulgas on allikad, karst ja kaevud kolmes eri sügavuses (vt kaarti). Kontrollimiseks asuvad seirepunktid ka väljaspool NTA-d. Seirepunktid omakorda jagunevad kaheks, kus 50 seirepunktist võetakse proove neli korda aastas ja 70 punktist üks kord aastas.

Koguselise ning keemilise seisundi seire

Seire jaguneb omakorda koguselise ja keemilise seisundi seireks. Lisaks koguselise seisundi hindamisele mõõdetakse põhjavee taset ka automaatjaamades, et oleks võimalik välja tuua seoseid sademete ja nitraatide sisalduse vahel. Keemilises seires määratakse mitmeid näitajaid, millest põllumajanduse seisukohast on olulisemad nitraat (NO3) ja pestitsiidid. Selleks, et nitraatide sisalduse andmeid saaks omavahel võrrelda, on kokku lepitud erinevad kvaliteediklassid. Nitraadisisalduse skaala näitab, kui palju põhjaveeproovis oli aastas keskmiselt nitraate 1 l vee kohta. Kui nitraatide sisaldus on üle 50 mg/l, siis on piirväärtus ületatud.

Riigi tegevuse jätkusuutlikkuse hindamise alus on nitraadisisalduse muutuste skaala. Maakeeli tähendab see seda, et kui nt 2008–2011 oli Eestis NTA-l keskmine nitraadisisaldus 25 mg/l ja perioodil 2012–2015 oli see 30, siis on nitraatide sisalduse tõus suur: + 5mg/l. See näitab, et nitraaditundliku ala veekaitse meetmed ei ole olnud piisavad, et hoida nitraatide sisaldust vähemalt samal tasemel.

Siinkohal võib tuua näite Prantsusmaalt, kus samadel võrreldavatel perioodidel olid vastavad näitajad 70 ja 68 mg/l ja skaala järgi oli nitraatide sisalduse väike vähenemine (–1 kuni –5 mg/l). Eesti ja Prantsusmaa näidete puhul tekib küsimus, kas me võrdleme omavahel võrreldavaid asju?

Küll aga ei tohiks kergekäeliselt suhtuda nitraadisisalduse taseme tõusu, olgugi, et Eesti NTA põhjavee nitraadisisalduse võiks lugeda pigem heaks võrreldes Prantsusmaaga. Ükski põllumees ei sooviks, et meie põhjavee kvaliteet halveneks samale tasemele, mis mõnes Lääne-Euroopa liikmesriigis.

Pestitsiidide seire tulemuste juures on oluline teada mitmeid nüansse, mis aitavad selgitada, kuidas on jõutud hinnanguteni pestitsiidide taseme tõusu osas. Nii nagu nitraatidegi puhul, tehakse pestitsiidide analüüs 120 seire-
punktis. Kui nitraate seiratakse igal aastal samades proovivõtukohtades, vastavalt kas neli korda või üks kord aastas, siis pestitsiididega asjad nii lihtsad pole.

Pestitsiidide analüüs hilissuvel ja sügisel

Pestitsiidide proovid võetakse põhjaveest suvel-sügisel pärast taimekaitsevahendite kasutamisperioodi lõppu. Analüüsitavate pestitsiidide nimekiri koostatakse vastavalt kasutusele ja erinevatele leidudele teistest analüüsidest. Kuna pestitsiidide analüüs on väga kallis, üks komplekt ligi 400 eurot, siis 120 seirepunktist igal aastal proove ei võeta.

Kõik 120 seirekaevu analüüsitakse läbi nelja aasta jooksul. Sisuliselt tähendab see, et aastas võetakse analüüs ca 38 seirekohast. Järelikult peaks pestitsiidide sisaldusele objektiivsema hinnangu andmiseks omavahel võrdlema kahte sarnast nelja-aastast perioodi, mitte üksikuid aastaid omavahel, nii nagu seda on tehtud. Aga ka siin on asja juures väike konks. Nii nagu nitraatidele, on ka pestitsiididele seatud piirväärtus, mis jaguneb kaheks.

  1. Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused – piirväärtus 0,1 µg liitri vee kohta.
  2. Kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende metaboliidide lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summa – piirväärtus 0,5 µg/l (kokku).

Varasematel aastatel puudus Eestis akrediteeritud labor pestitsiidide analüüsimiseks, proovid saadeti Saksamaa laborisse, kus analüüsiti tellija soovil 14 erineva pestitsiidi sisaldust. Alates 2015. aastast on Eestil selline võimekus olemas, kus multi-analüüsiga määratakse kuni 120 erinevat pestitsiidi. Suundumusele hinnangu andmiseks peaksime võrdlema omavahel võrreldavaid andmeid. Kas maksimaalselt võimalik 14 pestitsiidi jäägi summa on võrreldav 120 pestitsiidi jäägi summaga?!

Liialt kloridasoon-desfenüüli ja glüfosaati

Me ei tohiks olla sinisilmsed, sest vaatamata teatud muudatustele metoodikas, pestitsiide siiski põhjaveest leitakse. Siinkohal on oluline vaadata, mida leitakse, sest võimalike piirangute seadmisel pestitsiidide kasutamisele peaksime olema kindlad võimalike seatavate kitsenduste efektiivsuses. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) analüüsis 2015–2017 kokku 111 proovi, kusjuures lubatud piirväärtused ületati 40% proovidest.

2/3 piirväärtuse ületanud proovidest sisaldas kloridasooni laguprodukti kloridasoon-desfenüül (metaboliit B). Sellise keerulise nimega ühendi taga peidab ennast peedikasvatuses kasutatud herbitsiid Pyramin Turbo. See toode on Eestis turule lubatud taimekaitsevahendite registrist kustutatud 1. jaanuaril 2013.

Kloridasooni laguprodukti leitakse massiliselt ka teistest Euroopa riikidest. Kui Eestis peeti enam nii laialdaselt ei kasvatata ja pestitsiidi ei müüda, siis kuidas seletada seireandmeid? Kas tegemist on jääkreostusega või koguni salajase kasutamisega? Kuidas on võimalik vähendada millegi sisaldust, kui seda „midagi“ enam ei kasutata?

Teise koha piirväärtuse ületajate „edetabelis“ saab kurikuulus ja väga laialdaselt kasutatav glüfosaat ning selle laguprodukt AMPA. Glüfosaatide kasutamine põllumajanduses on kasvanud peale viimast piimanduskriisi ja uut finantsperioodi teraviljapindade suurenemise arvelt. Kuna glüfosaati sisaldavad tooteid on kättesaadavad ka kodutarbijatele ning seda kasutatakse ka maanteede ja raudteede hooldamisel, siis on seletatav tema teine koht „edetabelis“. Mis puudutab kõiki teisi pestitsiide, siis nende leiud on pigem üksikud erandid.

Selleks, et leiud ei jääks pelgalt numbriteks statistikas, tuleks iga konkreetset seirekohta täpsemalt analüüsida. Eestis on piisavalt avalikke andmeid, mille abil on võimalik teha esmaseid järeldusi. Kui kõik probleemsed kohad on kaardistatud ja püütud leida põhjus-tagajärg seosed, alles siis võiks mõelda konkreetsete piirangute rakendamisele.

Nõuded põhjavee kaitsmiseks

  • Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku (N) aastas (sh loomade karjatamisel mahajääva sõnniku N-sisaldus).
  • Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult.
    Nitraaditundlikul alal (NTA) kehtivad täiendavad piirangud lämmastiku kasutamisele.
  • NTA-kaitsmata põhjaveega aladel mineraalväetistega antav lämmastikukogus ei tohi olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta.
  • Taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus ei tohi olla üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta.
  • Täiendavalt võib NTA-kaitsmata põhjaveega aladel pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialadel kaitse-eeskirja alusel piirata mineraalväetistega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kg haritava maa ühe hektari kohta.

Sildid: keskkondpõhjavesi
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Metsapuude „sordiaretus“ kogub hoogu

Järgmine artikkel

Ükski mesilane ei peaks enam põllumehe süül hukkuma

Seotud artiklid

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus
Arvamus

Kas Eesti põllumajandus on roheline?

august 2023
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalid on tutvusmiseks üles pandud. Allikas: Skepast ja Puhkim
Keskkond

Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste eriplaneeringu materjalide avalik väljapanek

august 2023
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats
Arvamus

Ilm meid toidab

juuli 2023
Anna linnukahjudest teada. Põllule maanduv haneparv suudab lühikese ajaga suurt kahju teha. Foto: Visualhunt/Hari K Patibanda
Keskkond

Üleskutse põllumeestele: Anna linnukahjudest kindlasti teada!

aprill 2023
Järgmine artikkel
Mesinike sõber mesilane

Ükski mesilane ei peaks enam põllumehe süül hukkuma

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.