• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    Airi Külvet on veendunud, et portsjon­karjatamine hoiab karjamaad heas korras. Airi Külvet on ka Aasta Põllumees 2023. Foto: Sven Arbet /Scanpix

    Aasta Põllumees 2023 tiitli pälvis Airi Külvet

    Aasta põllumehe konkursi võitja auhind: ajaloolise „Külvaja” pronkskuju koopia. Foto: Sven Arbet / Ekspress Meedia

    Aasta Põllumees 2023 – põllumajandussektor muutuvates tingimustes

    PRIA logo

    PRIA uut juhendamisteenust kasutas 85 maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise toetuse huvilist

    Ettevõtjad saavad Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rahastamisvahendi sihtfondi tagasilaekunud raha taas kasutada, Eelarve, üleminekutoetused. Foto: Shutterstock

    Ühispöördumine: seadusemuudatuste alus ei saa olla riigikassa täitmine

    Parim talu 2023 on Sepa Veised OÜ Pärnumaalt. Foto: Ardo Kaljuvee

    Parim talu 2023 tiitli võitis Sepa Veised OÜ Pärnumaalt

    Hinnu seafarmi üks omanikke ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liige Ulve Märtson usub, et seakasvatus saab Eestis jätkusuutlik olla ainult siis, kui suudame arendada ühistegevust. Foto: Liina Märtson

    Tarmukas poolsajand Hinnu seafarmis

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Stokker

Metsapuude „sordiaretus“ kogub hoogu

autor: TOOMAS KELT, keskühistu Eramets kommunikatsioonispetsialist
aprill 2018
Kategooria: Mets, Põllumehe Teataja aprill 2018
Foto: metsapuude sordiaretus

Metsauuendamise õnnestumise üks eeldus on õige istiku leidmine antud kasvukohale.

Juba väga ammusest ajast on metsi majandav inimene üritanud metsa „kasvatada“. Kasvatada selles mõttes, et puud metsas oleksid kvaliteetse puiduga, sirgete tüvedega, väheste okstega, haiguskindlad ja kiire kasvuga.

Enim rakendatavaks võtteks on hooldusraied (välja raiutakse mittesobivad puud), kuid pikemas perspektiivis on mõjusam sobilike eeldustega metsapuude väljavalimine ja paljundamine – metsaselektsioon ehk metsapuude „sordiaretus“.

Sobilikke puid Eestis jätkub – nimed nagu Ootsipalu hiiglane ja Kuningamänd manavad silme ette midagi hiiglaslikku ja väärikat. Ega see pilt vale polegi – Ootsipalu hiiglasena tuntud mänd (täpne liiginimetus harilik mänd) oli 2016. aasta alguses lausa maailma kõrgeim selle liigi esindaja (46,6 meetrit), loodetavasti on ta seda jätkuvalt. Sealsamas kasvab ja samuti Ootsipalu hiiglase nime kannab ka teine rekordpuu – Eesti kõrgeim harilik kuusk (48,6 meetrit). Kuningamänd kasvab aga Järvseljal ning on ligi 370 aastat vana.

Rekordmändide järglased

Selliseid puid tahaks metsas näha iga metsamees. Läinud suvel pandigi Põlvamaal, Nohipalo hariliku männi katsealale kasvama rekordmändide järglased. Sellega jõudis lõpule hariliku männi katsealade rajamise üks etapp, nüüd tuleb oodata ja vaadata, kuidas puud kasvavad ja millised omadused neil ilmnevad. See ootamine ja vaatamine tähendab teadlaste jaoks tihedat tööd, sest istikuid tuleb jälgida ka kasvamise ajal.

„Tulevikus saame metsa istutada meie parimate metsapuude järglasi,“ räägib Eesti Maaülikooli metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten. Selleks ongi rajatud männi, kuuse, kase ja sanglepa katsealad, kus kasvavatest puutaimedest valitakse aastate pärast välja parimad, kelle järglased võiksid jõuda ka metsadesse. Katsealadele jõudnud metsapuude esivanemad on aga nn „plusspuud“. Need valitakse välja metsast.

EPA2023

„Kui me läheme metsa, valime sealt välja plusspuud, mis on valitud selliste tunnuste järgi, et oleks teistest kõrgem, sirge tüvega ja haigustest vaba. Puu peaks olema ka hästi laasunud, et oleks selline puu, mida metsaomanik tahaks oma metsas näha,“ selgitab Maaten. Nendelt puudelt võetakse pookeoksad, mis poogitakse sobivatele alustele ja need omakorda jõuavad istandikku, mille eesmärk on toota kvaliteetsemate metsapuude seemet. Selleni jõudmine võtab aga aega.

Plusspuude kloonid

Metsaselektsioonist rääkides kõlab tihti sõna „kloonid“. Tuleb kohe ära öelda, et tegu pole sellise kloonimisega, millest räägitakse loomade kloonimisel. Kloonideks kutsutakse lihtsalt puude järglasi. Tegelikult on kõige suurem probleem metsaselektsioonis õigete tunnustega metsapuude väljavalimine. See pole aga niisama lihtne.

„Ükskõik millise elusolendi me võtame – rohttaim aasal, linnukene taevas, lehm laudas, inimesed laua taga – me näeme välja sellised nagu me näeme ja oleme sellised nagu me oleme, kahel põhjusel. Need on geneetika ja kasvutingimused, mille koosmõju annabki lõpptulemuse,“ selgitab Maaten ja lisab, et kui me kuskil metsas näemegi seda ilusat plusspuud, siis me tegelikult ei tea, kui palju on selles ilusas välimuses geneetikat ja kui palju on kasvukoha tingimuste mõju. Et seda teada saada, selleks tehaksegi katsekultuure.

Katsekultuurid on meil vähemalt neljas kohas, kus samade puude järglasi on samas koguses sama metoodika järgi maha pandud. Asja mõte on selles, et varieerides ühesuguse päritoluga taimedel kasvukohtade tingimusi, saame järeldada, kui palju mõjutab tulemust geneetika. Nii teame me ka tulevikus, et just seda genotüüpi esindavad puud tagavad teatud tingimustes parima tulemuse.

„Parimatest – sirgetest, hästi laasunud, haiguskindlatest ja muidu ilusatest puudest valime me välja umbes kümne protsendi järglased, millel on potentsiaali saada kultiveerimismaterjali aluseks. Võiks ju mõelda, et valime välja vaid ühe-kahe parima puu järeltulijad, kuid siis vähendaksime me geneetilist varieeruvust. Aga teada on ju see, et mida varieeruvamate geenidega populatsioon, seda elujõulisem ta on. Meie eesmärk on panna metsa erineva geneetilise taustaga puid,“ selgitab Maaten.

Ta toob välja, et need teemad on seotud ka kliimamuutustega. „On fakt, et kliima muutub. Aga teada pole veel, kuidas metsad suuremale sademete hulgale, pehmematele talvedele, siia jõudvatele uutele erinevatele putukkahjuritele ja seenhaigustele reageerivad. Me ei tea seda! Küll aga annab lootust see, kui me oleme viisteist aastat välitingimustes vaadanud, kuidas erinevate emapuude järglased kasvavad. Ehk suudame lõpuks välja selekteerida selliseid, mis erinevaid muutusi paremini taluvad,“ selgitab teadur.

Eesmärk on ju mitte ainult viia metsa paremate kasvuomadustega puid, vaid viia ka paremate kohanemisomadustega puid, et nad oleksid ka tulevikus elujõulised ja erinevatele kahjuritele vastupidavamad.

Geenid ja nende muundamine

Geenide ja geneetilise variatiivsuse juurest pole pikk maa geenmuundatud organismideni. Kas tulevikus võiksid, nii teoeetiliselt küsides, kasvada meie metsades ka parandatud geenidega puud? Tiit Maaten on selles suhtes aga kategooriline. „Ei, absoluutselt mitte! Meie töö läheb ainult sinnamaani, et me valime looduse antu vahel. Ainus erinevus loodusega võrreldes on see, et valiku teeb inimene. Aga see pole midagi uut,“ leiab ta ja toob näiteks maalähedase ja lihtsa loogika, et kui männikäbid kevadel avanevad, siis neist tuleb palju seemneid. Või arukask, millel on meeletult palju seemneid.

Väga paljud neist seemnetest jõuavad lõpuks maapinnale, aga kasvama läheb neist kaduvväike osa. Valik ei toimu ainult selle järgi, kel on paremad geenid, vaid eelkõige selle järgi, milline seeme satub sellisesse kohta, kus on võimalik kasvama hakata. Et on niiskust ja mullapinda ja kõik muud vajalikud tingimused õigel hetkel kasvama hakkamiseks. Looduses toimub valik. Ja meie valik on loodusliku protsessi järgimine.

Sildid: metssordiaretus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Saagikindlustus küps turule tulema

Järgmine artikkel

Põhjaveeseire nitraaditundlikul alal

Seotud artiklid

Metsaistutus kui loterii. Kuigi tavaks on metsa istutada kevaditi, on järjest populaarsem ka sügisene istutus. Näiteks kuusetaimi sobib kindlasti sügisel istutada. Foto: Metsaühistu
Mets

Metsaistutus on kui loterii

august 2023
Aasta metsamajandaja on Tiina Ruul Pärnumaalt
Mets

Aasta metsamajandaja on Tiina Ruul Pärnumaalt

august 2023
Maamaksu tõus. Foto: Pixabay
Arvamus

Järsk maamaksu tõus halvab põllumajandustootjate konkurentsivõimet

mai 2023
Eesti Erametsaliidu eelmine juhatuse esimees Ando Eelmaa (paremal) annab Ants Erikule kaasa head soovid vastutusrikkas ametis jätkamiseks. Foto: Eesti Erametsaliit
Mets

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimehena alustas tööd Ants Erik

mai 2023
Järgmine artikkel
Põhjaveeseire

Põhjaveeseire nitraaditundlikul alal

Ajakiri siin

Põllumehe Teataja september 2023

Sisuturundus

Eesti lihaveisekasvatajad herefordi tõu kodukohas. Foto: Triin Hallap

Eesti lihaveisekasvatajad Walesi põllumajandusnäitusel

august 2023
Linery Estonia. Lely Astronaut A5

Tööjõud, millelt pole vaja maksta tööjõumakse

august 2023
Kinema agrilahendused

Tõhusad agrilahendused põllumeestele

aprill 2023
Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed. Pildil reisil osalenud kuulamas iirlaste kogemusi mitmeliigilise karjamaataimikuga, kus soovitatakse N leostumise vähendamiseks kasutada teelehte ja sigurit. Iirimaal saavad talunikud tulemuspõhist toetust rohumaa liigirikkuse suurendamise eest. Foto: Alo Tänavots

Põllumajandussaaduste eksportija näitab meile teed

aprill 2023
Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

Mikrobioloogilised protsessid põllukultuuride mullas

aprill 2023
Moodne talu podcast
Moodne talu
Moodne talu
Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1
00:00 / 39:59
Share
Link
Embed
  • Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Wile Alpaca farm: Moodne talu podcast #1

    Mar 6, 2023 • 39:59

    Moodne talu podcast episood 1: Wile Alpaca farm

  • Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Meemeistrid: Moodne talu podcast #2

    Mar 10, 2023 • 50:38

    Moodne talu podcast on meid toonud Jõgevamaale, kus võtavad meid soojalt vastu Meemeistrite perenaine Kristi ja peremees Raul. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad lood Eesti taludest. Podcastis räägime, et piim ei ole vaid…

  • Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mahlametsa: Moodne talu podcast #3

    Mar 10, 2023 • 1:01:33

    Moodne talu podcasti episood 3 on toonud meid Pärnumaale Mahlametsa tallu, kus vestleme Terje Miteviga. Antud episoodis on liitunud meiega ka kaassaatejuht, kelleks on Maaeluministeeriumi esindaja Kerli Nõges. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele ja -tarbijatele. Moodsa talu podcastides toome Teieni inspireerivad…

  • Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    Mätiku talu: Moodne talu podcast #4

    May 15, 2023 • 1:05:04

    Moodsa talu podcasti episood 4 on meid toonud Pärnumaale Mätiku tallu, kus vestleme talu perenaise Mirjam Pikkmetsaga. Antud episoodis on meiega liitunud ka kaassaatejuht kelleks on Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda juht Roomet Sõrmus. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa…

  • Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    Sepa talu: Moodne talu podcast #5

    May 15, 2023 •

    “Moodne talu” episood 5 on meid toonud Pärnumaale Sepa tallu, kus vestleme perenaise Lisanna Hiiemäe ja peremehe Marko Hiiemäega. Oleme andnud au viimast episoodi juhtida noortalunikule ja Varisoo talu noorperemehele Ragnar Viikojale. Podcastides ehk taskuhäälingutes toome Teieni Eesti moodsaid talulugusid, eesmärgiga tutvustada neid lugusid laiemalt toidutootjatele- ja tarbijatele. Moodsa talu…

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus edukas põllumees Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPA EPKK eriolukord Euroopa Liit keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium mahepõllumajandus MES mesindus mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajandus põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taluliit teadus toetus toetused toiduainetööstus tööjõud ÜPP üleminekutoetus ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Küpsised

      Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.