Teine variant on kliima- ehk ilmastikuindeksi kasutamine: kui taimede kasvuperioodil on liiga palju põuaseid päevi või on liiga vihmane, siis mõjutab see saagikust ja seda riski on võimalik kindlustada. Kriteeriumid lepitakse kindlustuslepingus kokku, tegelikku olukorda tõestavad näitajad on ilmavaatlusjaamade andmed.
Kolmas variant on saagi hinnapõhine kindlustamine. Põllumees seab kevadel eesmärgi, mis hinda ta sügisel saagi eest saada loodab. Aga kui peaks juhtuma, et on hea aasta ja vilja palju, siis lähevad hinnad alla ja tal ei õnnestu esialgu paika pandud hinnaga vilja müüa. Finantstulu vähenemise vastu saabki end kindlustada – sisuliselt pakuvad kindlustusandjad võimalust kindlustada maailmaturu hinnakõikumiste vastu. Variante on veelgi, aga need on järjest keerulisema ülesehitusega.
Millist neist variantidest oleks Eestis kõige mõistlikum kasutada?
Ma arvan, et saagikuse indeksipõhist kindlustust. Samas pole ilmselt igal taluperemehel mõtet lepingut individuaalselt sõlmida, vaid seda võiks teha ühiselt, näiteks ühistu kaudu. Maht on suurem ning see annab võimaluse kindlustusmaksete hinnas läbi rääkida ja kulu väiksemaks saada. Hüvitiste väljamaksmine võib toimuda kas ühistu kaudu või siis otse kahju kannatanud liikmele – võimalusi on erinevaid.
Kui suur huvi võiks äratada saagikindlustus meie põllumeestes?
Keeruline öelda. Kui on halb aasta, siis kõik räägivad, et saagikindlustus oleks väga hea. Kui aga on hea aasta, leitakse, et pole mõtet raha kulutada. Kuid asju ei maksa vaadata ühe aasta perspektiivis, vaid pikemalt. Meil on huvilisi küsimas käinud, kuid ühtegi lepingut veel sõlmitud pole.
GrECo on Austria kindlustusmaakler ja seetõttu saame jagada Kesk-Euroopa kogemust. Näiteks Austrias on väidetavalt kindlustatud 80% külvipinnast, Tšehhis 69%, Rumeenias 19%. Nii et kui me jõuaksime Eestis 5–10%-ni, oleks see suur samm.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegi mullu sügisel oma liikmete seas küsitluse. Tulemustest selgus, et 21% põllukultuuride kasvatajatest kasutaks kindlasti ja 61% pigem kasutaks saagikindlustuse sõlmimise võimalust, kui riik toetaks kindlustusmakseid 65% ulatuses. Mis te selle peale kostate – riigi tugi on hädavajalik, et saagikindlustusele üldse turgu oleks?
Eks asi algab sellest, kuidas Euroopa Liit on pidanud võimalikuks põllumehi toetada. Kindlustusandjal vahet pole – kui põllumehel on huvi kindlustust osta, tuleb lihtsalt leida sobiv kindlustuslahendus ja kui riik selle kindlustusega seotud kulu hiljem veel kuidagi saab kompenseerida, on tore.
Kuid põllumees peaks aru saama, et kuna kõik sisendid aina kallinevad, siis mõjutab see lõpptoodangu hinda ja tulude võimaliku vähenemise risk tuleks kindlasti katta. Sügiseks kasvanud saak on ju see tulu, mis peab katma kõik eelnevalt selleks tehtud kulud ja tooma põllumehele kasumigi.
Saagikindlustus peaks põllumajandusettevõtte jaoks muutuma iseenesestmõistetavaks. Samuti on kindlustuse olemasolu hea argument panga uksest sisse astumiseks (kui peaks laenu vms vaja minema – toim).
MAK-i uue meetme „Saagi, loomade ja taimede kindlustamine” raames on võimalik toetust taotleda kindlustusmaksete katmiseks 70% ulatuses. Toetuse sihtrühm on maksimaalselt 2100 taotlejat (sh 1900 tootjat, kellel on üle 100 ha maad ning 200 suuremat veise- ja seakasvatajat). Eelarveks on kavandatud 2 miljonit eurot. Plaanide kohaselt saab kindlustustoetust taotleda 2019. aastast, see asendab kehtiva põllumajanduskindlustuse toetuse.
Kindlustuslepingus peab olema kaetud kahju hüvitamine ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- või taimehaiguse, kahjurite leviku jm tõttu. Kindlustatud ese võib olla tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögivili, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (v.a võistlus- ja ratsahobused), kodulinnud ja mesilaspere (loetelu pole täielik).
Kui suur on saagikindlustuse kindlustusmakse?
Täpselt on seda keeruline öelda, kuid kindlustusmakse suurus on umbkaudu 1–3% saagi väärtusest. Sõltub kindlasti kindlustusskeemist ja kindlustusmahtudest. Aga kulu on tegelikult sama nagu auto kaskokindlustuse puhul, kus kindlustusmakse moodustab auto väärtusest samuti 1–3%.
Kui suur on omavastutus ja millised on välistused?
Omavastutuse suurus lepitakse kokku ja tavaliselt on see mingi protsent üldsaagikusest. Näiteks 5% või 10% saagikuse kõikumisest on omavastutus ja kõik, mis on sellest piirist üle, jääb kindlustusseltsi hüvitada.
Järgnev kõlab küll imelikult, kuid saagikindlustusel sisuliselt välistusi ei ole. Kui lepingus on kokku lepitud saagikus näiteks 3 t/ha, aga tuleb 2 t/ha, siis makstakse hüvitis täiendavaid küsimusi esitamata vastavalt kokkulepitud kindlustusskeemile ja põldu külastamata välja. Kuid tavapärased välistused, nagu sõda, invasioon, tuumakiirgus jms, kehtivad ka saagikindlustuse puhul.
Kindlustusmaaklerina otsite potentsiaalsele kliendile võrdlemiseks vähemalt kolm pakkumist?
Kasko või kodukindlustuse puhul on tõesti selline nõue, et kliendile tuleb esitada vähemalt kolm pakkumist. Saagikindlustus on veidi eripärasem, samuti on Eesti turg suurte Euroopa kindlustusandjate jaoks ilmselt natuke väike, nii et suurt pakkumiste tulva oodata ei ole. Kuid püüame kliendile kindlasti leida üks-kaks pakkumist.
MAK-i muudatus ootab heakskiitu
Maaeluministeerium muutis selle aasta alguses maaelu arengukava (MAK), lisades sinna riskijuhtimise meetme „Saagi, loomade ja taimede kindlustamine”. Selle abil hakatakse riigi ja Euroopa Liidu vahenditest toetama teraviljakasvatajate ja loomakasvatajate kindlustusmakseid 70% ulatuses. MAK-i muudatus on saadetud Euroopa Komisjonile, kes peab muudatused heaks kiitma.
Samal ajal on Eestis alates 2008. aastast saanud PRIA vahendusel kord aastas taotleda kindlustusmaksete osalist kompenseerimist riigieelarvest rahastatava põllumajanduskindlustuse toetuse abil. Huvi selle taotlusvooru vastu pole aga suur: tänavu esitati näiteks 12 taotlust. Kui paljud neist rahuldatakse, pole veel teada. Eelmisel kolmel aastal rahuldati 7–9 taotlust ja kõik kindlustuslepingud olid tehtud loomade kindlustamiseks.
Praegu kehtiv kindlustustoetus põhineb Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitel, mis sätestab toetusmääraks 65% põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksest ning tootmise vähenemise lävendiks 30%. MAK-i lisatud uues meetmes tõsteti toetusmäära 65%-lt kuni 70%-ni ja tootmise languse lävendit vähendati 30%-lt 20 %-ni.
Kuid miks üldse peaks riik eraettevõtete kindlustusmakseid toetama? Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus sõnas, et paraku on kogu Euroopa põllumajandusturg toetuste poolt moonutatud ja selleks, et kindlustamine oleks põllumehele atraktiivne ja taskukohane, ongi vaja riigipoolset toetust.
„Kindlustus on vaid üks meede suuremast riskijuhtimise süsteemist. Praegu on riigi ja Euroopa Komisjoni poole pöördutud kriiside korral, sooviga saada kriisiabi. Kuid peaksime liikuma sinnapoole, et põllumajandusettevõtted kasutaksid riskide maandamiseks nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid meetmeid, olgu nendeks siis näiteks kindlustus või futuurlepingute sõlmimine,“ leidis Sõrmus ja lisas, et niimoodi suudetaks suurem osa riske ise ära maandada ja erakorralist kriisiabi tuleks riigilt küsida alles siis, kui tõesti on laiaulatuslik erakorraline olukord.