Viimasel ajal on Euroopa Liidus (EL) üha rohkem kõlama hakanud arvamus, et põllumajandustootjad peavad tulevikus ise oma saake erakordsete ilmastikuolude eest kindlustama. See tähendab, et plaan on liikuda kriisimeetmetelt kindlustusmeetmete rakendamise suunas.
Sel aastal pidid põllumajandusettevõtted toime tulema keeruliste ilmastikutingimustega. 12. juunil andis taluliit välja pressiteate, milles väljendasime muret loomasööda kriitilise olukorra pärast. Hoiatasime, et kui lähiajal vihma ei tule, võib pool Eesti loomakasvatusest likvideerida. Ebasoodsad ilmastikutingimused olid pannud loomakasvatajad muretsema, sest piisava loomasööda varumine hooajaks tundus võimatu.
Õnneks tõid edasised ilmaolud leevendust ja kõige hullemast õnnestus pääseda. Siiski mõjutas olukord loomakasvatussektorit negatiivselt. Hulk põllumajandusloomi realiseeriti ja mõned loomakasvatusettevõtted olid sunnitud raskuste tõttu oma tegevuse lõpetama.
.jpg "heworitz")
Suve alguses valmistas loomakasvatussektor muret, kuid aasta lõpuks ei toonud ka taimekasvatussektor positiivseid uudiseid. Teraviljakasvatajate olukord muutus keeruliseks. Lisaks ebasoodsatele ilmastikutingimustele langes teravilja hind ja tundub, et see trend jätkub. Kuigi mõned sisendite hinnad on langenud, tuleb arvestada, et enamik sisendeid ostetakse hooaja alguses või kohe pärast selle lõppu.
See tähendab, et taimekasvatajad on tootnud vilja kõrgemate tootmiskuludega kui vilja turuhind ja see põhjustab käibevahendite puudujääke.
Seisame küsimuse ees, kuidas tulevikus riske hinnata ja maandada. Äärmuslikud ja ebasoodsad ilmastikuolud on muutunud põllumajandustootmise lahutamatuks osaks, aga ebakindlus ei saa olla ettevõtluse alaline kaaslane.
Tulevikule peame mõtlema täna
Viimaste aastate erakorralistest olukordadest tingitud majanduslikke raskusi on Eesti riik püüdnud erakorraliste toetustega leevendada, kuid see ei ole alati piisav. Tulevikus peame rohkem keskenduma sellele, kuidas tootmisriske maandada.
On oodata, et edaspidi pannakse EL-i ühises põllumajanduspoliitikas suuremat rõhku põllumajandussaaduste kindlustamisele. See tähendab, et näiteks erakordsest ilmastikust tingitud saagikadude korral ei saa edaspidi enam ainult (väga) kriisiabile loota – ettevõtjad peavad ise hakkama oma saaki ja loomi kindlustama.
EL-i suuremate liikmesriikide jaoks see olulisi muudatusi ei tähenda, sest neil on juba ligi 200 aastat tegutsenud põllumeeste loodud ühistud, millest osa on ka saagikindlustusele spetsialiseerunud. Näiteks Vereinigte Hagel Saksamaal, L’Etoile Prantsusmaal jpt.
Meil on kasutamata võimalus
Teame, et Eestis on olemas meede, kust on põllumajandustootjatel võimalik taotleda kindlustusmaksete kompensatsiooni. Toetus aitab põllumajandustootjatel toime tulla kõige levinumate riskidega ja toetuse raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Paraku ei ole see väga populaarne meede ja tihti on see tingitud sellest, et turul ei ole lihtsalt sobivaid kindlustustooteid.
Oleme Eestis teinud suure sammu selles suunas, et põllumajandustootjad saaksid kindlustusühistu liikmena luua endale sobivad kindlustusmeetmed, kindlustada ja lisaks teenida ka omanikutulu. Oleme Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja teiste organisatsioonidega asutanud Eesti Kindlustusühistu ÜKS, mille eesmärk on pakkuda klient-omanikele vajalikke kindlustusteenuseid ja teenida omanikutulu.
Kutsun üles kõiki põllumajandustootjaid astuma Eesti Kindlustusühistu ÜKS liikmeks, et me saaksime iseennast kindlustusandjana kindlustama hakata. See on tehtav, kui me ühiselt panustame. Kapitali kogumise kiirendamiseks asutab kindlustusühistu aktsiaseltsi, et suuremad kapitali sissemakse tegijad oma investeeringule vastavat omanikutulu saaksid.
