Riik on põua tõttu raskustesse sattunud põllumeeste aitamiseks teinud esimesed kiire abi otsused. Edasiseks tegevuseks oodatakse põllumeestelt täpseid andmeid kahjude suuruse kohta.
Suviviljasaagist võib tänavu jääda saamata 30–70%. Taliviljade juurestik on sügavam, mistõttu on neil õnnestunud kuiva natuke paremini taluda. Kuid siiski on näiteks Eesti Taimekasvatuse Instituut ennustanud oma talinisule 10–30% väiksemat saaki. Suures hädas on loomakasvatajad, sest loomasööta jääb talveks puudu ja olemasolevagi kvaliteet on kehv – esimene niide andis vaid 30–50% eelmiste aastate saagist.
Siiski ei ole kogu Eestis olukord ühtlaselt pruunides värvides. Maaeluminister Tarmo Tamme kinnitusel ei kurda mitte kõik põllumehed tänavuse teraviljasaagi üle, kuigi ajakirjandus on seni keskendunud eelkõige hädasolijatele. Kohtumisel sektori esindajatega on kinnitatud, et saagikus on varasemast madalam, kuid hinnad on head ja teravilja kvaliteet samuti. Samuti ei ole eelmise aastaga võrreldavaid kulusid saagi kuivatamisele. Ministri sõnul on kõige raskemas olukorras loomakasvatajad, sest talveks napib sööta. Keeruline on olukord ka köögiviljakasvatuses ja paljudes teistes valdkondades.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus on ministriga nõus – põuakahjud on Eestis piirkonniti ja tootjate kaupa väga erinevad. „See sõltub piirkonna sademete hulgast, mullastikust, kasvatatavatest kultuuridest. Kindlasti ka sellest, kas ja kui palju õnnestus möödunud sügisel talivilja külvata,“ ütleb Sõrmus. Enim teeb temalegi muret rohusööda nappus, millel võib olla arvestatav mõju loomakasvatusele.
Riik annab laenu
Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk ütleb, et riik peab pakkuma põllumeestele tuge, et ka järgmisel kevadel külvataks vilja ja loomad oleks laudas. Esimesed sammud selleks on tehtud ning valitsuse reservfondist eraldati 20 miljonit eurot Maaelu Edendamise Sihtasutusele. Selle raha eest saab raskustesse sattunud põllumajandustootjatele anda käibelaenu ja tagatisi.
Maaeluminister Tarmo Tamme kinnitusel on PRIA-ga kokku lepitud, et toetuste väljamaksmisega alustatakse tänavu varem kui eelnevatel aastatel (vt lisalugu PRIA maksab toetused tavapärasest varem välja). Samuti peaksid põllumehed PRIA-t teavitama, kui põuast tingitult jääb täitmata toetusmeetmete nõudeid. PRIA saab nõuete täitmata jätmist toetusreeglite kohaselt käsitleda erandliku asjaoluna või vääramatu jõuna ning sellisel juhul ei kaasne toetuste tagasinõudmist.
Samas tõstab Tamm esile, et ilma vastu ei saa keegi ja lisaks riigile peavad selles võtmes riskijuhtimisele mõtlema ka põllumehed ise. „Põllumehed, kes on pikemalt ette mõelnud, on täna paremas olukorras,“ leiab Tamm.
30–70% suviviljasaagist võib tänavu saamata jääda.
Üks võimalus on tema soovitusel investeeringud maaparandamissüsteemidesse, sh niisutussüsteemidesse. Nende jaoks pakutakse põllumeestele tuge maaelu arengukava investeeringutoetuste kaudu. Näiteks põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetuse raames toetatakse PRIA kaudu investeeringuid maaparandusse, nt oma kuivendussüsteemi rekonstrueerimisel niimoodi, et see täidab nii kuivendamise kui ka niisutamise ülesannet. Samuti toetatakse niisutuseks mõeldud investeeringuid põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise toetuse raames.
Maaelu arengukavasse on uue meetmena lisatud ka põllumajanduskindlustustoetus, mis võimaldab hüvitada saagi kindlustamisega seotud kulusid.
Ministeerium palub teisi appi
Maaeluministeerium on pöördunud ka teiste institutsioonide poole, et need teeksid otsuseid, mis aitaksid raskustesse sattunud põllumehi. Seoses põua ja põllumajandussektori keerulise olukorraga pöörduti Euroopa Komisjoni poole. Komisjon tegigi 2018. aastaks Eestile erisuse rohestamise ja ökokesa tootmispiirangu nõude osas, et ka nendelt aladelt oleks sel aastal võimalik loomasööta varuda.
Samuti on pöördutud keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni poole, et leida veekasutuse osas põllumeestele sobivad lahendused ja küsida mõistvat suhtumist keskkonnanõuete täitmisse. Eriti oleks vajalik lubada veekaitsevööndis majandustegevust, et sealt oleks võimalik põuasel suvel varuda loomasööta.
Kolmandaks on pöördutud pankade ja kokkuostjate esindajate poole ning palutud mõistvat suhtumist põllumeeste kohustuste täitmise suhtes. Tamme kinnitusel on pangad oma vastutulelikkust põllumeestele kinnitanud.
Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus teatabki, et nad on valmis olema põllumeestele igati abiks. Praegu aga saagikoristus veel käib ja seetõttu pole Padjuse väitel nende lauale veel jõudnud ühegi põllumajandustootja taotlust leidmaks tema finantsprobleemidele mõistlikku lahendust.
Kell kukub 31. augustil
Esimesed kiired otsused põllumeeste aitamiseks põukahjudest ülesaamisel on tehtud. Edasisteks meetmeteks on vaja saagikoristuse käigus jõuda selgusele põuakahjude ulatuslikkuses. Seda infot ootab Euroopa Komisjon liikmesriikidelt 31. augustiks, et otsustada, kas täiendavate meetmete rakendamine olukorra leevendamiseks on vajalik. Roomet Sõrmuse selgitusel võib see tähendada, et komisjon annab erakorralist abi, nagu ta on teinud seda varasematel aastatel piimaturu kriisi, sigade Aafrika katku ja sügiskülvide ikaldumise puhul. „Seega selgitustööd täiendavate meetmete rakendamiseks tuleb EL-i tasandil jätkata,“ ütleb Sõrmus, kelle juhitav koda küsitleb kuni 24. augustini Eesti taime- ja loomakasvatajaid, et anda põuakahjudele täpsem hinnang.
Küsimus: Kuidas aidata põua tõttu raskesse olukorda sattunud põllumeest/loomakasvatajat?
Meelis Ots, Eesti Maaülikooli söötmisõpetuse ja toitumisfüsioloogia professor
Kuivus ei ole võimaldanud rohul korralikult kasvada. Veised on aga mäletsejad ja vajavad normaalseks toimimiseks koresööta. Panustada tuleb kindlasti kolmandale niitele, lootuses, et sügise poole jagub meile rohkem vihma ja see stimuleerib rohu kasvamist. Lisaks tuleb kokku koguda võimalikult palju põhku. Maisisilo kasvatajatel tuleb varsti juba koristamise peale mõelda, sest kui koristamisega viivitada, muutub tera kõvaks ja vajab silohapetes pikemaajalist laagerdumist. See aga tähendab, et selle ratsiooni lülitamisega tuleb oodata.
Sellest tulenevalt võiks rohusööda nappuse korral eeloleva talve piimaveiste söötmisstrateegia olla järgmine: silo hoida ja sööta pigem lüpsvatele lehmadele, samas kui kinnislehmadele ja noorkarjale sööta kombineeritult pigem põhku, ja kui jätkub, siis ka silo ning heina koos jõusöödaga.
Liina Jõõts, maksu- ja tolliameti teenuste osakonna talituse juhataja
Seni ei ole põllumeeste osakaal maksuvõlglaste seas suurenenud. Soovitame kindlasti ühendust võtta juba enne maksuvõla tekkimist, kui on juba näha, et ajutiselt vahendid kohustuse tasumiseks puuduvad. Kõige lihtsam on seda teha e-maksuameti/e-tolli kaudu, kus on võimalik ajatamise taotlus esitada ka tuleviku tähtpäevaga maksukohustuse kohta. Eeskätt ongi maksuhalduril võimalik põllumehi toetada maksuvõlgade ajatamisega, ehk osade kaupa tasumisega, kuni ajutised makseraskused on ületatud.
Brit Padjus, Swedbanki põllumajandussektori juht
Brit Padjus, Swedbanki põllumajandussektori juht
Sektoris on keeruline aeg juba 2014. aasta piimakriisist alates. Koos põllumeestega on pank vajadusel lahendusi leidnud erinevate meetmete kaudu, milleks võib olla näiteks graafiku pikendamine, maksepuhkus, osaline maksepuhkus, täiendav finantseerimine jne.
Lahenduste leidmisel võtame arvesse kliendi rahavoo genereerimise võimekust, maksevõimet ning pakutavaid tagatisi. Teraviljakasvatajate puhul oleme arvestanud näiteks kliendipõhise viie aasta keskmise saagikusega. Selliste kalkulatsioonidega võiks tekkida headel aastatel rahavooline puhver, mida on võimalik kasutada kehvematel aastatel.
Kindlasti on ajutiselt abiks MES-ile eraldatud 20 miljonit eurot, millega tulekahju kustutada. Silmas tuleb aga pidada, et tegemist on laenuga ning laenud tuleb teatud aja jooksul tagastada. Kui kliendi tagatised ja rahavoog seda võimaldavad, siis on Swedbank valmis ka ise põllumeestele käiberaha laenama. Kui puudu tuleb tagatistest, aga rahavoog on korralik, siis saame kasutada MES-i garantiid ning anname laenu. Probleem tekib aga olukorras, kus rahavoog ei ole piisav juurdevõetavate kohustuste tagasimaksmiseks. Siinkohal on vajalik kindlasti riigipoolne abi, olgu see siis MES-i fikseeritud käendus või muu meede.
PRIA toetuste varasem väljamakse võimaldab põllumehi aidata, kuid kuna tarnijate ja pankade maksegraafikud on paika pandud vastavalt toetuste laekumisele ning tavapärasel ajal enam lisaraha ei maksta, siis põllumeeste probleemi see ei lahenda, vaid pigem lükkab edasi.
Suureks abiks oleks see, kui PRIA oleks valmis pikendama toetuste kasutustähtaegasid ning seda ka juba pikenduse saanud taotluste puhul. Vastasel juhul on põllumehed sunnitud tegema investeeringuid olukorras, kus neil võimekus puudub ning võetakse järgnevateks aastateks veel suurem risk. Lisaks soovitan edasi lükata kasutusvalduste müüki. Praegu ei ole kõige sobivam aeg põllumaa ostuks, kuna rahavood on pingelised ja lisakohustuste võtmine peaks olema kaalutletud otsus.
Kindlasti peaks potentsiaalsetest makseraskustest võimalikult varakult teada andma, et saaks koostöös parima lahenduse välja mõelda. Panka pöördumiseks on vaja tavapärast infot: ülevaade kohustustest ja maksetähtaegadest ning rahavoost.
Hea teada
Kellele antakse Maaelu Edendamise Sihtasutusest käibekapitali laenu
Sihtgrupp on põllumajandustoodete esmatootmisega tegelevad ettevõtjad.
Laenu saamiseks ei tohi ettevõtte omakapital olla negatiivne, lisaks ei tohi olla maksuvõlgasid. Ettevõtja peab ise hindama põua põhjustatud kahju suuruse.
Maksimaalne laenusumma on 100 000 eurot. Aastane intressimäär on minimaalselt 4%, millele lisandub Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär. Viimased kaks aastat on see intressimäär olnud nullis.
Käibekapitalilaenu pikkus on maksimaalselt 3 aastat. Tagatis peab katma vähemalt 50% laenusummast.
Võrreldes turutingimustel laenudega on käibekapitalilaenu eelised paindlikum tagatis, madalam tagatise nõue, kuni 12-kuulise maksepuhkuse võimalus ning lepingu sõlmimise ja lepingu muutmise tasu puudumine.
Euroopa Komisjoni pakutud põuakahjude leevendusmeetmed
Liikmesriigid võivad alates oktoobri keskelt põllumajandustootjatele ettemaksena maksta kuni 70% otsetoetuste summast ja 85% maaelu arengu toetustest, selle asemel et oodata maksetega detsembrini. Põllumajandus-kaubanduskoja (koja) kommentaar: Eestis osalist ettemakset ilmselt ei tehta, kuid PRIA maksab otsetoetused ja üleminekutoetuse tavapärasest varem välja. Keskkonnasõbraliku majandamise meetme toetuse väljamaksmise on PRIA lubanud tuua ühe kuu võrra varasemaks (jaanuari 2019 – toim).
Kehtivate põllumajandusliku riigiabi eeskirjade kohaselt võib eritingimustel anda abi kuni 80% ulatuses põua põhjustatud kahjust (või kuni 90% vähemsoodsates piirkondades nagu Eesti). Sööda ostmist võib toetada kas materiaalse kahju või tulude vähenemise põhjendusel. Koja kommentaar: võimalust tuleks Eestis analüüsida, kuid selle kasutamine sõltub valitsuse otsusest.
Kahju võib hüvitada ka vähese tähtsusega abina ilma komisjoni teavitamata. Liikmesriigid võivad vähese tähtsusega abi anda kuni 15 000 euro ulatuses põllumajandustootja kohta kolme aasta jooksul. Koja kommentaar: Seda võimalust tuleks Eestis analüüsida, kuid võimaluse kasutamine sõltub valitsuse otsusest.
Tootjaid on võimalik toetada maaelu arengukava raames. Kui liikmesriik tunnistab põuaolukorda kui loodusõnnetust, võib kuni 100% ulatuses toetada põua tõttu kahjustatud põllumajandustootmise potentsiaali taastamist. Raha saab kasutada nt investeerimiseks rohumaade ümberkülvamisse. Meedet saab aktiveerida ka tagasiulatuvalt. Koja kommentaar: Praegu sellist meedet Eesti maaelu arengukavas ei ole, kuid selle rakendamise vajadust tuleks analüüsida.
Põllumajandustootjad võivad teatada oma riiklikele ametiasutustele erakorraliste asjaolude juhtumitest ja liikmesriigid võivad nad vabastada mitmesuguste kavadega seotud kohustustest. Näiteks lubatakse põllumeestel kasutada sööda jaoks puhverribasid. Koja kommentaar: Sööda kogumist võiks lubada ka veekaitse vööndites, kus praegu majandustegevus on keelatud. Paraku eeldab see ilmselt veeseaduse muutmist ja pole kiiresti rakendatav.
