Palju on räägitud, et põua tekitatud kahjude tõttu tuleks Eestis välja kuulutada eriolukord. Pole aga kindel, kas see aitaks põllumehi või on see järgmisteks sammudeks üldse vajalik.
Maaeluminister Tarmo Tamm ütleb, et Eestis kehtiv hädaolukorra seadus annab võimaluse eriolukord välja kuulutada vaid siis, kui on oht inimese elule ja varale. Ta toob näite, et kuigi riigiti on seadusandlus väga erinev, pole ka Lätis, Soomes ja Rootsis eriolukorda välja kuulutatud (14. augusti seisuga). Läti on küll olukorda käsitlenud loodusõnnetusena.
Abi saab ka eriolukorrata anda
Tamme ütlusel on omaette küsimus, kas eriolukorra väljakuulutamine aitab põllumeest erinevates lepingulistes kohustustes. Palju sõltub, mida iga põllumees on oma lepingus kokku leppinud ja milline on lepingus vääramatu jõu käsitlus, sedastab Tamm. „Nii mõnelgi põllumehel on lepingutes kirjas, et ilmastikku vääramatuks jõuks ei loeta ja sellisel juhul ei aita ka eriolukorra väljakuulutamine,“ nendib Tamm. Ta lisab, et ka põllumeestele riigiabi maksmiseks ei ole vajalik eriolukorra väljakuulutamine. „Enne riigiabi maksmise kaalumist ja selle üle arutamist tuleks aga ära oodata, millised on selle aasta saagid ja vaatama ka Euroopa Komisjoni seisukohta võimaliku rahalise abi eraldamise või muude sammude kohta,“ lausub Tamm.
Maaeluminister Tarmo Tamm
Põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse hinnangul võiks eriolukorra väljakuulutamise võimalus Eesti seadustes olemas olla, kui see kergendab lepingupartneritega läbirääkimisi või annab ametiasutustele (nt PRIA, keskkonnainspektsioon jt) suurema paindlikkuse rikkumiste korral. Lepingutes saab põuda lugeda vääramatuks jõuks, kuid Sõrmuski möönab et see sõltub konkreetsest lepingust. Kuidas on vääramatus jõus kokku lepitud, kas ebasoodsad ilmastikutingimused loetakse vääramatuks jõuks või mitte.
Kuulutame loodusõnnetuseks
Riigikogu maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk on seisukohal, et eriolukorra seaduse muutmisega tuleks küll kohe alustada, kuid praeguses olukorras kasutamiseks võtaks seadusemuudatuse vastuvõtmine liiga palju aega. Küll võiks Koka sõnul kaaluda vähemalt loodusõnnetuse väljakuulutamist. Põllumehi oleks seoses põuakahjustustega võimalik toetada, kui rakendada maaelu arengukavas (MAK) tootmise potentsiaali taastamise meedet. Euroopa
Komisjoni teatel on MAK-i raames võimalik põllumajandustootjaid toetada, kui riik tunnistab põuaolukorda kui loodusõnnetust. See annab võimaluse toetada põua tõttu kahjustatud põllumajandustootmise potentsiaali taastamist kuni 100% ulatuses. „Siit tekib ka küsimus, kas me ikka peaks teatud piirkondades välja kuulutama põuaolukorra kui loodusõnnetuse,“ arutleb Kokk
