Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kohta on üksjagu kriitikanooli lastud, seda on teinud nii looduskaitsjad kui ka ettevõtjad. Esimeste meelest on eelnõu kliimamuutuste leevendamise seisukohalt väheambitsioonikas, teised seevastu seavad küsimärgi alla erinevate sektorite konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse.
Tinglikult võib eelnõu jagada kolme ossa. Esimeses tuuakse välja seaduse üldeesmärk, mõisted ja põhimõtted. Teises sätestatakse riigi ja eri valdkondade kasvuhoonegaaside heitkogused ja nende vähendamise eesmärgid aastate kaupa. Kolmas keskendub avaliku sektori eesmärkidele, kohustustele ja tegevustele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel ning samuti aruandluse, seire jms korraldusele.
Kurtmiseks pole põhjust
Minu hinnangul on Kliimaministeerium koostöös teiste ametkondade ja huvigruppide esindajatega teinud suhteliselt lühikese aja jooksul päris head tööd. Kui üldiselt võib õigusaktide väljatöötamisel kuulda üsna palju nurinat huvigruppide vähese kaasamise üle, siis nüüd seda kindlasti öelda ei saa. Valdkondlike töögruppide kaudu olid kaasatud nii ametnikud, poliitikud, esindusorganisatsioonid, eksperdid kui ka ettevõtjad. Põllumajandusvaldkonnaga seonduv leidis peamiselt käsitlemist kestliku toidusüsteemi töörühmas, mille tööd korraldas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eesotsas biomajanduse asekantsleri Madis Pärteliga.
Arusaadavalt on tasakaalu leidmine keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning sotsiaal-majanduslike eesmärkide vahel väga keeruline ülesanne, kuna üliolulised on ju mõlemad. Keegi ei küsimärgista meie elukeskkonna kvaliteedi tagamise vajalikkust. Samal ajal ei soovi me aga ettevõtluse konkurentsivõime kahjustamist, töökohtade vähenemist ja üldist inimeste elujärje halvenemist, mis kindlasti avaldaks negatiivset mõju ka maksulaekumisele ja riigieelarvele.
Seega on ettevõtluse (sh toidutootmise ja põllumajanduse) edendamine nüüd ja edaspidi ülioluline ning poliitikud ja ametnikud peaksid tegema kõik endast oleneva, et konkurentsitingimused oleksid mõistlikud ja bürokraatiat toodetaks juurde nii vähe kui võimalik.