Pärnus 15. aprillil toimunud „Piimafoorum 2026“ tõi kokku piimandussektori tootjad, töötlejad, poliitikakujundajad ja rahvusvahelised eksperdid. Foorumil kõlas selge sõnum: Eesti piimandus on tugev, kuid globaalne ebakindlus nõuab sektori ja riigi koordineeritud tegutsemist.
Rahvusvahelise toidusektori konsultatsiooniettevõtte GIRA tegevjuht Christophe Lafougère kirjeldas üleilmset piimaturgu, kus algas 2025. aasta märtsist piimakogumise kasv kõigis peamistes tootjariikides korraga – seda on ajaloos harva esinenud. See avaldab survet tootjahindadele kogu Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis.
Samal ajal toimub turul struktuurne nihe: juustu ja vadakuvalkude tootmine kasvab, kuid nõudlus valkude järele ületab 2030. aastaks tõenäoliselt pakkumise. Või turul on seevastu ülepakkumine, mida süvendab USA odav eksport maailmaturule. Euroopa Liidu piimatootjale makstav hind on praegu umbes 44 €/100 kg, kuid see võib stabiliseeruda ja hakata uuesti tõusma, kui globaalne pakkumine tasandub.
Eesti paistab Baltikumis silma
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira esitletud Eesti piimaturu ülevaade näitas, et meie piimandus on üle ühe miljardi euro suurune sektor – 2025. aastal oli piima kokkuost 467 miljonit eurot, piimatööstuste müügitulu 659 miljonit eurot ja eksport 425 miljonit eurot. Silmapaistev on see, et Eesti on ainuke Balti riik, kus piimatoodang on viimastel aastatel oluliselt kasvanud: 2025. aastal koguti 969 miljonit kilogrammi piima, viimase kahe aastaga on kasv olnud 14%.
Samal ajal paraneb Eesti piima kuivainesisaldus, mis jõudis tänavuse aasta esimestel kuudel rasva puhul 4,16%-ni ja valgu puhul 3,45%-ni. Seega läheneb meie tooraine kvaliteet Euroopa Liidu kõrgema hinnaklassi riikide tasemele.
.jpg "heworitz")
Aastatel 2006–2024 on piimandussektor toonud riigile 3,5 miljardit eurot eksporditulu, sealhulgas 2,3 miljardit eurot netoeksporti, võrreldes sama perioodi 1,3 miljardi euro suuruste toetustega. Viira sõnul on Eesti piimandus riiklikult kasumlik investeering.
Foorumil kõlas korduvalt mure, et praegune piima tootjahindade langus võib avaldada sektori struktuurilisele arengule negatiivset mõju. Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler analüüsis
E-Piima näitel, kuidas juhitamatud riskid piimasektoris – ülemaailmsest hinnasurvest geopoliitiliste sündmusteni – avaldavad mõju ka kohaliku piimasektori struktuurile.
Tulevik: väärtus tuleb valgust
Foorumi kokkuvõtvas arutelus tõusid esile kaks teesi. Esiteks: Eesti võimalus on liikuda suurema
lisandväärtusega piimatoodete tootmise suunas, kasutades hea kvaliteediga toorainet ja kasvavat globaalset nõudlust valkude järele. Teiseks ei tohi praegune kriisimoment viia sektori enneaegse kokkutõmbumiseni – tootmismahtude ja töötlemisvõimekuse säilitamine on strateegiliselt oluline.
