• Meediapilt
  • EhitusEST
  • TööstusEST
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
Põllumehe Teataja
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Aasta parimad
    • Andmed
    • Arvamus
    • Eksport
    • Energia
    • Eriolukord
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Jahindus
    • Kaubandus
    • Keskkond
    • Kindlustus
    • Koostöö
    • Kriis
    • Kütus
    • Linnukasvatus
    • Loomakasvatus
    • Mahe
    • Mesindus
    • Mess
    • Mets
    • Muld
    • Nõustamine
    • Persoon
    • Piimandus
    • Puu- ja köögivili
    • Raha
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Seakasvatus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Taastav põllumajandus
    • Taimekaitse
    • Taimekasvatus
    • Teadus
    • Tehnika
    • Teraviljakasvatus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Turism
    • Ülevaade
    • Väetamine
    • Veterinaaria
    • Viljakasvatus
    Kerli Ats: Eesti põllumajandustootjad ei küsi midagi enamat kui seda, et põllumajanduse arendamiseks eraldatud raha jõuaks eesmärgipäraselt põllumajandusse ja toidutootmisse. Foto: Krõõt Tarkmeel

    546 miljonit eurot. Ja küsimus, millest sõltub Eesti toidujulgeolek

    Margus Lepa juhitavas AS-is Vändra kasutatakse otsuste tegemisel andmepõhist lähenemist. Mullajaamad ja ilmajaamad annavad infot, mille põhjal saab märgata muutusi ja reageerida enne probleemide tekkimist. Foto: Oleg Harchenko

    Margus Lepp: panustame stabiilsusele, mitte maksimumile

    Samson SP15 sõnnikulaotur. Foto: Wihuri Agri

    Samson SP15 sõnnikulaotur – professionaalne valik, mis tasub ennast igal hektaril

    Stefan Gernert ja Hania Lederking.

    Kui maailma parim põllumajandusülikool tuleb Eesti põldu vaatama

    Ants-Hannes Viira: väetisetorm on tõeline. Küsimus on, kas Euroopa Liit astub sellele vastu või laseb tuulel edasi puhuda. Foto: Liilit Kirss

    Väetisetorm: Brüssel vaatab, põllumees maksab

    Lisaks puuviljakasvatajatele saavad erakorralist toetust taotleda marjade, maasikate, avamaaköögiviljade, kartuli, põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi kasvatajad kogu Eestis ning Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonna suvinisu ja suviodra kasvatajad. Foto: Shutterstock

    Augustis saab taotleda erakorralist toetust 2025. aasta ilmastikukahjude leevendamiseks

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Põllumehe Teataja
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Maaelu Teadmuskeskuse laborid räägivad sööda puhtuse ja kvaliteedi kontrollimise tähtsusest

autor: Maaelu Teadmuskeskus
august 2024
Kategooria: Sisuturundus, Põllumehe Teataja august 2024
Maaelu teadmuskeskuse laborid. Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

Sööda puhtus ja kvaliteet on võtmesõnad loomade tervise ja tootlikkuse tagamisel. Sööda kvaliteedile saab hinnangut anda Maaelu Teadmuskeskuse (METK) laboris tehtud täpsetele ja usaldusväärsetele analüüsitulemustele tuginedes.

Laboris on võimalik esmasest visuaalsel ja lõhna hinnangul põhinevast kontrollist oluliselt täpsemaid vastuseid saada. Sööda analüüside puhul on oluline keskenduda sööda koostisosade ja toiteväärtuse määramisele ning selles sisalduvate saasteainete ja mikroorganismide uurimisele.

Toiteväärtuse ning erinevate keemiliste ja füüsikaliste näitajate määramist tehakse teravilja ja söötade laboris. Tasakaalustatud ja kuluefektiivse söötmise planeerimiseks ja optimaalsete ratsioonide koostamiseks tuleb teada toitainete sisaldust erinevates söödamaterjalides. Analüüse tehakse mitmekülgsete NIR analüüsipakettidega ja keemiliste analüüsidega. NIR-seadmetega tehtavad analüüsid sobivad koresöödale (silo, hein, värske rohi ja hein), teraviljale (oder, kaer, nisu, rukis) ja valgurikastele kultuuridele (hernes, oad, rapsikook ja päevalillešrott). Kõikide silode puhul määratakse ka pH ja hinnatakse käärimiskvaliteeti.

Kõiki muid söötasid (nt teravilja- segud, täissöödad, söödamaterjalid) analüüsitakse endiselt keemiliselt. Lisaks toiteväärtuse analüüsidele tehakse ka nt aminohapete kromatograafilist määramist.

Oluline on välja selgitada ka söödas sisalduvate mineraalainete sisaldused. Mineraalainete sisalduse kontrollimine on oluline nii koresöötade puhul kui ostetavate eelsegude segamisel. Agrokeemia labor teeb nii makro- kui mikroelementide analüüse, mille põhjal saab mineraalsöötmist õigesti planeerida. Laboris on rahvusvaheliste standardite järgi välja arendatud lahendused ka raskemetallide (arseen, plii, kaadmium jt) analüüsimiseks, et tagada söödaohutus ja seeläbi looma hea tervis.

Taimetervise ja mikrobioloogia laboris tehakse ka söötade mikrobioloogilise kvaliteedi analüüse. Bioloogilised ohud söödas võivad pärineda erinevatest mikrobioloogilistest patogeenidest, mis võivad loomse toidu kaudu jõuda ka inimese toidulauale. Laboris on võimalik teha üldtoksilisuse analüüsi, määrata mikroorganismide üldarvukust (bakterid, hallitus- ja pärmseened) ning testida spetsiifiliste ohtlike haigustekitajate olemasolu, nagu näiteks listeeria või salmonella.

Hea saagi alus on kvaliteetne seeme. Seemnekontrolli labor analüüsib põllukultuuride seemneid, köögiviljade, lillede ja metsapuude seemneid. Kõige rohkem analüüse tehakse kõrreliste heintaimede seemnetest. Labor kasutab oma töös rahvusvahelisi ISTA meetodeid, mida täiendatakse ja kaasajastatakse pidevalt.

Analüüsimine algab tavaliselt puhtuse analüüsist. Seemneproovist määratakse puhaste seemnete, teiste taimede seemnete ja mitteseemnelise materjali protsent. Oluline näitaja on seemnepartii idanevus ja 1000 seemne kaal, mida kasutatakse külvisenormi arvutamiseks. Laboris määratakse veel niiskust ja eluvõimet. Eluvõime analüüse tehakse enamasti sügisel, talivilja koristuse ajal, et saada teada seemne seisukord kiireks külviajaks.

Kokkuvõtvalt öeldes on regulaarne sööda kontroll erinevate näitajate osas võtmetähtsusega, et ennetada võimalikke probleeme sööda valmistamisel ja loomade üldise heaolu tagamisel. Ühtlasi on see suureks toeks loomakasvatuse edukuse ja jätkusuutlikkuse teekonnal.

METKi laborid on avatud koostööks söödatootjate ja põllumajandustootjatega ning soovivad pakkuda sobivaid analüüse ja analüüsipakkette erinevaid kliendi vajadusi arvestades. Samuti on valmisolek uute analüüside juurutamiseks, mille vastu tootjatel võiks huvi olla. Alati tasub pöörduda laborite poole oma ideedega, et leida üheskoos sobivaim lahendus.

Teravilja ja söötade labor

  • Tel +372 516 1824 või +372 5302 4523
  • liina.kruus@metk.agri.ee või verge.bogdanov@metk.agri.ee

Agrokeemia labor

  • Tel +372 5690 6125 või + 372 5340 9162
  • annika.jordanov@metk.agri.ee või tiina.susi@metk.agri.ee

Seemnekontrolli labor

  • Tel +372 5450 1110 või +372 5383 1152
  • kristina.soon@metk.agri.ee või tea.arnus@metk.agri.ee

Taimetervise ja mikrobioloogia labor

  • Tel +372 523 3864 või +372 506 8201
  • jelena.bukstunovits@metk.agri.ee või piret.vandersman@metk.agri.ee

Proovide vastuvõtt

  • E–N 8.30–16.00, R 8.30–14.00
  • Teaduse 4, Saku, Harjumaa +372 5342 9205
  • vastuvott@metk.agri.ee
Maaelu Teadmuskeskuse laborid
Sildid: maaelu teadmuskeskusMETKsisuturundus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Peagi saavad maapiirkonna ettevõtjad toetust oma konkurentsivõime suurendamiseks

Järgmine artikkel

Pole see kliimakindla majanduse seadus nii hull ühti

Seotud artiklid

Vedelsõnniku mulda viimine Sadala Agros. Ettevõttes tegeletakse orgaaniliste väetiste kvaliteedi parandamisega ning selleks asutakse hindama BAM-i ja melassi kasutamise mõju vedelsõnniku omadustele. Foto: erakogu
Keskkond

Mis on BAM ja milleks kasutatakse melassi?

juuni 2026
Seemnelabori õhuproovid. Foto: METK
Sisuturundus

Õhu mikrobioloogiline analüüs – kindlus põllumajandustootjale

juuni 2026
Hollandi ettevõtte Antonie esindajad Eestis.
Sisuturundus

Mõõda, mitte ära eelda: uus tööriist aitab hinnata praktikate tegelikku mõju

aprill 2026
Väga hea talvekindlusega hariliku lutserni sort ‘Heiti’ puhaskülvis.
Loomakasvatus

Silo kvaliteet 2025: mida õppida ja kuidas 2026 paremini teha?

aprill 2026
Järgmine artikkel
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Ants Noot. Foto: Jassu Hertsmann Koalitsioonileping, Eesti põllumajandus

Pole see kliimakindla majanduse seadus nii hull ühti

Väljaandja

Põllumehe Teataja

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed arvamus Eesti Maaülikool Eesti põllumajandus Eesti toit EPKK eriolukord Euroopa Liit haridus keskkond kolumn koostöö liitude uudised loomakasvatus maaeluministeerium MES mesindus METK mets metsandus metsaühistu persoon piimandus pria pria uudised Pääsukesemärk põllumajanduspoliitika rohepööre seadus seakasvatus sisuturundus sündmus taimekaitse taimekaitsevahendid taimekasvatus taluliit teadus tehnika teraviljakasvatus toetus toiduainetööstus tööjõud väetamine ÜPP ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • TööstusEST
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    Põllumehe Teataja veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis põllumajanduses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.